Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Q.S kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Alice Kliemesch ja Margit Paas Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – Q.S (sünd. xx.xx.xxxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 23.09.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Q.S kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse ja selle tõlke kättetoimetamine puudutatud isikule ning kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
3.Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused bengali keelde.
4.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 22.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse Q.S (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus on esitatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 66 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esinevad § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused. Samuti esineb isiku suhtes põgenemisoht, kuna VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 68 p-s 6 sätestatud asjaolu. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.
3-26-2965
1.1.Politseipatrull kontrollis 21.09.2026 Tallinna lennujaama julgestuskontrolli alal meesterahvast, kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid. Isikuks osutus Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik Q.S, kes peeti 21.09.2026 kell 22:40 VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 3, 5 ja 6 alusel kinni.
1.2.Puudutatud isik esitas 22.09.2026 soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja peeti seega 22.09.2026 kell 10:24 VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5, 6 ja 7 alusel kinni.
1.3.Isikuga seonduvate asjaolude esialgsel kontrollimisel on selgunud, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Läti kaudu, mistõttu esineb alus käsitada Lätit isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina. PPA teeb seega tagasivõtupalve Lätile, mis põhineb määruse (EL) 2024/1351 artiklile 33 (1). Kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Arvestades, et isiku üleandmine sõltub Läti Vabariigi pädevate ametiasutuste poolt tagasivõtutaotluse menetlemisest ning sellele järgneva üleandmise korraldamisest, on kinnipidamise eesmärgiks eelkõige tagada isiku püsimine Eestis kuni üleandmiseni.
1.4.Isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 p-ga 6. Isiku suhtes esineb põgenemise oht, kuna tema senine käitumine, hoiakud ning menetluse käigus antud selgitused annavad alust kahelda selles, et isik täidaks talle tulevikus tekkiva lahkumiskohustuse vabatahtlikult. Isik saabus Schengeni alale ebaseaduslikult. Isiku senine tegevus näitab, et oma kavandatud sihtkohta jõudmiseks on ta juba olnud valmis eirama kehtestatud piiriületusnõudeid ning liikuma organiseeritult üle riigipiiri (Valgevene-Läti) viisil, mis võimaldab vältida tavapärast piirikontrolli. Lätis viibimise ajal ei pöördunud isik kohalike ametivõimude poole, kuigi isiku enda ütluste kohaselt jõudis ta Lätti juba 15.09.2026. Samuti ei pöördunud isik pärast Eestisse saabumist omal algatusel Eesti ametivõimude poole. Kuigi isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis, ei saa välistada, et selle esitamise üheks ajendiks oli soov vältida kinnipidamist ja võimalikku väljasaatmist. Arvestades, et isikul puudus kehtiv isikut tõendav dokument, tema ütlused edasise liikumise kohta olid vastuolulised ning tema telefonist tuvastatud andmed viitasid kavatsusele liikuda Eestist edasi endale valitud meelepärasesse liikmesriiki, on PPA seisukohal, et esineb oht, et juhul, kui menetluse käigus selgub, et Läti Vabariik on valmis isiku tagasi võtma, ei ole isik vabaduses viibides enam ametiasutustele kättesaadav.
1.5.Isik võib kasutada olemasolevaid kontakte ning senise teekonna jooksul omandatud teadmisi ja kogemusi selleks, et hoiduda üleandmisest või jätkata varjatult liikumist endale meelepärasesse riiki. Isik on teinud küll menetlustoimingutel koostööd, aga seda ei saa käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö on kinnipidamise järgselt tavapärane ja eeldatav. Põgenemisohu hindamisel on määrav eelkõige isiku varasem käitumine ja sellest tulenev põhjendatud prognoos tema võimaliku käitumise kohta olukorras, kus tema suhtes tehtud otsuse täitmiseks puudub vahetu kontroll.
1.6.VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki. Isiku senine käitumine ja teadlik valmisolek eirata riiki sisenemist ning riigis viibimist reguleerivaid õigusnorme ei anna PPA-le piisavat alust isiku usaldamiseks, et ta järgiks vabaduses viibides talle pandud kohustusi ja oleks ametiasutusele vajalikul ajal kättesaadav, sh võimalikul üleandmisel Lätile.
1.7.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ja üleandmiseks isiku rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutaval 2(5)
3-26-2965
liikmesriigile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
2.PPA jäi 23.09.2026 istungil oma taotluse juurde.
3.Puudutatud isik selgitas 23.09.2026 kohtuistungil, et ta tuli Venemaa, Valgevene ja Läti kaudu Eestisse, eesmärk oli olla Eestis, tahab siin elada ja tööd teha. Isik on pärit vaesest perest. Isik on korduvalt proovinud tulla, aga on tagasi aetud. Tahab, et Eestis teda vastu võetaks. Isik selgitas, et Tallinna Lennujaamas ta teadis, et tal ei ole dokumente, et ta ei saa edasi minna. Aga smugeldaja sundis teda edasi liikuma, ostis talle pileti, et minna Rooma. Aga isikul ei olnud dokumente ja politsei võttis ta kinni. Isik selgitas, et tal on Eestis üks tuttav, aga tal ei ole tema kontaktandmeid ega tea, kuidas temaga ühendust saada. Isik kinnitab, et teadis, et ületas piiri ebaseaduslikult. Isik lisas, et on pärit vaesest perest ja peab maksma oma võlad ära.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Juhindudes VRKS § 66 lg-st 2, § 65 lg 2 p-dest 2 ja 7 ja HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.12.2026 (kaasa arvatud).
5.Vastavalt VRKS § 66 lg-le 1 võib PPA oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
6.PPA on taotlenud luba VRKS § 65 lg 2 punkti 7 alusel. Vastavalt VRKS § 65 lg 2 punktile 7 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kohtu hinnangul ei ole tegemist hüpoteetilise alusega isegi olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud esitada tagasivõtupalvet Lätile (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2026 määrus nr 3-26-2569, p 14; Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 16). Nimelt nähtub asja materjalist, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Läti kaudu (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 18). PPA on isiku 22.09.2026 kell 10.24 kinni pidanud VRKS § 65 lg 2 punktide 1, 2, 5, 6 ja 7 alusel (dtl 3). PPA on oma 22.09.2026 taotluses selgitanud, et teeb Lätile tagasivõtupalve, mis põhineb määruse (EL)2024/1351 artiklil 33 (1) ning juhul, kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. PPA selgitab, et varasema praktika kohaselt on Läti Vabariik võtnud tagasi Lätisse ebaseaduslikult saabunud välismaalased, mistõttu on põhjendatud eeldada, et ka käesoleval juhul on võimalik isik Lätile üle anda (dtl 31). Seega on isiku kinnipidamise eesmärgiks esmalt isiku üleandmine Lätile.
7.Kohtu hinnangul on VRKS § 65 lg 2 punkti 7 eeldused täidetud, kuivõrd vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lõikele 1 vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest liikmesriik, mille piiri on taotleja kolmandast riigist maismaa, mere või õhu kaudu ületanud ebaseaduslikult. Puudutatud isik on ka 23.09.2026 kohtuistungil kinnitanud, et saabus Valgevenest Lätti ning ületas riigipiiri ebaseaduslikult. Seejuures ei saa pidada isiku üleandmist Lätile perspektiivituks, kuivõrd varasemalt on Läti isikud vastu võtnud. 3(5)
3-26-2965
8.PPA on taotlenud haldustoiminguks luba ka VRKS § 65 lg 2 punkti 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktiga 6.
9.Asja materjalist nähtub, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 22.09.2026 (dtl 3). On ilmne, et PPA ei ole jõudnud ühtegi menetlustoimingut taotlusega teha. Seetõttu on VRKS § 65 lg 2 punkti 2 eeldused täidetud.
10.Kohtu hinnangul on võimalik luba anda nii VRKS § 65 lg 2 punkti 2 kui ka punkti 7 alusel, kuivõrd PPA on taotluses nendele tuginenud ning asjas on tuvastatud, et mõlema eeldused on täidetud. Seejuures on ilmne, et olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud Lätile tagasivõtupalvet esitada ja selleks on PPA-l kuni kaks nädalat aega (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikkel 45), esineb määramatus, kas on võimalik isikut Lätile üle anda. Juhul, kui saab üleandmine võimalikuks, siis ei tule Eestil lahendada puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Küll aga olukorras, kus Läti keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestil. Seega on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Märkimist väärib, et praeguste asjaolude valguses ei saa üleandmise menetlust ilmselgelt perspektiivituks pidada, kuivõrd varasemalt on Läti isikud vastu võtnud. Ühtlasi on selge, et ebaseadusliku rändesurve olukorras oleks põhjendamatu nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse osas eraldiseisva taotluse esitamist, kuigi kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline praktika ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
11.Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht (VRKS § 65 lg 3 p 1). Tegemist on märkimisväärse põgenemisohuga. Põgenemisohtu tuleb sisustada juhindudes VSS §-st 68. Täidetud on VSS § 68 punkti 6 eeldused. Vastavalt VSS § 68 punktile 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11). Asja materjalist nähtub, et isik on saabunud ebaseaduslikult Eestisse ning liikunud läbi Valgevene Schengeni alale (dtl 18). Isik on osalenud ebaseaduslikus rändes, kui kasutas smugeldaja abi Valgevenest Eestisse tulekuks, mida on isik kinnitanud 23.09.2026 kohtuistungil. Vaidlust ei ole selles, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui politsei ta Eestis kinni pidas 21.09.2026 (dtl 23). Ühtlasi on isik 23.09.2026 kohtuistungil selgitanud soovi siin elada ja töötada, mis selgesõnaliselt viitab, et tegemist on majanduslikes huvides Schengeni alale ebaseaduslikult tulnud välismaalasega. Põgenemisohtu suurendavad isiku vastuolulised ütlused. Kui isik on 23.09.2026 kohtuistungil väitnud, et soovib just Eestis töötada ja elada, siis asja materjalist nähtub, et tema tegelik soov oli liikuda edasi teistesse EL-i liikmesriikidesse. Nii nähtub asja materjalist, et isiku telefonis oli tema kinnipidamisel pardakaart lennule Rooma (dtl-d 19 ja 22). Põgenemisohtu suurendavad asjaolud, et isikul puudub Eestiga sotsiaalne ja majanduslik side, ta ei valda Eestis levinud suhtluskeeli ning tal puuduvad piisavad rahalised vahendid siin toimetulekuks. Ebausutavad on isiku ütlused osas, et tal on Eestis tuttav, aga ta ei tea, kus isik viibib ja kuidas temaga ühendust saada.
12.Kuigi isik on teinud PPA-ga koostööd, ei vähenda see põgenemisohtu, kuivõrd isiku tegelik soov ei olnud jõuda Eestisse, vaid liikuda siit edasi teistesse EL-i liikmesriikidesse. Seejuures on isik teadlikult osalenud ebaseaduslikus rändes ning kinnitanud 23.09.2026 kohtuistungil, et kuigi olles teadlik, et tal puuduvad reisimiseks dokumendid, oli tal valmis siiski esitama pardakaardi ning lahkuma riigist. Ei ole ka välistatud, et isik kasutaks selleks smugeldaja abi, kuivõrd on juba varasemalt osalenud ebaseaduslikus rändes. 4(5)
3-26-2965
13.Märkimisväärse põgenemisohu korral ei ole ka liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivid (VRKS § 67 lg 1) tõhusad. Vaidlus puudub, et isik on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, isik on osalenud ebaseaduslikus rändes ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. Isiku senine käitumine annab aluse arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ega ole kättesaadav ametivõimudele.
14.Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega. Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku kättesaadavus üleandmiseks Lätile ning kui see ei osutu võimalikuks, siis rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärkide saavutamiseks, nagu eelnevalt on kohus leidnud. Ühtlasi ei ole tõendeid, et KPK-sse paigutamine oleks välistatud isiku tervislikel kaalutlustel.
15.Kuigi Lätile üleandmine peaks võtma vähem aega kui kolm kuud, on siiski põhjendatud anda haldustoiminguks luba kuni kolmeks kuuks. Esmalt märgib kohus, et kui isiku saab Lätile üle anda enne, kui kolm kuud täitub, langeb kinnipidamise alus ära. Olukorras aga, kus Läti keeldub isiku vastuvõtmisest, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada PPA-l. Seetõttu võib esineda PPA-l vajadus isiku kinnipidamiseks pikemaks perioodiks, kui kaks (2) kuud. Lisaks arvestab kohus PPA suurt töökoormust (meedia andmetel on ainuüksi sellel nädalal peetud kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat1, seejuures on varasemalt sellel nädalal PPA avaldanud, et neil on menetluses ca 100 rahvusvahelise kaitse taotlust 2) ning seadusandja eesmärki VRKS § 66 lg 2 sätestamisel, milleks oli vähendada nii PPA kui ka kohtute töökoormust. Viimaks märgib kohus, et VRKS näeb ette rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks 6-kuulise tähtaja.
16.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 22.09.2026 taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.12.2026 (kaasa arvatud).
17.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Politsei pidas vähem kui nädalaga kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat | Eesti | ERR Kohtuistungi helisalvestis asjas nr 3-29-2927 kell 00:42:49.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.