Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-26-12397
Kohtuasi
X avaldus lapsega suhtlemiskorra muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.07.2026 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X 27.07.2026 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Eestkosteasutus Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu, registrikood 75014965), esindaja Thea Kant
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24.07.2026 määrus ja saata tsiviilasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 05.06.2026 Harju Maakohtule avalduse, milles palus muuta Harju Maakohtu 04.05.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-2805 kindlaks määratud suhtluskorda.
Avalduse kohaselt eiras lapse ema kohtulahendit ega toimetanud last spetsialisti juurde kokku lepitud kohtumisele. Avaldaja palus määrata lapse üleandmise ja kohtumisele
2-26-12397 toimetamise õiguse täies ulatuses lastekaitse spetsialistile, Fle, või lapse vanavanematele Wle või Z-le.
3.Avaldaja esitas 22.07.2026 avalduse täienduse, milles märkis, et suhtluskorda ei ole täna enam füüsiliselt võimalik täita, kuna avaldaja 2,5-aastane tütar on paigutatud Tallinna Lastekodu Väikelaste Turvakodusse. Kuna laps viibib riiklikul asendushooldusel ja avaldaja viibib avavanglas, on selline suhtluskord kaotanud oma eesmärgi ja sisu. Selleks, et tagada lapsele turvatunne ja säilitada sotsiaalne side isaga, on vältimatult vajalik võimaldada avaldajal külastada last turvakodus 2–3 korda nädalas avaldaja lühiajaliste väljasõitude raames. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus keeldus 24.07.2026 määrusega avalduse menetlusse võtmisest, jättis läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Praegusel juhul on suhtluskorra muutmise aluseks olevad asjaolud muutunud. Esialgse õiguskaitse korras vanemate hooldusõiguse piiramisel jääb alaealine laps ilma seadusliku esindajata. Kuivõrd kohus peatas esialgse õiguskaitse korras Y vanemate hooldusõiguse ja määras ajutiseks eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse, siis on ära langenud takistus, mis tingis suhtluskorra muutmise avalduse esitamise. Ajutise eestkostjana korraldab lapse igapäevast elu, sh suhtlemist kolmandate isikutega Tallinna Linnavalitsuse esindaja. Kuna Q hooldusõigus on peatatud, siis puudub tal võimalus isa ja lapse suhtlemist takistada. Avaldajal on lapsega suhtlemise korraldamiseks võimalik kontakteeruda Y-le määratud ajutise eestkostjaga ja sõlmida vajalikke kokkuleppeid. Määruskaebus
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ning saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
7.Määruskaebuse kohaselt on asunud maakohus esmalt ebaõigele seisukohale, et taotluselt on tasumata riigilõiv. Avaldaja on riigilõivu tasunud ning teavitanud sellest kohut. Riigilõivu tasumise eiramine ja selle alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumine (või täiendava tähtaja andmata jätmine) on käsitatav avaldaja kohtuliku kaitse õiguse jämeda rikkumisena.
7.1.Teiseks on maakohus rikkunud TsMS § 230 lg-s 4 sätestatud uurimispõhimõtet. Maakohus nõudis avaldajalt täiendavate selgituste esitamist, mille avaldaja kohtule esitas. Keeldudes avalduse menetlusse võtmisest põhjendusel, et eesmärk ei ole saavutatav, on maakohus sisuliselt keeldunud hindamast tema enda nõutud selgitusi.
7.2.Kolmandaks on maakohus ebaõigesti leidnud, et Tallinna Linnavalitsuse ajutiseks eestkostjaks määramisega on esialgne takistus ära langenud. Avaldaja eesmärk on isale lapsega stabiilse ja lapse huvidele vastava suhtluskorra tagamine uutes, oluliselt muutunud tingimustes (laps viibib turvakodus, isa avavanglas). Senist suhtluskorda on füüsiliselt võimatu täita. Vastavalt TsMS § 563 ja perekonnaseaduse (PKS) § 143 sätetele on muutus aluseks uue suhtluskorra määramiseks, et säilitada isa ja lapse suhe. Suunata isa üksnes
2-26-12397 ametnikega läbirääkimisi pidama olukorras, kus Tallinna Linnavalitsus on juba esitanud avalduse vanema õiguse täielikuks äravõtmiseks, ei taga lapse parimaid huve.
7.3.Viimaseks märgib avaldaja, et põhiavalduse menetlusse võtmisest ebaseadusliku keeldumise tõttu jättis maakohus seadusvastaselt läbi vaatamata ka esialgse õiguskaitse taotluse, mis võib põhjustada lapsele ja isa-lapse suhtele pöördumatut kahju. Menetlusosaliste seisukohad
8.Tallinna linn leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Avaldajal on võimalik suhtlemise korraldamiseks oma lapsega kontakteeruda lapsele määratud ajutise eestkostja, Tallinna Linnavalitsuse volitatud esindajaga (lapse heaolu spetsialistiga), ja sõlmida vajalikke kokkuleppeid. Seega lepivad lapsega kohtumise täpsema toimumise aja, s.o millisel kuupäeval kohtumine toimub, omavahel kokku Tallinna Linnavalitsuse volitatud esindaja ja avavangla kontaktisik, kes võtab selleks Tallinna Linnavalitsuse volitatud esindajaga ühendust. Laps elab alates 13.08.2026 Tallinna Lastekodu YYY perekodus ning käib XXX lasteaias. Turvakodus viibides oli võimalik last külastada maksimaalselt kaks tundi päevas, perekodus on võimalikud pikemad kohtumised vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Avaldaja saab iga kuu alguses teada oma järgneva kuu-kodukülastuse aja ning annab sellest teada Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti lapse heaolu spetsialistile. Vastavalt perekodu päevakavale ja lapse tegevusele, lepitakse kokku kohtumise kuupäev, vahemikus reedel kella 17.00 kuni laupäeva kella 18.00ni. Avaldaja tuleb vastavalt kokkuleppele lapsele perekodusse järele ja toob lapse kokkulepitud ajal tagasi. Kohtumise ajal järgib avaldaja lapse päevakava ja vastutab tema heaolu eest. Menetluse edasine käik
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
10.Avaldaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule 11.10.2026 taotluse määruskaebuse kiiremaks läbi vaatamiseks, kuna laps asub asenduskodusse ning tal on seal suur stress ja emotsionaalne trauma. Lapsele on vajalik, et isa saaks tema juures käia tihedamalt kui üks kord kuus.
11.Ringkonnakohus palus 22.10.2026 avaldajal esitada muutunud asjaolude tähenduse hindamiseks ja määruskaebuse lahendamiseks täiendavad selgitused.
12.Avaldaja selgitab 24.10.2026 avalduses, et on pöördunud ajutise eestkostja poole lapsega suhtlemise korraldamiseks. Ajutise eestkostja esindaja korraldas suhtlemise lapsega vastavalt kohtulahendis märgitule, kuid mitte täies mahus. Avaldaja on püüdnud eestkostja esindajaga kokku leppida videosildade vahendusel toimuvates kohtumistes, kuid lastekodu ei saa selliseid kohtumisi korraldada. Samuti keeldus eestkostja esindaja võimalusest tuua laps lühiajalisele kohtumisele avavanglasse, kui avaldaja viiakse üle Tallinna avavanglasse. Hetkel takistavad lapsega suhtlemist vastavalt kehtivale suhtlemiskorrale täies mahus lastekodu piiratud võimalused. Mis puudutab lastekodu tihedamat külastamist (igal laupäeval), nagu on avaldaja ajutise eestkostjaga kokkuleppele jõudnud, siis seda takistab Viru avavangla, viidates praegu kehtivale suhtlemiskorrale. Samuti soovib avaldaja muuta lapsega suhtlemise aega nii, et see toimuks nädalavahetustel, kuna laps käib lasteaias ja avaldaja käib tööl.
2-26-12397
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tühistada ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
14.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel leides, et esialgse õiguskaitse korras ema hooldusõiguse peatamise tõttu puudub tal võimalus isa ja lapse suhtlemist takistada ning seetõttu on ära langenud takistus, mis tingis avaldaja suhtluskorra muutmise avalduse esitamise. Maakohus märkis seejuures, et isa saab suhtlemise korraldamiseks sõlmida vajalikud kokkulepped lapse ajutise eestkostjaga.
15.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus aga tähelepanuta, et avaldaja on esile toonud uued asjaolud, mille tõttu ei pruugi kehtiv suhtlemiskord enam vastata lapse huvidele. Sellisel juhul tuleb vanemal taotleda kohtult suhtlemiskorra muutmist PKS § 143 lg 3 alusel. PKS § 123 lg 2 järgi on üksnes kohus pädev otsustama kohtulahendiga määratud suhtlemiskorra muutmise üle, lähtudes PKS § 123 lg 1 kohaselt lapse huvidest.
16.Siinsel juhul on avaldaja esile toonud, et lapsega suhtlemist takistavad lastekodu piiratud võimalused, eelkõige videokõnede korraldamisel. Samuti lähtub Viru avavangla kehtivast suhtlemiskorrast, kuigi avaldaja on lapse ajutise eestkostja esindajaga kokku leppinud lapse külastamises igal laupäeval. Lisaks on maakohus tuvastanud, et ema hooldusõigus on esialgse õiguskaitse korras peatatud ning lapse ajutiseks eestkostjaks on määratud Tallinna Linnavalitsus. Seega on olukord suhtlemiskorra määramise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Ajutise eestkostja määramine ei kõrvaldanud avaldaja kirjeldatud vajadust kehtivat suhtluskorda muuta. Avaldaja täiendavatest selgitustest nähtub, et kehtiva suhtluskorra täitmist takistavad lapse praegusest viibimiskohast ja avaldaja avavanglas viibimisest tulenevad praktilised asjaolud. Samuti soovib avaldaja suhtlemise sageduse ja viiside muutmist. Seetõttu ei saa avaldaja taotletavat eesmärki lugeda ajutise eestkostja määramisega saavutatuks.
17.Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest. Kuivõrd maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest ebaõigesti, jättis maakohus ebaõigesti läbi vaatamata ka esialgse õiguskaitse taotluse. Avalduse menetlusse võtmise küsimuse uuesti lahendamisel tuleb maakohtul lahendada ka esialgse õiguskaitse taotlus.
18.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
19.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja uueks menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.