Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-14866
Kohtuasi
Estateguru tagatisagent OÜ hagi Q.V nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.05.2024 määrus (hagi läbivaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja liik
Estateguru tagatisagent OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood 12766368), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Liis Könn ja Grete-Kai Teeäär
vastu võla
Kostja Q.V (sünniaeg xx.xx.xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Alice Salumets ja advokaat Kristiina Reinson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.05.2024 määrus ja saata asi tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada Estateguru tagatisagent OÜ määruskaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Estateguru tagatisagent OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule 19.10.2023 hagi Q.V (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 214 442,25 eurot ja sellelt summalt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on Estateguru OÜ hallatava ühisrahastusplatvormi kaudu antud 2021–2022. aastal PRIMONO GeRau GmbH & Co. KG-le (Primono) laenu kokku 857 769 eurot. Hageja ja Primono sõlmisid paralleelkohustuse lepingu, millega Primono võttis kohustuse tasuda hagejale summa, mis on võrdne Estategruru OÜ kaudu Primono sõlmitud laenulepingutest tulenevate Primono kohustuste summaga. Hagejal kui tagatisagendil on õigus nõuda Estateguru OÜ-le kui laenuandjale võlgnetava summa tasumist endale.
1.2.Kõiki Primonole antud laene ja paralleelkohustuste täitmist tagab Primono täisosaniku juhatuse liikme kostja käendus. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja kohustuste täitmise eest 25% ulatuses laenusummast, millest järelduvalt vastutab kostja hageja ees Primono kohustuste täitmise eest kokku 214 442,25 euro ulatuses (857 769 x 25%). Laenu- ja käenduslepingutele ning paralleelvõla lepingutele kohaldatakse Eesti õigust.
1.3.Estateguru OÜ esitas 09.08.2023 Primonole teate, millega ütles laenulepingu osaliselt üles ja palus tagastada sissenõutavaks muutunud laen ning esitas kostjale teate, millega palus tasuda käenduslepingust tulenev kohustus 214 442,25 eurot. Primono ega kostja võlgnevust ei tasunud. 07.09.2023 kuulutati välja Primono pankrot. Hagi esitamise aja seisuga oli hageja nõue Primono vastu kokku 972 789,67 eurot.
1.4.Poolte vahel on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe, mille kohaselt tuleb vaidlus lahendada Harju Maakohtus (käenduslepingu p 4.5). Tegemist on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 104 lg 1 kohaselt. Sellise kokkuleppe lubatavust käenduslepingus, mille käendaja on sõlminud põhivõlgniku juhatuse liikmena enda majandustegevuses, on kinnitatud ka kohtupraktikas (TlnRnKm 21.12.2018, 2-18-8424, p 8). Nii hageja kui ka kostja on sõlminud käenduslepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja väide, et laenulepingu poolteks on füüsilised isikud, kes ei tegutsenud majandus- ja kutsetegevuses, ei ole kohtualluvuse kokkuleppe lubatavuse hindamisel asjakohane.
2.Kostja palus hagi jätta läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna asi ei allu Eesti kohtule. Pooltevaheline kohtualluvuse kokkulepe on tühine seetõttu, et Primonole andsid laenu füüsilised isikud, kes ei tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 17.05.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli hagiavaldus jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, kuna hagi lahendamine ei allu Eesti kohtule.
3.2.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (edaspidi Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus) art 4 lg 1 näeb ette, et käesoleva määruse kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 18 p 2 sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega tuleb üldise kohtualluvuse sätete järgi kostja vastu esitada hagi kostja elukoha järgi, milleks on hagiavalduse kohaselt on XXX , Saksamaa.
2-23-14866
3.3.Hageja on põhjendanud hagi esitamist Harju Maakohtule sellega, et pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe käenduslepingu p-s 4.5, mille kohaselt tuleb vaidlus lahendada Harju Maakohtus. Tegemist on hageja väitel majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppega TsMS § 104 lg 1 kohaselt. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 kohaselt kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Seega tuleb kohtul hinnata seda, kas poolte vahel sõlmitud käenduslepingu ps 4.5 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe võib Eesti õiguse alusel olla tühine.
3.4.Alates 05.04.2011 jõustunud VÕS § 143 lg 1 muudatuse kohaselt mõistetakse tarbijakäenduslepinguna käenduslepingut, kus käendajaks on füüsiline isik. Sisuliselt on nimetatud seaduse muudatusega kaasnenud põhimõtteline muudatus selles, et füüsilise isiku sõlmitud käendusleping saabki seadusest tulenevalt olla ainult tarbijakäendusleping. Seega käsitatakse ka ettevõtte juhtide ning osanike poolt antud käendusi edaspidi tarbijakäendustena. Kuivõrd käesolev vaidlus ei ole seotud mõlema poole (hageja ja kostja) majandus- ja kutsetegevusega, on kohtualluvuse kokkulepe, millele hageja tugineb, vastuolu tõttu TsMS § 104 lg-ga 1 tulenevalt TsMS § 106 lg 1 p-st 1 tühine, mistõttu allub hagi kostja vastu üldise kohtualluvuse järgi kostja elukohajärgse riigi kohtule. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja hagi läbi vaadata.
4.1.Määruskaebuse kohaselt tuleneb hageja nõue käenduslepingust. Käenduslepingu p 4.5 kohaselt lahendatakse lepingust tulenev või lepinguga seotud vaidlus Harju Maakohtus. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 kohaselt lahendab asja selle liikmesriigi kohus, kellele pooled on kohtualluvuse kohtuleppega vaidluse allutanud. Seega praegusel juhul tuleb hagi menetleda Harju Maakohtus, sest pooled on nii kokku leppinud. Hageja ei nõustu maakohtuga, et käenduslepingus sisalduv kohtualluvuse kokkulepe on tühine, sest käendusleping on sõlmitud füüsilise isikuga. Vaidlus puudub, et käendusleping on sõlmitud seoses hageja majandus- ja kutsetegevusega. Ekslik on aga maakohtu seisukoht, et kuna kostja on füüsiline isik, siis on käenduslepingu näol automaatselt tegemist väljaspool kostja majandus- ja kutsetegevust sõlmitud lepinguga. kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse hindamisel ei ole oluline mitte see, et käendaja on füüsiline isik, vaid see, kas füüsiline isik sõlmis lepingu majandus- ja kutsetegevuses. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et tarbija mõiste sisustamisel kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse hindamisel tuleb lähtuda Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrusest ja Euroopa Kohtu praktikast. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole ainult tehingud, mis on sõlmitud isiku eratarbimise vajaduste rahuldamise eesmärgil, seotud isiku majandus- ega kutsetegevusega, ning on leitud, et kui äriühingu juht või enamusosanik, tagab äriühingu lepingust tulenevaid kohustusi, tegutseb ta enda majandus- või kutsetegevuses.
4.2.Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja sõlmis 29.11.2022 käenduslepingu põhivõlgniku (PRIMONO GeRau GmbH & Co. KG; Primono) täisosaniku juhatuse liikme ehk Primono esindusõigusliku isikuna. Primono on kostja poolt 30.03.2021 asutatud ettevõte, mille täisosanik on PRIMONO DEVELOPMENT GmbH, kellel on (tegevdirektorite kaudu) õigus Primonot esindada. PRIMONO DEVELOPMENT tegevdirektor on Q.V , millest järelduvalt on Q.V-l Primono esindamise õigus. PRIMONO DEVELOPMENT GmbH
2-23-14866 kuulub 100% PRIMONO GROUP AG-le, mis omakorda kuulub 99,8% Q.V GROUP GmbHle. Q.V GROUP GmbH ainuosanik on kostja. Järelikult on Primono tegelikuks kasusaajaks läbi erinevate äriühingute ning esindusõiguslikuks isikuks kostja. Seega sõlmis kostja Primono kohustusi tagava käenduslepingu enda majandus- ja kutsetegevuses.
5.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, mis sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (RKTKm 31.03.2015, 3-2-1-179-14, p 10). Maakohus märkis vaidlustatud määruses õigesti, et käesoleval juhul tuleb kohtualluvuse kontrollimisel kohaldada Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrust. Maakohus leidis, et kuna hageja ja kostja olid sõlminud tarbijakäenduslepingu VÕS § 143 lg 1 järgi, on poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe käenduslepingu p-s 4.5 tühine TsMS § 106 lg 1 p 1 ja § 104 lg 1 alusel.
9.Ringkonnakohus märgib esmalt, et Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art-d 17–19 reguleerivad kohtualluvust tarbijalepingute korral. Kui tegemist on tarbijalepinguga, seab Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 19 kohtualluvuse kokkuleppele täiendavad tingimused. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 17 lg 1 on kohaldatav juhul, kui täidetud on kolm tingimust: esiteks on üks lepingupooltest tarbija, kes tegutseb oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil; teiseks on leping sellise tarbija ja oma äri- või kutsetegevuse raames tegutseva isiku vahel tõepoolest sõlmitud, ning kolmandaks kuulub see leping ühte art 17 lg 1 p-des a–c nimetatud kategooriatest. Need tingimused peavad olema täidetud kumulatiivselt, mistõttu juhul, kui üks kolmest tingimusest ei ole täidetud, ei saa kohtualluvust kindlaks määrata vastavalt reeglitele, mis reguleerivad kohtualluvust tarbijalepingute valdkonnas (vt nt EKo 02.04.2020, C-500/18, AU vs. Relianto Investments, p 45). Hageja on juriidiline isik ja on kostjaga käenduslepingut sõlmides tegutsenud enda majandustegevuses. Käenduslepingu teiseks pooleks on kostja, kes on poolte esile toodud asjaolude kohaselt Primono, kelle kohustust kostja hageja ees käendas, täisosaniku juhatuse liige ehk Primono esindusõiguslik isik. Euroopa Kohus on leidnud, et kui äriühingu juht või enamusosanik tagab äriühingu lepingust tulenevaid kohustusi, ei ole tema puhul tegemist tarbijaga (EKo 14.03.2013, C-419/11, Česká spořitelna, a.s. vs. Gerald Feichter, p-d 36–40). Euroopa Kohus on märkinud, et isik võib tarbijale kohalduvate kohtualluvuse sätetele tugineda üksnes juhul, kui lepingu ainus eesmärk on eratarbimise käigus rahuldada üksikisiku isiklikke vajadusi või leping on isiku majandus- või kutsetegevusega seotud nii nõrgalt, et sellel on lepingu sõlmimise kontekstis vaid tähtsusetu roll (vt nt EKo 25.10.2018, C-498/16, Maximilian Schrems vs. Facebook Ireland Limited, p-d 30 ja 31; 09.03.2023, C-177/22, JA vs. Wurth Automotive GmbH, p 23). Hagiavalduse kohaselt käendas kostja Primono ja hageja
2-23-14866 vahel sõlmitud paralleelkohustuse lepingut, millega Primono võttis kohustuse tasuda hagejale summa, mis on võrdne Estateguru portaali kaudu Primono poolt sõlmitud laenulepingutest tulenevate Primono kohustuste summaga. Arvestades Euroopa Kohtu praktikat leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei kohaldu Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art-d 17–19, kuivõrd täitmata on art 17 lg-s 1 sätestatud tingimus, et üks lepingupooltest on tarbija, kes tegutseb oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil.
10.Maakohus kohaldas õigesti Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg-t 1, mille kohaselt võivad pooled olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, kokku leppida, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. TsMS § 106 lg 1 p 1 sätestab, et kohtualluvuse kokkulepe on tühine, kui see on vastuolus TsMS § 104 lg-s 1 sätestatuga. TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega. Maakohus leidis, et käesolev vaidlus ei ole seotud mõlema poole (hageja ja kostja) majandus- ja kutsetegevusega, mistõttu on käenduslepingu p-s 4.5 sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe tühine.
10.1.Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg-st 1 ja TsMS § 104 lg-st 1 ning § 106 lg 1 p-s 1 tulenevalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe tühine. Vaatamata sellele, et praegusel juhul on kostja kui füüsilise isiku sõlmitud käendusleping VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäendusleping, ei tähenda see, et isik tuleks lugeda tarbijaks ka igas muus aspektis ja et välistatud oleks olukord, kus vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega TsMS § 104 lg 1 kontekstis. Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse hindamisel tuleb tuvastada, kas vaidlus on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega, mis on eraldiseisev küsimus sellest, kas isiku sõlmitud käenduslepingule kohaldatakse tarbijakäenduse sätteid. Põhivõlgniku Primono täisosaniku juhatuse liikme olek annab nii Eesti õiguse kui ka Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse järgi aluse eelduseks, et põhivõlgniku kohustust tagades tegutseb isik majandus- või kutsetegevuses ja mitte tarbijana (RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-8908, p 11; 08.12.2009, 3-2-1-126-09, p 12 teine lõik; EKo 14.03.2013, C-419/11, Česká spořitelna, a.s. vs. Gerald Feichter, p-d 36–40). Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud, et tema juhitava äriühingu, milles tal on läbi teiste äriühingute ka osalus, kohustuse käendamisel oleks olnud majandustegevusest või kutsealast sõltumatu eesmärk.
10.2.Lisaks on kostja väitnud, et kohtualluvuse kokkulepe on tühine ka seetõttu, et kostja käendab laenulepingut, kus laenuandjateks olid füüsilised isikud, kes ei tegutsenud oma majandus- või kutsetegevuses. Kolleegiumi arvates ei oma tähtsust, kes on Primono ja Estateguru OÜ vahel sõlmitud laenulepingutes võimalikeks tegelikeks laenuandjateks. TsMS § 104 lg 1 järgi peab vaidlus olema seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega. Seega tuleb viidatud sätte järgi kontrollida üksnes, kas konkreetse vaidluse pooled, kes omavahel kohtualluvuse kokkuleppe sõlmisid, vastavad samas lõikes sätestatud tingimustele. Kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud kostja ja hageja vahel, mitte kostja ja füüsilistest isikutest laenuandjate vahel. Käenduslepinguga on kostja võtnud kohustused hageja ees, mitte nende füüsilisest isikutest laenuandjate ees, kes Estateguru portaali kaudu Primonole laenu andsid. Kostja väited, et füüsilistel isikutel polnud õigust anda laenu tegevuslubade puudumise tõttu, ei oma hageja nõude esitamisel ja kohtualluvuse kokkuleppe kontrollimisel tähtsust, sest hageja on esitanud nõude kostja vastu hageja ja kostja vahelisest õigussuhtest tulenevalt. Ringkonnakohus ei nõustu, et tegemist võiks olla füüsilisest isikute nõuetest kostja
2-23-14866 vastu nö formaalse vahendaja kaudu forum shoppinguna. Praegusel juhul tuli kindlaks teha vaid see, kas hageja ja kostja vaheline kokkulepe on sõlmitud ja kas see on kehtiv.
10.3.Kostja ei ole toonud esile muid tühisuse aluseid Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 tähenduses. Art 25 lg 1 p a järgi sõlmitakse kohtualluvuse kokkulepe mh kirjalikult. Hageja ja kostja sõlmisid kirjalikult käenduslepingu, mille p-s 4.5 on kokku lepitud kohtualluvuses. Nendel asjaoludel leiab ringkonnakohus, et poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe käenduslepingu p-s 4.5 on kehtiv ja hagi allub Harju Maakohtule. Seetõttu ei ole alust jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.
11.Kostja märkis määruskaebemenetluses, et vajalik võib olla menetluse peatamine, kuna Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-23-14994 esitanud Euroopa Kohtule eelotsuse taotluse, milles palub selgitada, kas kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse sidumine selle sõlminud füüsilise isiku tegutsemisega majandus- ja kutstegevuses (Eesti õiguse regulatsioon TsMS § 104, § 106) on kohtualluvuse kokkuleppe sisulise kehtivuse küsimus (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 kontekstis). Ringkonnakohtu hinnangul ei sõltu käesolevas asjas arutatav kohtualluvuse küsimus tsiviilasjas nr 2-23-14994 esitatud eelotsuse taotluse vastusest. Riigikohus küsis viidatud asjas Euroopa Kohtult, kas Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg-s 1 tehtud viide „asjaomase liikmesriigi õigusele“ tähendab Eesti õiguse puhul viidet mh TsMS § 106 lg 1 p-le 1 ja § 104 lg-le 1. Kuigi ringkonnakohus kohaldas praeguses määruses koos Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg-ga 1 ka TsMS § 106 lg 1 p 1 ja § 104 lg-t 1, leidis ringkonnakohus, et kohtualluvuse kokkulepe ei ole siseriikliku õiguse järgi tühine. Seetõttu ei muutuks määruse lõpplahendus sellest, kui Euroopa Kohtu suuniste järgi ei oleks TsMS § 106 lg 1 p 1 ja § 104 lg 1 sätestatud tingimused sisulise kehtivuse küsimus Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 tähenduses, mis tähendaks, et TsMS § 106 lg 1 p 1 ja § 104 lg-t ei peaks Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 kontrollimisel kohaldama. Ühtlasi ei puuduta tsiviilasjas nr 2-23-14994 taotletud eelotsus tarbijakäenduslepinguid ega küsimust, millal saab lugeda, et füüsiline isik tegutseb majandusvõi kutsetegevuses, samuti olukorda, kus käendatava laenulepingu poolteks võivad olla füüsilised isikud, kes ei tegutse majandus- või kutsetegevuses.
12.Määruskaebemenetluses esitatud tõendite vastuvõtmise otsustab maakohus asja sisulisel lahendamisel.
13.Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
14.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei ole ringkonnakohtu määrus edasikaevatav (TsMS § 427 esimene lause; vt ka RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385, p 13).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.