Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-26-1134 14.9.2026 Ülle Polluks X.X.-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 9.04.2026 otsuse nr P262026-44482 tühistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.10.2026. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsiooni esitamiseks menetlusabi, tuleb esitada ringkonnakohtule vastav taotlus. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgu (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) 9.04.2026 otsusega nr P26-2026-44482 ei tuvastanud X.X.-il puuet, kuna leidis, et terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine X.X.-il piiranguid tegutsemisel ja ühiskonnaelus osalemises ulatuses, mis võimaldaks tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme.
3-26-1134
2.X.X. (kaebaja) esitas 16.04.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 9.04.2026 otsuse nr P26-2026-44482 tühistamiseks ja kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebajal diagnoositud narkomaania ja on määratud ravi. Kaebajal on impulsiivne käitumine, närvilisus ja agressiivsus. Sel põhjusel võivad kaebajal tekkida inimestega konflikte ja kohanemiseraskusi. Kaebaja tegutsemine ühiskonnas on raskendatud ja ka osaliselt piiratud. Kaebaja arvates esinevad vaidlustatud otsuses olulised kaalutlusvead. Sel põhjusel leiab kaebaja, et SKA 9.04.2026 otsus nr P26-2026-44482 tuleb tühistada ja vaadata kaebaja puude tuvastamise taotlus uuesti läbi. Kaebaja soovis haldusasja lävivaatamist kirjalikus menetlus ja on nõus lihtmenetlusega.
3.Tartu Halduskohus jättis 22.04.2026 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Kaebajal tuli põhjendada, kuidas vaidlustatud otsus tema õigusi rikub, pidades silmas seda, et ta viibib vanglas. Ühtlasi pidi kaebaja teatama kohtule, kas ta on SKA 9.04.2026 otsust nr P26-2026-44482 vaidlustanud vaidemenetluses.
4.Kaebaja esitas 22.04.2026 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et ei ole vaidlustanud vaidemenetluses SKA 9.04.2026 otsust nr P26-2026-44482. Kaebaja arvates ei saa puude raskusastme tuvastamise takistuseks olla see asjaolu, et ta viibib vanglas. Vangistuse lõppemisel ja on kaebajal puude raskusastme tuvastamisel koheselt õigus saada sotsiaalteenuseid. Seega rikub vaidlusalune otsus kaebaja põhiseaduse (PS) §-s 28 sätestatud õigusi.
5.Tartu Halduskohus esitas 23.04.2026 SKA-le kohtunõude, milles palus edastada kohtule SKA 9.04.2026 otsus nr P26-2026-44482.
6.SKA vastus kohtunõudele laekus kohtusse 29.04.2026, millele oli lisatud vaidlusalune 9.04.2026 otsus nr P26-2026-44482.
7.Tartu Halduskohus tagastas 20.04.2026 määrusega kaebuse tervikuna, leides, et kaebuse rahuldamine nii tühistamis- kui ka kohustamisnõudes on vähetõenäoline ning kaebaja õiguse riive on väheintensiivne.
8.Kaebaja esitas 13.05.2026 Tartu Halduskohutu 20.04.2026 määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.
9.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18.06.2026 määrusega kaebaja määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohutu 20.04.2026 määruse. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja õiguse riivet ei saa antud juhul pidada väheintensiivseks ja hoolimata sellest, et ta viibib hetkel vanglas.
10.Tartu Halduskohus võttis 2.7.2026 määrusega kaebuse menetlusse.
11.Vastustaja vastas kaebusele 24.7.2026.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt. Kaebaja X.X.-i selgituste kohaselt on tal diagnoositud narkomaania. Tal esineb impulsiivset käitumist, magamiseks vajab rahustavat rohtu, tal võib tekkida inimestega konflikte, kui teda ei kuulata, uute asjadega kohanemine tekitab kaebajale ärevust ja kartust. Tema tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemine raskendatud ja osaliselt piiratud. Kaebaja hinnangul on sotsiaalkindlustusamet otsuse tegemisel teinud olulisi kaalutlusvigu ja otsus tuleks seetõttu tühistada ning kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata.
13.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad (dtl 1-2). Vastustaja on seisukohal, et SKA 09.04.2026 otsus nr P26-2026-44482 on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks ning SKA kohustamiseks kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata.
3-26-1134 Kaebaja esitas 12.03.2026 töötukassale ja SKA-le ühistaotluse nr P26T-2026-27423 töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks. Puuetega inimese sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 3 lg 7 kohaselt kasutatakse juhul, kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ja töövõime hindamist, puude raskusastme tuvastamisel töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa tehtud töövõime hindamise otsust.
14.Töötukassa 06.04.2026 otsusest nähtub, et taotlejal on kerged tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotleja kirjeldatud piiranguid sõltuvust tekitavate ainete mõju osas on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondi hinnates. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates. Taotlejal on hirmu, emotsionaalse ebastabiilsuse, unehäirete ja tähelepanu alanemise tõttu piiratud põhioskuste ja keeruliste oskuste omandamine, tähelepanu koondamine, mõtlemine, probleemide lahendamine, otsustamine, igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine. Taotlejal on hirmu, tähelepanu alanemise ja emotsionaalse ebastabiilsuse tõttu piiratud stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek ning igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine. Taotlejal on emotsioonide ja nende reguleerimise raskuste ning hirmu tõttu piiratud esmane lihtne ja keeruline inimestevaheline suhtlemine, võõrastega kontakteerumine, ametlikud ja mitteametlikud suhted. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist
15.SKA 09.04.2026 otsusest nr P26-2026-44482 nähtuvalt tehti otsus kaebaja 12.03.2026 puude raskusastme tuvastamise taotluse, töötukassa töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse ja töövõime hindamise otsuse alusel. Otsuses on selgitatud, et töötukassa on hinnanud kaebaja toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine kaebajal nimetatud valdkondades püsipiiranguid sellisel määral, et tuvastada puude raskusastet.
16.Vaidlustatud otsuses toodud põhjendused on kokkuvõtlikud. Vastustaja selgitab täiendavalt puude raskusastme tuvastamisel kohaldatud metoodikat ning asjaolusid, millele tuginedes jõuti järeldusele, et kaebajal ei ole puude raskusastme tuvastamiseks alust. PISTS § 2 lg 21 kohaselt tuvastatakse tööealisel inimesel lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) § 6 lg-st 7 tulenevalt arvutatakse tööealisel inimesel puude raskusastme tuvastamisel iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuvastatakse puude raskusaste liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas. Määruse nr 18 lisa 2 punktis 1 on esitatud hinnatavatele piirangutele antavate arvväärtuste tähendused: 0 – piirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang.
3-26-1134 Töövõime hindamise ekspertarst Ester Keba 06.04.2026 eksperthinnangu kohaselt on kaebaja liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades kõikides võtmetegevustes hinnatud piiranguid arvväärtusega 0. Seega on igas nimetatud valdkonnas esinevate piirangute arvväärtuse aritmeetiline keskmine
0.Valdkonnas „õppimine ja tegevus“ on ekspertarsti hinnangul võtmetegevustes „tegevuste õppimine“ ja „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ piirang hinnatud mõlemal juhul arvväärtusega 1, võtmetegevus „õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0. Valdkonnas „õppimine ja tegevus“ esinevate piirangute arvväärtuse aritmeetiline keskmine on 0,67 ((1+1+0):3=0,67). Valdkonnas „muutustega kohanemine ja ohu tajumine“ on kahe võtmetegevuse puhul „väljaskäimine“ ja „toimetulek muutustega“ hinnatud mõlemal juhul piirangud arvväärtusega 1, kahes võtmetegevuses on piirangu arvväärtus mõlemal juhul 0. Seega on nimetatud valdkonnas esinevate piirangute arvväärtuse aritmeetiline keskmine 0,5 ((1+1+0+0):4=0,5)). Valdkonnas „suhtlemine“ (sisuliselt on tegemist valdkonnaga „inimestevaheline lävimine ja suhted“) on võtmetegevuste „suhtlemisega hakkamasaamine“ ja „kohane käitumine“ piirangu arvväärtuseks mõlemal juhul 1 ning võtmetegevuse „suhtlemisega seotud muud piirangud“ piirangu arvväärtuseks 0. Selle valdkonna piirangute arvväärtuste aritmeetiline keskmine on 0,67 ((1+1+0):3=0,67).
17.Määruse nr 18 lisa 2 punkti 2 kohaselt tuvastatakse puude raskusaste liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2,76–3,49, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste; 3) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tal tuvastatakse sügav puude raskusaste. Määruse nr 18 lisa 2 punkti 3 alusel tuvastatakse puude raskusaste teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui piirangu aritmeetiline keskmine on 2,76–3,49, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste; 2) kui piirangu aritmeetiline keskmine on 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste.
18.Vastustaja poolt punktis 15 esitatud andmete kohaselt on kaebaja puhul valdkonna kõrgeim piirangu aritmeetiline keskmine valdkondades „õppimine ja tegevus“ ning „suhtlemine“. Mõlemas valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 0,67. Keskmise puude määramiseks on määruse nr 18 lisa 2 punkti 2 alapunkti 1 kohaselt alust, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus 2–2,75. Antud juhul ei ole täidetud määruse nr 18 lisa 2 punkti 2 alapunktis 1 sätestatud eeldused kaebajale keskmise puude raskusastme tuvastamiseks.
19.Arvestades kaebaja vastuväiteid vaidlustatud otsusele, pidas vastustaja vajalikuks kohtumenetluse käigus küsida täiendavat ekspertarvamust, et anda kohtumenetluses
3-26-1134 täiendavaid selgitusi kaebaja terviseseisundist tulenevate piirangute hindamise ning varasema eksperdiarvamuse põhjendatuse kohta. PISTS § 23 lõikest 1 tulenevalt võib SKA puude raskusastme tuvastamisel kaasata vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.
20.SKA taotlusel ekspertarst Margot Liidemanni 20.07.2026 arvamus nr P26A-2026013848 on koostatud X.X.-i 12.03.2026 taotluse nr P26T-2026-27423 ja taotleja terviseandmete alusel.
21.Ekspertarst on arvamusel, et taotlejal ei ole vähemalt keskmise, raske või sügava raskusastmega puuet. Ekspertarst on arvamuse koostamisel kasutanud käesoleva vastuse punktis 14 kirjeldatud piirangute hindamise metoodikat. Ekspertarsti hinnangul ei esine kaebajal valdkondades „liikumine“, „käeline tegevus“, „teadvusel püsimine“, „nägemis-, kuulmis ja kõne-keelefunktsioon“ kõrvalekaldeid. Nende valdkondade kõikide võtmetegevuste arvväärtus on 0. Valdkonnas „õppimine ja tegevuste elluviimine“ on võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ piirangu arvväärtus 1, kahes võtmetegevuses „tegevuste õppimine“ ja „õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“ on mõlemal juhul piirangu arvväärtus 0. Nimetatud valdkonnas esinevate piirangute arvväärtuste aritmeetiline keskmine on 0,33 ((1+0+0):3=0,33). Valdkonnas „muutustega kohanemine ja ohu tajumine“ on võtmetegevuste „väljaskäimine“ ja „toimetulek muutustega“ mõlemal juhul piirangu arvväärtus 1, Võtmetegevustes „ ohu tajumine“ ja „muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud“ on mõlemal juhul piirangu arvväärtus 0. Seega on nimetatud valdkonnas esinevate piirangute arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,5 ((1+1+0+0):4=0,5). Valdkonnas „inimestevaheline lävimine ja suhted“ on võtmetegevuse „sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine“ piirangu arvväärtus 1, võtmetegevuse „olukorrale kohane käitumine“ on piirangu arvväärtus 2 ning võtmetegevuse „inimestevahelise lävimise ja suhetega seotud muud piirangud“ piirangu arvväärtus 0. Valdkonnas „inimestevaheline lävimine ja suhted“ on esinevate piirangute arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1 ((1+2+0):3=1). Esitatud andmete alusel on kaebaja puhul valdkonna kõrgeim piirangu aritmeetiline keskmine valdkonnas „inimestevaheline lävimine ja suhted“, piirangute arvväärtuste aritmeetiline keskmine on 1. Keskmise puude määramiseks on määruse nr 18 lisa 2 punkti 2 alapunkti 1 kohaselt alust, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus 2–2,75. Antud juhul ei ole täidetud määruse nr 18 lisa 2 punkti 2 alapunktis 1 sätestatud eeldused kaebajale keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Ekspertarsti 20.07.2026 arvamuses nr P26A-2026-013848 esitatud põhjendustest nähtub, et taotlejal on diagnoositud sõltuvushäire. Psühhiaatri poolt on kirjeldatud ärevust, unetust, pingetunnet, närvilisust ja meeleolumuutusi ning terviseandmete alusel on varasemalt määratud raviks erinevaid psühhiaatrilisi ravimeid. Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaebuse- või sümptomipõhine, puue ei samastu ravivajadusega ning ekspertiisi käigus hinnatakse püsipiiranguid igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemisel. Ainuüksi teatava psüühilise sümptomaatika esinemine ei ole aluseks puude raskusastme tuvastamisele ja terviseandmetest ilmneb, et taotleja puhul esinevad häirivad asjaolud pereelus, mis põhjustavad püsivat pingetunnet ja ärrituvust. Stressifaktorite mõju ei saa teisalt arvestada igapäevaelu püsivalt ja pöörduvalt piirava asjaoluna. Terviseandmetest nähtub, et taotlejal on diagnoositud psüühikahäire, mille tõttu vajab ta jätkuvat ravi, kuid puude raskusastme tuvastamise aluseks on püsivad piirangud igapäevaelus, mis ei ole korrigeeritavad ravi, toetusmeetmete ja psühhosotsiaalsete sekkumiste abil ning tuginedes aktuaalsetele terviseandmetele esineb taotlejal taolisi piiranguid kerges kuni mõõdukas ulatuses, mis ei täida vähemalt keskmise puude raskusastme kriteeriume. Seega ei anna ka täiendav 20.07.2026 ekspertarsti arvamus nr P26A-2026013848 alust järeldada, et vaidlustatud otsuse aluseks olnud töötukassa 06.04.2026
3-26-1134 eksperthinnang oleks olnud ilmselgelt ekslik või et kaebaja piiranguid oleks hinnatud ebaõigesti.
22.Kaebaja on leidnud, et SKA on otsuse tegemisel teinud olulisi kaalutlusvigu. Vastustaja sellega ei nõustu.
23.SKA lähtus otsuse tegemisel PISTS § 2 3 lg-s 7 sätestatust ning kasutas puude raskusastme tuvastamiseks töötukassa töövõime hindamise käigus 06.04.2026 koostatud eksperthinnangut ja töötukassa töövõime hindamise 07.04.2026 otsust. Eksperdiarvamuses antud hinnangu ning töötukassa töövõime hindamise otsuse alusel hindas SKA, kas õigusaktides sätestatud tingimused puude raskusastme tuvastamiseks olid täidetud. Nagu eeltoodud selgitustest nähtub, ei olnud kaebajal hinnatud valdkondades sellise ulatusega püsivaid piiranguid, mis oleksid vastanud keskmise puude raskusastme tuvastamise tingimustele.
24.Kaebaja viitab kaebuses mitmetele terviseseisundist tulenevatele raskustele, sealhulgas impulsiivsusele, ärevusele, kohanemisraskustele ning inimeste vaheliste suhetega seotud probleemidele. Ekspertarst on eksperthinnangu koostamisel arvestanud kaebaja 12.03.2026 töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotluses kirjeldatud terviseseisundi ja toimetulekuraskustega ning hinnanud neid koos muude eksperthinnangu aluseks olnud terviseandmetega. Eksperthinnangu kohaselt ei esine kaebajal sellise ulatusega tegutsemis- ja osaluspiiranguid, mis annaksid aluse puude raskusastme tuvastamiseks. Vastustaja selgitab, et üksnes diagnoosi või terviseseisundi olemasolu ei ole puude raskusastme tuvastamisel iseenesest määrav. Oluline on sellest tulenevate tegutsemis- ja osaluspiirangute ulatus, mida hinnati ka eksperthinnangus.
25.Sama järeldus sisaldub ka kohtumenetluse käigus SKA poolt küsitud täiendavas 20.07.2026 ekspertarstarvamuses nr P26A-2026-013848. Seetõttu ei ole alust järeldada, et SKA oleks otsuse tegemisel jätnud arvesse võtmata asjakohased asjaolud või teinud kaalutlusvigu. Vastustaja möönab, et vaidlustatud otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikud ega kajastanud ammendavalt kõiki otsuse aluseks olnud asjaolusid ja kaalutlusi, aga otsuse tegemise materiaalõiguslikud eeldused olid täidetud ning otsus oli sisuliselt õige. Eeltoodust tulenevalt vastustaja palub jätta X.X.-i kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda (dtl 40-93).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
26.Olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
27.Vastustaja ei ole kaebaja terviseprobleemide osas teinud kaebaja terviseandmete põhjal ebaõigeid järeldusi. Kohus nõustub SKA seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata.
28.Kaebaja nõuab Sotsiaalkindlustusameti 9.04.2026 otsuse nr P26-2026-44482 tühistamist ning kohustamist lahendada uuesti kaebaja taotlus, leides, et tal on diagnoositud narkomaania, tal esineb impulsiivset käitumist, magamiseks vajab rahustavat rohtu, tal võib tekkida inimestega konflikte, kui teda ei kuulata, uute asjadega kohanemine tekitab kaebajale ärevust ja kartust. Tema tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemine raskendatud ja osaliselt piiratud. Kaebaja hinnangul on sotsiaalkindlustusamet otsuse tegemisel teinud olulisi kaalutlusvigu.
29.Vaidlus puudub selles, et SKA oli 9.04.2026 otsuse nr P26-2026-44482 tegemiseks pädev haldusorgan (dtl.48-49).
3-26-1134
30.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja viibib kinnipeetavana Tartu Vanglas. Kohtute Infosüsteemis leiduvatest andmetest nähtuvalt on kaebaja kõige hilisem vabanemise aeg 19.10.2029 ehk kaebaja ei vabane vangistusest lähimal ajal.
31.PISTS § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 järgi tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 2 1 p 3 kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi. Raske puue on PISTS § 2 lg 2 1 p 2 järgi inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid määruse nr 18 § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 4 lg-s 5 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse nr 18 § 4 lg-le 6 vastavate piirangute esinemist või puudumist. Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele (vt PISTS § 2 3 lg-d 7 ja 8; määruse nr 18 § 7 lg 2).
32.Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2020. a otsus nr 3-19-2182, p 11). Seega ei pea kohus praeguse asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist.
33.Puude raskusastme tuvastamise otsus on haldusakt, mis peab olema kirjalikult põhjendatud ning selles tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg-d 1 ja 2). Arvestades puude hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust on haldusakti põhjendamisnõuded tavapärasest mõnevõrra piiratumad, kuid puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendustes peab olema välja toodud, kuidas on konkreetse isiku puhul puude raskusastme hindamiseks kehtestatud metoodikat rakendades lõppjärelduseni jõutud (Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 18). Kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu 11. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-90-14, p 17). Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti (Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-1110, p 18).
34.Haldusasjas pole kaebaja täpsustanud, millised need olulised kaalutlusvead on, kaebaja on viidanud sellele, et tal on diagnoositud narkomaania ning esineb vaimse tervise häireid. Kaebaja väitel on tema tegutsemis- ja ühiskonnaelus tegutsemine raskendatud ja seetõttu ka osaliselt piiratud. Asja materjalidest nähtub, et kaebajal on sõltuvushäire, mille ravimisega tegeleb vangla tervishoiuteenuseosutaja (psühhiaater), kes on koostanud kaebajale raviskeemi ja jälgib ravimite toimet. Üksnes diagnoosi või terviseseisundi olemasolu ei ole puude raskusastme tuvastamisel iseenesest määrav. Oluline on sellest tulenevate tegutsemis- ja osaluspiirangute ulatus, mida hinnati ka eksperthinnangus. Sama järeldus sisaldub ka kohtumenetluse käigus SKA poolt küsitud täiendavas 20.07.2026 ekspertarstarvamuses nr P26A-2026-013848 (dtl 7493).
35.Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsus põhjendamispuudustega. Vastustaja on ka vastuses kohtule märkinud, et vaidlustatud otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikud ega kajastanud ammendavalt kõiki otsuse aluseks olnud asjaolusid ja kaalutlusi, aga otsuse tegemise materiaalõiguslikud eeldused olid täidetud ning otsus oli sisuliselt õige. Kohus
3-26-1134 nõustub sellega. Vaatamata eeltoodule on kohus seisukohal, et põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist.Kui puude raskusastme tuvastamise või mittetuvastamise otsus ei ole piisavalt motiveeritud, ei ole kohtul alust SKA otsust tühistada, kui SKA on hiljemalt kohtumenetluses välja toonud põhjendused, mille põhjal on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2022. a otsus asjas nr 3-21-682, p 13). Seega saab kohus otsust tehes arvestada kohtule esitatud SKA vastuse 24.7.2026 ja ekspertarst Margot Liidemanni 20.07.2026 arvamuses nr P26A-2026-013848 esitatud põhjalike selgitustega.
36.Tallinna Halduskohus on lahendis 3-26-1135 leidnud, et arvestades kaebaja viibimist vanglas, karistuse kandmise aega ning tema võimalusi saada kinnipeetavana vanglas tasuta sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ilma, et tal oleks hinnatud vähenenud töövõime, ei piirata kaebaja subjektiivseid õigusi vaidlustatud otsusega intensiivselt. Juhul, kui vangla alustab kaebaja vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlust (mis ilmselt ei toimu lähiajal) on kaebajal õigus pöörduda uuesti töötukassa poole töövõime hindamiseks. Kuna töövõime hindamise tulemusel leidis töötukassa, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, siis ei ole kaebajal õigust saada ka töövõimetoetust. Isegi kui töötukassa oleks leidnud, et kaebaja töövõime on osaline või puuduv, siis ei ole kaebajal õigus saada töövõimetoetust, sest kaebaja viibib kinnipeetavana Tartu Vanglas. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg 6 kohaselt ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Seega ei riiva töövõimetoetuse mittemääramine või taotluse läbi vaatamata jätmine ka kaebaja õigusi. Kohus tagastas 19.5.2026 määrusega kaebaja kaebuse Eesti Töötukassa 7.4.2026 otsusele, lahend on jõustunud edasi kaebamata 6.6.2026.
37.Ekspertarstid lähtusid arvamuse andmisel määrusega nr 18 kehtestatud metoodikast, sh hindasid ettenähtud korras erinevaid valdkondi ja võtmetegevusi. Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse määruse nr 18 § 6 lg 2 kohaselt seitset valdkonda: liikumine (liikumisfunktsioon), käeline tegevus (muu funktsioon), suhtlemine (nägemisfunktsioon, kuulmisfunktsioon ning keele- ja kõnefunktsioon), teadvusel püsimine ja enesehooldus (muu funktsioon), õppimine ja tegevuste elluviimine (vaimne funktsioon), muutustega kohanemine ja ohu tajumine (vaimne funktsioon), inimestevaheline lävimine ja suhted (vaimne funktsioon). Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst märkis, et ainuüksi teatava psüühilise sümptomaatika esinemine ei ole aluseks puude raskusastme tuvastamisele ja terviseandmetest ilmneb, et taotleja puhul esinevad häirivad asjaolud pereelus, mis põhjustavad püsivat pingetunnet ja ärrituvust. Stressifaktorite mõju ei saa teisalt arvestada igapäevaelu püsivalt ja pöörduvalt piirava asjaoluna. Terviseandmetest nähtub, et taotlejal on diagnoositud psüühikahäire, mille tõttu vajab ta jätkuvat ravi, kuid puude raskusastme tuvastamise aluseks on püsivad piirangud igapäevaelus, mis ei ole korrigeeritavad ravi, toetusmeetmete ja psühhosotsiaalsete sekkumiste abil ning tuginedes aktuaalsetele terviseandmetele esineb taotlejal taolisi piiranguid kerges kuni mõõdukas ulatuses, mis ei täida vähemalt keskmise puude raskusastme kriteeriume. Seega ei anna ka täiendav 20.07.2026 ekspertarsti arvamus nr P26A-2026-013848 alust järeldada, et vaidlustatud otsuse aluseks olnud töötukassa 06.04.2026 eksperthinnang oleks olnud ilmselgelt ekslik või et kaebaja piiranguid oleks hinnatud ebaõigesti. 38.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse SKA Sotsiaalkindlustusameti 9.04.2026 otsuse nr P26-2026-44482 tühistamiseks ning kohustamiseks lahendada uuesti kaebaja taotlus.
3-26-1134 39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
40.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult vältida. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.