Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Diana Žovnjarovitš Puudutatud isik X. X (sündinud xx.xx.xxxx, Eritrea kodanik), esindaja Liina Laanpere
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 04.10.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui neljaks kuuks alates 04.10.2026, s.o kuni 04.02.2027 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204). HKMS § 134 lg 2 p 1 kohaselt asendab käesolev määrus halduskohtu istungi kirjalikku protokolli. Kohtuistungi helisalvestis on kättesaadav e-toimikust. Kohus tõlgib määruse tigrinja keelde masintõlke abil.
01.10.2026 kella 14.45 ajal sai politseipatrull teate, et Tallinnas Akadeemia tee 7 juures Tallinna Tehnikaülikooli lähedal metsas on märgatud liikumas tumedanahalisi isikuid. Metsa alalt tabati kokku 14 Eestis ebaseaduslikult viibivat isikut. Politsei pidas kõik isikud kinni ja toimetas kinnipidamiskeskusesse.
2.X. X peeti 02.10.2026 kell 15.50 kinni VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel.
3.Isik avaldas 03.10.2026 soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning peeti 03.10.2026 kell 20.50 kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5 ja 6 alusel. Rahvusvahelise kaitse taotlust ei olnud PPA taotluse esitamise ajaks vastu võetud.
3-26-3144
4.PPA esitas 04.10.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Taotlus tugineb VRKS § 66 lg-le 2, § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p-le 1 koostoimes VSS § 6 8 p-ga 6. Isiku Läti Vabariigile üleandmise osas tugineb taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklile 44. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Isik on Eritrea kodanik, sündinud xx.xx.xxxx Eritreas. Tema emakeel on tigrinja keel ning ta räägib ka araabia ja inglise keelt. Isikusamasus on tuvastatud isiku enda ütluste alusel. Pseudonüümid, varasemad nimed ja muud kodakondsused ei ole teada. Isikul puuduvad pereliikmed Eestis ja Schengeni alal ning erivajadused puuduvad. Tervisekontroll tehakse esimesel võimalusel.
4.2.Isiku reisiteekond oli Eritrea – Etioopia – Sudaan – Saudi Araabia – Valgevene – Läti – Eesti. Isik soovis tulla Eestisse ja liikuda edasi Inglismaale. Umbes 18.–19.09.2026 otsustas isik Valgevenest lahkuda ning jõuda Euroopasse. Läti piiri lähedal kohtus ta teiste välismaalastega, kellega koos ületas ebaseaduslikult Läti riigipiiri ja jätkas teekonda Eestisse. Isiku selgituste kohaselt oli tal Valgevenesse saabumiseks viisa ja kehtiv pass. PPA teeb Läti Vabariigile tagasivõtutaotluse ning käsitab Lätit isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina. Kui Läti nõustub tagasivõtutaotlusega, alustab PPA isiku üleandmist määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras.
4.3.PPA hinnangul ei ole leebemad meetmed piisavad. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei tagaks kinnipidamise eesmärki. Isik viibib Eestis ebaseaduslikult ning tema suhtes esineb põgenemise oht.
4.4.PPA põhjendab põgenemisohtu VRKS § 65 lg 3 p 1 ja VSS § 68 p 6 alusel. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, ületades koos teiste välismaalastega Valgevene– Läti piiri. Ta ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis ega pöördunud Eestis omal algatusel ametiasutuste poole, vaid avaldas Eestis kaitse taotlemise soovi pärast kinnipidamist. Isiku soov oli liikuda edasi Inglismaale. PPA hinnangul annavad need asjaolud alust arvata, et isik võib vabaduses hoiduda Lätile üleandmisest ja muutuda ametiasutustele kättesaamatuks.
4.5.PPA taotleb isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud. Kui isikut ei saa Läti Vabariigile üle anda, tuleb rahvusvahelise kaitse menetlus läbi viia Eestis.
5.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 04.10.2026 kohtuistungil.
6.X. X selgitas kohtule oma reisiteekonda ja Eestisse saabumise asjaolusid.
7.Isiku esindaja selgitas kohtuistungil oma seisukohti PPA taotluse kohta. Esindaja on seisukohal, et PPA on taotlused kasutanud üheaegselt kahte erinevat õiguslikku alust, mida siiski samaaegselt kasutada ei saa. Kui kohus siiski otsustab isikute kinnipidamiseks loa anda, siis tuleks arvestada lühema tähtajaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus rahuldas 04.10.2026 kohtuistungil PPA taotluse suulise resolutsioonmäärusega ning esitab käesolevas määruses kirjalikud põhjendused.
9.VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema taotluse aluseks olevate oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui nende asjaolude väljaselgitamiseks on vajalik taotleja isiklik osalemine või tema kättesaadavus PPA-le.
3-26-3144
10.VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. Määruse art 44 lg 2 kohaselt eeldab üleandmise tagamiseks kinnipidamine individuaalse hindamise tulemusel tuvastatud põgenemisohtu või avaliku korra või riigi julgeoleku kaitsmise vajadust ning seda, et vähem koormavat meedet ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Art 44 lg 3 järgi peab kinnipidamine olema võimalikult lühike ega tohi ületada aega, mida on põhjendatult vaja nõutud haldusmenetluste nõuetekohaseks läbiviimiseks kuni üleandmiseni.
11.Asjas kogutud andmed, eelkõige isiku ütlused reisiteekonna kohta ja PPA taotluses kajastatud kontrolliandmed, annavad piisava aluse arvata, et isik sisenes Schengeni alale esimesena Läti kaudu. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 esimese lause järgi vastutab taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja kolmandast riigist ebaseaduslikult sisenes. Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus algab taotleja sooviavalduse registreerimisest ning PPA peab selle menetluse algatama ja vajalikud toimingud tegema viivitamata.
12.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda tingimata, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks kohtule taotluse esitamise ajaks juba esitatud või et vastutav liikmesriik oleks lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 reguleerib sõnaselgelt olukorda, kus art 44 alusel kinni peetud isiku suhtes esitatakse vastuvõtmispalve pärast kinnipidamist. Seega võib kinnipidamine üleandmise tagamiseks alata ka vastutuse kindlaksmääramiseks vajalike esmaste toimingute ajal, kuid üksnes siis, kui PPA-l on tegelik kavatsus üleandmismenetlus viivitamata läbi viia ja kinnipidamise muud eeldused on täidetud.
13.Kui Läti nõustub isiku vastu võtma, tuleb üleandmismenetlus läbi viia võimalikult kiiresti ning järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui üleandmine ei ole võimalik või vastutuse kindlaksmääramise menetlust ei saa enam jätkata, tuleb seda viivitamata arvestada kinnipidamise eesmärgi, õigusliku aluse ja proportsionaalsuse hindamisel.
14.Põgenemisohuna käsitatakse olukorda, kus esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
15.Siinses asjas nähtub võimalik põgenemisoht PPA taotluses kirjeldatud asjaoludest. Isik sisenes Schengeni alale teadvalt ja ebaseaduslikult Valgevene–Läti piiri kaudu, liikus Lätist Eestisse koos teiste välismaalastega, ei pöördunud kaitse saamiseks Läti ega Eesti ametiasutuste poole enne politsei kinnipidamist ning tema kavandatud sihtkoht oli Inglismaa. Isikusamasus on tuvastatud tema enda ütluste alusel. Selline käitumismuster näitab valmisolekut kasutada Schengeni sisepiirideta alal edasiliikumiseks ebaseaduslikke võimalusi. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine alles pärast kinnipidamist ei tõenda iseenesest põgenemisohtu, kuid koos reisiteekonna, ametivõimude poole pöördumata jätmise ja väljendatud sihtkohaga toetab see järeldust, et vabaduses ei oleks isiku kättesaadavus menetlustoiminguteks ega võimalikuks Lätile üleandmiseks piisavalt tagatud. Samalaadseid asjaolusid on põgenemisohu tuvastamisel pidanud määravaks Tallinna Ringkonnakohus 30.09.2026 määruses nr 3-26-2198 (p-d 17–18) ning 01.10.2026 määrustes nr 3-26-2725 (p 9) ja nr 3-26-2742 (p 9).
16.VRKS § 66 lg-te 2–4 kohaselt võib halduskohus anda rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks loa kuni neljaks kuuks.
3-26-3144
17.Kohus peab neljakuulist piirtähtaega käesolevas asjas proportsionaalseks. Tegemist on isiku esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamisega, rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algstaadiumis ning PPA-l tuleb taotlus registreerida, korraldada isiklikud vestlused, kontrollida isiku väiteid ja andmeid, võimaldada tal esitada täiendavaid selgitusi ja vastuväiteid ning samal ajal viia viivitamata läbi vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise ja võimaliku üleandmise menetlus. Toimikust ei nähtu terviseprobleeme ega muid haavatavusega seotud asjaolusid, mis tingiksid kinnipidamise seaduslikkuse kontrollimise neljast kuust lühema tähtaja järel. Menetluse praeguses staadiumis ei ole alust eeldada PPA põhjendamatut viivitust ega kindlalt järeldada, et vajalikud toimingud lõpevad oluliselt varem. Ringkonnakohus on samadel kaalutlustel pidanud neljakuulise piirtähtaja kasutamist lubatavaks esmakordse kinnipidamise ja algstaadiumis menetluse korral, kui puuduvad isiku tervisest, haavatavusest või perekonnaelust tulenevad vastupidised asjaolud (Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2026 määrus nr 3-26-2725, p 12; 01.10.2026 määrus nr 3-26-2742, p 13; 30.09.2026 määrus nr 3-26-2198, p-d 22 ja 24). Neljakuulist tähtaega arvestatakse 04.10.2026 toimunud kohtuistungist, mistõttu lõpeb tähtaeg 04.02.2027 (kaasa arvatud).
18.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Kohus on hinnanud nimetatud alternatiivseid meetmeid käesolevas olukorras. Isikul puuduvad Eestis püsivad sidemed ja kindel elukoht ning tema eesmärk on olnud liikuda edasi Inglismaale. Isik on juba liikunud ebaseaduslikult üle Valgevene–Läti piiri ja edasi Eestisse. Kohustus elada kindlaksmääratud kohas või käia PPA-s registreerimas ei tagaks tuvastatud põgenemisohu tõttu piisavalt tema kättesaadavust. Seetõttu ei ole leebemate meetmetega kinnipidamise eesmärki praegu võimalik saavutada. Samalaadsetel kaalutlustel on alternatiivsete meetmete ebapiisavust käsitlenud Tallinna Ringkonnakohus 30.09.2026 määruses nr 3-26-2198 (p 21), 01.10.2026 määruses nr 3-262725 (p 9) ja 01.10.2026 määruses nr 3-26-2742 (p 9).
19.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul.
20.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.