Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-26-1491 (kohtueelses menetluses 26730000002)
Kohtunik
Katrin Paesoo
Kohtuistungi sekretär
Katrin Lopsik
Kriminaalasi
Veiko Pajula süüdistuses KarS § 1573 lg 1 ja KarS § 3312 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Natalja Vester
Süüdistatav
VEIKO PAJULA, isikukood: 37406200343; elukoht: XXX, XXX kodakondsus; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX OÜ, XXX; e-post: XXX; varem kriminaalkorras karistamata Harju Maakohtu 06.02.2025 määrusega nr 1-25-396 kohaldatud ajutine lähenemiskeeld J. P. suhtes 23.01.2025 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Ahto Sirendi
Tõkend
Kaitsja
Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5, 249, 306, 3101, 311 ning 313 kohus otsustas:
ja
meelelahutusasutustes, avalikel üritustel) ja mujal kannatanule lähemal kui 100 meetrit ja kannatanuga suhelda nendes kohtades; 3) sattudes juhuslikult J. P.-le lähemale vähem kui 100 meetrit, tuleb Veiko Pajulal kohe eemalduda lubatud kaugusesse ja mitte suhelda isikuga, kellele lähenemise keeld talle on kehtestatud. 4) suhelda kannatanuga erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti ja sotsiaalmeedia kaudu.
sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1419 eurot,
-
määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 2059,68 eurot,
s.o kokku 3478,68 eurot. Kohtumenetluse kulud summas 989,52 eurot, s.o määratud kaitsjale makstud tasu, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Veiko Pajulat süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 16.09.2024-07.01.2025 ja kuupäevadel 18.10.2025 ning 19.10.2025, seejärel kuupäevadel 19.12.2025 ja 11.01.2026, vaatamata kannatanu J. P. korduvatele nõudmistele jätta ta rahule ja mitte otsida temaga 2/6
kontakti, otsis korduvalt ja järjepidevalt J. P.-ga kontakti ja jälgis tema tegevusi. Sellise tegevusega häiris Veiko Pajula oluliselt kannatanut ja tekitas temas hirmutunnet.
V. Pajula saatis kannatanule ajavahemikul 16.09.2024 kuni 31.12.2024 häiriva ja hirmutava sisuga sõnumeid. Täpsemalt:
Ajavahemikul 16.09.2024-31.12.2024 jätkas Veiko Pajula J. P.-le kirjutamist ja saatis WhatsApp rakenduse kaudu häiriva ja hirmutava sisuga sõnumeid, millega oluliselt häiris ja hirmutas J. P.-d, sekkudes sellega tema eraellu, sh:
Veiko Pajula saatis 27.12.2024 A. K. arvelduskontolt raha J. P. XXX arvelduskontole XXX, kirjutades selgitusse sõnumi sisuga: „Jõulutoetus“. J. P. koheselt tegi sama summaga ülekande tagasi, kuid samal päeval V. Pajula tegi uus ülekanne sõnumiga „Raha“, ning seejärel uus ülekanne sõnumiga: „Tere See 100 eurot oli valesti kantud raha ja see ei olnud mõeldud teile Palun tagastage see raha või teen politseile avalduse“, millega oluliselt häiris J. P.-d, sekkudes sellega tema eraellu.
V. Pajula käis korduvalt ajavahemikul 30.11.2024 kuni 07.01.2025, seejärel uuesti 19.12.2025, XXX asuvas XXX OÜ kohvikus ja kohviku juures, kus asub J. P. töökoht, otsis temaga kontakti ja soovis temaga suhelda või viibis kohvikus ja jälgis J. P. tegevusi, millega oluliselt häiris J. P.-d, sekkudes sellega tema eraellu. V. Pajula tegevuste pärast J. P. oli korduvalt sunnitud jätta oma tööd pooleli ja lahkuma oma tööpositsioonilt kohviku tagaruumidesse:
30.11.2024 V. Pajula tuli kella 19.00 kohvikusse ja tellis toitu. J. P. pidi teenindama teda kartes tagajärgi, kuna ta oli kohvikus üksi ja uks oli peaaegu suletud. Peale ostu V. Pajula soovis istuda kohvikus, kuid J. P. teatas, et kohvik on suletud ja palus ta lahkuda. V. Pajula lahkus, kuid mõne minuti pärast sisenes uuesti. J. P. uuesti palus ta lahkuda. V. Pajula lahkus, kuid hiljem kannatanu nägi teda uuesti kohviku juures kõndimas ja tema suunas vaatamas.
-
kell 09-09.15 V. Pajula tuli kohvikusse ja tellis toitu. Kannatanu lahkus kohviku tagaruumi; - kella 12.40 paiku V. Pajula tuli kohvikusse ja tellis toitu. Kannatanu lahkus kohviku tagaruumi. V. Pajula tuli kohviku tagaruumi, millega hirmutas ja häiris J. P.. J. P. hakkas helistama häirekeskusesse ja seejärel V. Pajula lahkus.
20.11.2024 kella 12.00 paiku V. Pajula ahistas J. P. järgnedes talle marsruudil Linnamäe tee 3-Viru keskus-Bussijaam. Bussijaama juures V. Pajula tuli J. P. juurde ja esitas talle küsimusi, sooviga välja selgitada kuhu J. P. plaanib minna, hirmutas teda väidega, et tapmise eest antakse vaid 6 aastat ning püüdis J. P.-d kallistada. Kannatanu püüdis korduvalt V. Pajula juurest eemalduda, kuid kahtlustatav jätkas järgnemist J. P.-le kuni ta sõitis bussiga ära. Oma tegevustega V. Pajula oluliselt häiris J. P., hirmutas teda ja sekkus tema eraellu. 20.12.2024 ajavahemikul 10.10-10.25 V. Pajula ahistas J. P. avalikus kohas, kohvikus „XXX“, mis asub aadressil XXX. J. P. tuli kohvikusse ja tellis toitu. Ootamatult kohvikusse sisenes V. Pajula ning istus J. P.-ga sama laua taga, sekkudes J. P. ellu ja häirides teda. J. P. väljus kohvikust ja sisenes kõrval asuva apteeki. V. Pajula järgnes talle. J. P. helistas häirekeskusesse ning seejärel V. Pajula lahkus. Sellise tegevusega häiris V. Pajula kannatanut. 18.10.2025 ajavahemikul 7.40-7.45 J. P., kui viimane kõndis kodust tööle. Veiko Pajula sõiduk seisis algselt kannatanu kodu XXX lähedal asuvas Coop parklas ja sealt järgnes Veiko Pajula oma sinist värvi sõidukiga Volkswagen reg.nr XXX Mustakivi tee kõnniteele ning hüppas autost välja ja hakkas J. P. käest ära tirima tema käekotti, hirmutades ja häirides sellise tegevusega kannatanut. 11.01.2026 kella 18.15 ajal, kui J. P. lõpetas oma tööpäeva kohvikus XXX aadressil XXX, ning liikus koju, siis nägi ta Coop poe juures aadressil XXX asuva bussipeatuse juures passimas Veiko Pajulat, kes jälgis kannatanu J. P. liikumist. Oma sellise tegevusega Veiko Pajula hirmutas ning häiris kannatanut.
Samuti V. Pajula on tulnud korduvalt hommikuti J. P. juurde, kui ta oli kodust tööle kõndimas ja õhtuti, kui J. P. oli töölt koju kõndimas. Vaatamata J. P. palvetele mitte kõndida temaga kõrval, V. Pajula jätkas seda tegemist, häirides sellise tegevusega kannatanut:
4/6
14.12.2024 ajavahemikul 07.50-08.00 V. Pajula kõndis J. P. juures teel kodust tööle marsruudil XXX; 18.12.2024 ajavahemikul 07.50-08.00 V. Pajula kõndis J. P. juures teel kodust tööle ning püüdis J. P. kallistada.
Veiko Pajula viibis korduvalt ja otsis kannatanuga kontakti tema kodu juures, aadressil XXX, häirides sellise tegevusega kannatanut:
23.12.2024 kella 21.00 paiku oli Veiko Pajula XXX asuva maja hoovis ja parklas, otsides ja oodates, millal kannatanu koju jõuab. Kannatanu ootas autos istudes, millal V. Pajula maja juurest eemale töökoha poole jalutas ja sai alles seejärel enda koju minna; 07.01.2025 kella 21.50 paiku Veiko Pajula tuli autoga J. P. elukoha juurde, aadressile XXX, parkis sõidukit J. P. maja läheduses, seejärel sõitis J. P. akende juurde ja vaatas J. P. akendesse, millega oluliselt häiris J. P.-d, sekkudes tema eraellu.
Seega pani Veiko Pajula toime teise isikuga korduva ja järjepidava kontakti otsimise, tema jälgimise ja muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, mille tagajärjeks oli teise isiku hirmutamine ja muul viisil oluliselt häirimine, milline tegevus on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 1573 lg 1 järgi. Samuti süüdistatakse Veiko Pajulat selles, et tema isikuna, kellele on Harju Maakohtu 06.02.2025 lahendiga nr 1-25-396 (1) kohaldatud ajutine lähenemiskeeld J. P. suhtes 23.01.2025 kuni kohtuotsuse jõustumiseni, rikkus seda korduvalt järgmiselt: -
-
-
Rikkus keeldu läheneda kannatanule J. P. isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit. Nimelt ründas Veiko Pajula 18.10.2025 ajavahemikul 7.40-7.45 J. P., kui viimane kõndis kodust tööle. Veiko Pajula sõiduk seisis algselt kannatanu kodu XXX lähedal asuvas Coop parklas ja sealt järgnes Veiko Pajula oma sinist värvi sõidukiga Volkswagen reg.nr XXX Mustakivi tee kõnniteele ning hüppas autost välja ja hakkas J. P. käest ära tirima tema käekotti. Rikkus keeldu läheneda kannatanu töökohale XXX lähemale kui 100 meetrit. 19.10.2025 kella 09.25 ajal oli J. P. tööl kohvikus XXX aadressil XXX, samal ajal sõitis kohviku akendest mööda Veiko Pajula oma sinist värvi sõidukiga Volkswagen reg. nr XXX. Rikkus keeldu läheneda kannatanu töökohale XXX lähemale kui 100 meetrit. 19.12.2025 kell 20.05, kui J. P. oli töö lõpetanud kohvikus XXX aadressil XXX ja hakkas väljuma ustest, siis viibis seal Veiko Pajula, kes naist nähes läks temast mööda.
Seega pani Veiko Pajula toime kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, milline tegevus on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 3312 järgi. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Veiko Pajula süüdi tunnistamist KarS § 157 3 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud ning süüdi tunnistamist KarS § 331 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Veiko Pajula ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 5/6
VÕS § 1055 ja KrMS § 310 1 alusel kohaldada kannatanu J. P. isikuõiguste kaitseks süüdistatav Veiko Pajulale alates kohtuotsuse kuulutamisest lähenemiskeeld 3 aastaks, millega Veiko Pajulal keelata: läheneda J. P. elukohale (asukohaga XXX) lähemale kui 100 meetrit; viibida avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja meelelahutusasutustes, avalikel üritustel) ja mujal kannatanule lähemal kui 100 meetrit ja kannatanuga suhelda nendes kohtades; sattudes juhuslikult J. P. lähemale vähem kui 100 meetrit, tuleb Veiko Pajulal kohe eemalduda lubatud kaugusesse ja mitte suhelda isikuga, kellele lähenemise keeld talle on kehtestatud. suhelda kannatanuga erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti ja sotsiaalmeedia kaudu. Menetluskulud: Veiko Pajulale riigi õigusabi korras määratud kaitsja Ahto Sirendi tasu summas 2059,68 eurot ( 387,96+168,36+87,84+790,56 +535,68+89,28). Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1419 eurot; kohtumenetluse kulud summas 989,52 eurot jätta riigi kanda. Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud 3478,68 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud kogusummas 3 214,36 eurot tuleb süüdistataval tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Veiko Pajula kuulub KarS § 1573 lg 1 ja KarS § 3312 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kokkuleppemenetluse kulud vastavad seaduse nõuetele. Kohus nõustub menetluskulude suurusega ning peab põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad menetluskulud kokkuleppe esemesse ning seega saab neid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. /allkirjastatud digitaalselt/
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.