Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine

menetluses. Maakorraldustoiming viiakse ellu katastripidaja otsusega, mille teeb Maa- ja Ruumiamet ning mida ei ole käesolevaks ajaks tehtud. Seega ei ole vaidlustatud menetlustoiming veel muutnud maakatastris katastrikoosseisu. Vastustaja osundas, et sarnastel asjaoludel EÕK taotluse lahendamine on kohtupraktikast ka varasemalt läbi käinud ning Tallinna Halduskohus on varasemalt oma määruses (TlnHKm 08.06.2021 asjas nr 3-21-1256) leidnud, et sellistel asjaoludel puudub EÕK vajadus, sest kinnistu jagamise toimingute jätkamine ei saa kaebaja jaoks iseenesest kaasa tuua mingisuguseid pöördumatuid ega raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi ning kinnisasja jagamine iseenesest ei võta kaebajalt omandiõigust. Kinnisasja jagamise kui maakorraldustoimingu tulemusena ei jää kaebaja enda omandist ilma ning see iseenesest ei takista mingil moel tema kinnisomandi senist kasutamist. Kinnisasja osa omandab riik avalikes huvides kaebajalt edaspidi kas kokkuleppel või sundvõõrandamise teel vastavalt KAHOS sätetele. Isegi juhul kui riik peaks kaebaja kinnistu osalise omandamise soovist mingil põhjusel loobuma, on kinnisasja jagamine võimalik tagasi pöörata, st taastada enne jagamist valitsenud olukord. (p 3). Korralduse 567 resolutsiooni p 2 on haldusakt, millega määratakse katastriüksuste sihtotstarbed ja koha-aadressid. Katastriüksustele sihtotstarvete määramine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ning ei nõua maaomaniku heakskiitu (RKHKo 15.12.2022, 3-20-1210 p 20). Käesoleval juhul on korralduse 567 p-ga 2 säilitatud jagamisele kuuluva katastriüksuse sihtotstarbena senine maatulundusmaa sihtostarve ning määratud uuele tekkivale faktiliselt looduses olemasolevat teed teenindavale katastriüksusele ehitise kasutusotstarbest tulenevalt transpordimaa sihtotstarve nii nagu MaaKatS sätestab. Aadressidena on säilitatud jagamisele kuuluva katastriüksuse olemasolev aadress, st Ihasalu tee 128 ning määratatud uuele tekkivale teed teenindavale katastriüksusele tee nimetusele ja lõigu arvestusele vastav aadress, st Mändneeme tee lõik 1 nii nagu RAS ja selle alusel kehtestatud määrus sätestab. HKMS § 250 lg 2 järgi tuleb EÕK taotlust põhistada. Kaebaja ei ole selgitanud ega põhistanud oma taotluses mil moel korralduse 567 p 2 kahjustab pöördumatult tema õigusi ning toob talle kaasa tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. EÕK rakendamine muudab võimatuks juba aastaid veninud haldusmenetluse lõpuleviimise. Korralduse 567 esemeks olevate maakorraldustoimingute läbiviimise eesmärk on avalikes huvides kinnisasja osa omandamine. Ilma maakorraldustoimingute läbiviimiseta ei ole võimalik ka KAHOS alusel läbiviidavas haldusmenetluses lõppotsust teha. Seega kahjustaks esialgse õiguskaitse kohaldamine määramata ajaks avalikke huvisid, sh hulga kolmandate isikute vajadust kasutada Mändneeme teed avaliku teena juurdepääsuks oma kodudele. Tutvunud kogu kaebuse sisu ja selle lisadega leiab vallavalitsus, et kaebus on ka perspektiivitu. Sisuliselt soovib kaebaja oma kaebuses, et kohus lahendaks küsimuse ja võtaks seisukoha kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse õiguspärasuse kohta, nt kaaluks, kas on valitud õige haldusõiguslik instrument, kas haldusorgan on alternatiive kaalunud, kas valitud meede on vajalik, kas kinnisasja hindamise väärtuse tulemus on korrektne jne. Tegemist on maakorraldustoimingute teostamisel, sh korralduse 567 vaidlustamisel täiesti asjassepuutumatute argumentide ja nõuetega. Kaebaja rõhutab, et maakorraldustoiminguid ei tohi mingil juhul enne teha kui nn põhivaidlus (millest saab vallavalitsus aru kui vaidlust kinnisasja avalikes huvides omandamise kohta) on poolte vahel lahendatud, kuid sellist põhivaidlust ei saa olla ega tulla enne, kui haldusorgan ei ole vastu võtnud kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse lõppotsust ehk andnud haldusakti. Kaebaja ei tea täna, millise sisuga haldusakt antakse, kas see üldse antakse, millised kaalutlused ja argumendid võetakse arvesse, milliseid mitte ja miks jne. KAHOS menetluskorrast tulenevalt ei ole võimalik lõppotsust teha ehk haldusakti anda enne kui maakorraldustoimingud on lõpule viidud, sest ilma maakorraldustoiminguteta ei eksisteeri haldusakti esemeks olevat käibes käsutatavat asja.

Isik ei saa nõuda kohtu kaudu seda, et tema osas ei viidaks läbi haldusmenetlust. Kaebaja on kohustatud taluma tema suhtes haldusmenetluse läbiviimist, ootama ära haldusasjas tehtava lõppotsuse ning kohus saab kontrollida menetluse õiguspärasust, põhjendatust, kaalutlusi ja kõike muud asjassepuutuvat tagantjärele alles siis kui haldusorgan on oma haldusülesande lõpetanud ning selle kohta vastava otsuse teinud. Kohus ei saa asuda haldusorgani ülesannetesse ning asuda neid kaalutlusi ise tegema. Seda aga kaebaja antudjuhul oma kaebusega kohtult justnimelt saada soovib. Seega kaebuses esitatud argumentidel on X. X kaebus ennatlik, sellega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki ning kaebus tuleks kogu ulatuses HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel kaebajale tagastada. Lähtudes eeltoodust palub Jõelähtme Vallavalitsus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja tagastada kaebus kaebajale.

KOHTU PÕHJENDUSED

enda omandist ilma ning see iseenesest ei takista tema kinnisomandi senist kasutamist Kinnisasja osa omandab riik avalikes huvides kaebajalt edaspidi kas kokkuleppel või sundvõõrandamise teel vastavalt KAHOS sätetele. Isegi juhul kui riik peaks kaebaja kinnistu osalise omandamise soovist mingil põhjusel loobuma, on kinnisasja jagamine võimalik tagasi pöörata, st taastada enne jagamist valitsenud olukord. Kui kinnisasja jagamist korraldab KAHOS alusel kinnisasja omandamise menetluse läbiviija, ei kaasne jagamisega selle kinnisasja omanikule ka mingisuguseid kulusid. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on lubatav aga üksnes siis, kui vastasel korral kaasneksid isiku jaoks pöördumatud tagajärjed, mida ei leevenda ka hilisem kaebuse (või vaide) rahuldamine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.