TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi X (end Y) vastu võla nõudes
Hagihind
12 142,78 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235) Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela (e-post [email protected]) Iseseisva nõudeta kolmas isik (hageja poolel): Rediem Capital AB (välisriigi registrikood 559310-4697) Iseseisva nõudeta kolmanda isiku lepinguline esindaja: Ahto Järvela Kostja: X (end Y, isikukood XXX, e-post xxx, hagimaterjalid e-posti teel kätte toimetatud 26.09.2024)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja 15.07.2025 taotlus ning kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel Rediem Capital AB (välisriigi registrikood 559310-4697).
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Välja mõista X-ilt tagastamata laenusumma 841,78 eurot TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks.
4.Välja mõista X-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis põhivõlalt (s.o 841,78 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.09.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõuded X-ilt intressivõlgnevuse, sissenõudmiskulude hüvitise ja haldustasu väljamõistmiseks.
6.Jätta menetluskulud 92,2% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ ja 7,8% ulatuses X kanda.
7.Välja mõista X-ilt menetluskulu 93,60 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X-il tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
9.Väljamõistetud menetluskulud tuleb X-il tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 713041275.
10.Tunnistada Harju Maakohtu 15.09.2026 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-24-6403 tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Taotlus kolmanda isiku kaasamiseks
1.Hageja esitas 15.07.2025 taotluse kaasata menetlusse Rediem Capital AB iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Taotluse kohaselt loovutas hageja pärast hagi esitamist 13.09.2024 oma nõuded kostja vastu Rediem Capital AB-le. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 210 lg 3 kohaselt õigusjärglane võib sama paragrahvi lg 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 210 lg 3 teise lause alusel ning kaasab Rediem Capital AB menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Kohtuotsuse põhjendused
2.Kohtuotsus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 alusel koostatud ilma kirjeldava osata.
3.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 6 662,45 eurot, intressi 409,89 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 30 eurot, viivise 3 769,64 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 18,9% aastas alates 23.04.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et: - pooled sõlmisid 18.09.2015 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu intressiga 26,65% aastas. Kostja sai krediidisumma 731 eurot oma kasutusse 24.09.2015 väljamaksega. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel 60 kuu jooksul. Kostja tasus lepingu alusel krediidiandjale kokku 1 164,89 eurot; - pooled sõlmisid 13.01.2017 lepingu, mille alusel muudeti 18.09.2015 lepingu tingimusi ning väljastati lisalaen 4 500 eurot, intressiga 19,90% aastas. Kostja kohustus maksma lepingutasu 45 eurot ja igakuist laenuhaldustasu 2,90 eurot. Kostja sai krediidisumma 4 500 eurot oma kasutusse 13.01.2017 väljamaksega. Kostja kohustus
laenu tagastama maksegraafiku alusel 60 kuu jooksul. Kostja tasus lepingu alusel krediidiandjale kokku 2 402,82 eurot; - pooled sõlmisid 11.08.2018 lepingu, mille alusel muudeti 18.09.2015 lepingu tingimusi ning väljastati lisalaen 3 000 eurot, intressiga 18,90% aastas. Kostja kohustus maksma lepingutasu 150 eurot ja igakuist laenuhaldustasu 2,90 eurot. Kostja sai krediidisumma 3 000 eurot oma kasutusse 13.08.2018 väljamaksega. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel 84 kuu jooksul. Kostja tasus lepingu alusel krediidiandjale kokku 2 131,22 eurot; - pooled sõlmisid 13.09.2019 lepingu, mille alusel muudeti 18.09.2015 lepingu tingimusi ning väljastati lisalaen 1 520,81 eurot, intressiga 18,90% aastas. Kostja kohustus maksma lepingutasu 76,04 eurot ja igakuist laenuhaldustasu 2,90 eurot. Kostja sai krediidisumma 1 520,81 eurot oma kasutusse 13.09.2018 väljamaksega. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel 60 kuu jooksul perioodil 10.10.2019-10.09.2024. Kostja tasus lepingu alusel krediidiandjale kokku 3 210,10 eurot. Kostja jättis osaliselt või täielikult tasumata 10.01.2021-10.04.2021 maksegraafikujärgsed tagasimaksed. Krediidiandja saatis kostjale 25.04.2021 nii posti kui e-posti teel lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 14 päeva koos avaldusega, et täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Kostja võlgnevust täiendavaks tähtajaks ei tasunud ning hageja ütles lepingu üles 25.04.2021. Pärast lepingu üles ütlemist tasus kostja hagejale 20 eurot, mille hageja arvestas sissenõudmiskulude katteks.
6.Kohus tuvastab, et 18.09.2015 lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 30,18% aastas, 13.01.2017 lepingus 23,46% aastas, 11.08.2018 lepingus 22,36% aastas, 13.09.2019 lepingus et lepingus 21,96% aastas. Kohus kontrollis, et nimetatud määrad vastavad tegelikkusele ning VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületa.
7.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
8.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul
üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
10.Tulenevalt krediidiandjate ja -vahendajate seadusest (KAVS) § 50 lg 3 krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
11.Tulenevalt KAVS § 49 lg 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
12.Hageja selgituste (dtl 4-8 ja dtl 204-206) kohaselt lähtus krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel kostja taotlustel esitatud andmetest ja enne iga lepingu sõlmimist analüüsiti ka kontoväljavõtteid. Iga sõlmitud lepingu kohta tõi hageja välja järgmised andmed: - enne 18.09.2015 lepingu sõlmimist märkis kostja laenutaotluses oma aastaseks sissetulekuks 14 400 eurot, s.t igakuine sissetulek 1 200 eurot, ja igakuisteks kohustusteks 150 eurot. Kostja kontoväljavõtte analüüsi tulemusel tuvastati, et kostja igakuine sissetulek oli 1 109 eurot ja kohustused 276,64 eurot. Arvestades ka lisanduvat osamakset 60,64 eurot, moodustasid kostja kohustused kokku 337,28 eurot, mis on 30% kostja sissetulekust, ning kostja oli seega krediidivõimeline; - enne 31.01.2017 lepingu sõlmimist märkis kostja laenutaotluses oma aastaseks sissetulekuks 14 400 eurot. Kostja kontoväljavõtte analüüsi tulemusel tuvastati, et kostja igakuine sissetulek oli ca 1 200 eurot ja kohustused 400 eurot. Arvestades ka lisanduvat osamakset 133,46 eurot, moodustasid kostja kohustused kokku 553,46 eurot, mis on 45% kostja sissetulekust, ning kostja oli seega krediidivõimeline; - enne 11.08.2018 lepingu sõlmimist tuvastati kostja kontoväljavõtte analüüsi tulemusel, et kostja igakuine sissetulek oli 1 500 eurot ja kohustused 645 eurot; - enne 13.09.2019 lepingu sõlmimist märkis kostja laenutaotluses oma aastaseks sissetulekuks 18 000 eurot, s.o igakuine sissetulek 1 500 eurot, ja igakuisteks kohustusteks 300 eurot. Kostja kontoväljavõtte analüüsi tulemusel tuvastati, et kostja keskmine sissetulek oli 1 500 eurot kuus ja kohustused peale väljamaksmist moodustasid 34% sissetulekust. Krediidiandja tegi päringud ka maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud.
13.Kohus tuvastab, et kostja esitas 18.09.2015 laenu saamiseks taotluse (dtl 24), milles märkis, et ta töötab OÜ-s Baltiprof, tema sissetulek on 14 400 eurot aastas ning muud kohustused on kogusummas 2 000 eurot, kuumaksega 150 eurot, ülalpeetavaid ei ole. Krediidiandja kogus enne laenulepingu sõlmimist kostja Danske Bank konto väljavõtte perioodist 17.03.2105– 17.09.2015 (dtl 217-218). Kostja esitas 31.01.2017 lisalaenu saamiseks taotluse (dtl 39), milles märkis samad andmed, v.a kohustused kogusummas 5 000 eurot, kuumaksega 400 eurot. Krediidiandja kogus enne lepingu sõlmimist kostja Danske Bank konto väljavõtte perioodist 01.01.2016–12.01.2017 (dtl 223-307). Kostja esitas 11.08.2018 lisalaenu saamiseks taotluse (dtl 136), milles märkis, et tema sissetulek on 18 000 eurot aastas, muude kohustuste kuumakse on 500 eurot ning perekonnas on üks laps. Krediidiandja kogus enne lepingu sõlmimist kostja LHV Pank konto väljavõtte perioodist 01.02.2018 – 11.08.2018 (dtl 312-327). Kostja esitas 13.09.2019 lisalaenu saamiseks taotluse (dtl 163), milles märkis, et tema sissetulek on 18 000 eurot aastas ning muud kohustused on kogusummas 26 000 eurot, kuumaksega 300 eurot, ülalpeetavaid ei ole. Krediidiandja kogus enne lepingu sõlmimist kostja Coop Pank konto väljavõtte perioodist 17.06.2019 – 13.09.2019 (dtl 329332). Ühelgi taotlusel ei ole küsitud andmeid taotleja regulaarsete nn majapidamiskulude kohta.
14.Kohus leiab, et krediidiandja ei ole piisava põhjalikkusega hinnanud, kas ja millised olid kostja varalised kohustused ja regulaarsed nn majapidamiskulud tarbijakrediidilepingute sõlmimise ajal ning milline oli nende kohustuste täitmise mõju kostja krediidivõimelisusele. Esitatud kontoväljavõtetelt nähtuvalt tegi kostja regulaarseid maksed Placet Group OÜ-le, Inbank AS-le, IPF Digital Estonia OÜ-le, Krediidipank Finants AS-le, Creditstar Estonia AS-le, Coop Finants AS-le ja AS-le LHV Finance. Samuti nähtub kontoväljavõtetelt, et kostja on saanud Placet Group OÜ-lt laenu 03.03.2016 600 eurot, 14.03.2016 500 eurot, 15.11.2016 1 000 eurot ja 16.12.2016 1 000 eurot, IPF Digital Estonia OÜ-lt laenu perioodil 01.01.2016 – 12.01.2017 kogusummas 2 263,36 eurot, Krediidipank Finants AS-lt laenu 11.05.2016 5 390 eurot, Creditstar Estonia AS-lt laenu 01.03.2018 500 eurot, 11.06.2018 2 500 eurot ja 08.08.2018 1 000 eurot, Coop Finants AS-lt laenu 03.04.2018 765 eurot ning Holm Bank AS-lt laenu 03.09.2019 1 500 eurot. Esitatust ei nähtu, et kostjalt oleks pideva laenamise vajaduse kohta selgitust küsitud. Eeltoodu viitab sellele, et kostja oli juba makseraskustes ning üritas olemasolevaid kohustusi täita uute laenude arvelt. Samuti ei ole krediidiandja kogunud andmeid juba olemasolevate kohustuste põhiosa ja intresside suuruse ning lepingute kestuse kohta, mis võimaldanuks hinnata kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele. Kostja esitatud laenutaotlused on ülalpeetavate olemasolu osas vastuolulised. Esitatust ei nähtu, et ka selle osas oleks kostjalt selgitust küsitud või et esitatud andmete õigusust oleks kontrollinud. Hageja ei ole ühegi lepingu osas esile toonud, et ta oleks tuvastanud kostja tegelikult igakuised nn majapidamiskulud ehk vältimatud püsikulutused eluasemele, toidule, transpordile jms või et kostjalt oleks vastava osas andmeid üldse küsitud. Esitatud maksehäireregistri väljavõttelt (dtl 164-166) nähtuvalt on päring maksehäirete kontrollimiseks tehtud hagi esitamise kuupäeval.
15.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-1421710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 18.09.2015 lepingu ja selle põhitingimuste muutmise kokkulepete sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Hageja ei ole kirjeldanud, et kostja oleks jätnud tahtlikult teabe esitamata või esitanud krediidiandjale võltsitud teavet. Kohus leiab, et olukorras, kus krediidiandja ei ole kogunud andmeid kõigi laenutaotluses esitatud andmete kontrollimiseks ning on krediidivõimelisuse hindamiseks olulised andmed jätnud täielikult või osaliselt ka kostjalt küsimata, ei ole krediidivõimelisuse võimalik valesti hindamine etteheidetav kostjale ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
17.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
18.Kohus tegi 10.07.2025 hagejale ettepaneku VÕS § 4034 lg 7-järgse ümberarvestuse esitamiseks. Hageja selgitas (dtl 353-354), et vastavalt viimasele lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppele (13.09.2019 leping), tuli laen tagastada perioodil 10.10.2019 – 10.09.2024. Kuna viimase tagasimakse tähtaeg on saabunud, on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kostja sai 18.09.2015 lepingu ja selle põhitingimuse muutmise kokkulepete alusel laenu kokku 9 751,81 eurot ning on tagasi maksnud 8 910,03 eurot. Hageja märkis, et kui kohus asub seisukohale, et lepingute sõlmimisel on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud, siis palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 841,78 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast s.o 11.09.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Kuna hageja ümberarvestust ei esitanud, ei võimalda esitatu tuvastada, et ülesütlemisavalduse tegemise ajal oleksid ülesütlemise materiaalsed eeldused olnud täidetud. Kohus asub seisukohale, et leping lõppes tähtaja saabumisega 10.09.2024. Sellega seoses on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud.
19.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94-järgne intressimäär oli viimase põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal 0. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 841,78 eurot (saadud laen 9 751,81 – kõik tagasimaksed 8 910,03) ja viivise põhivõlalt 841,78 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.09.2024 kuni põhikohustuse täitmiseni. Intressinõude jätab kohus täies ulatuses rahuldamata.
20.Hageja on esitanud ka nõude kostjalt haldustasu ja hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Samuti jääb
tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest täielikult rahuldamata nõue haldustasu välja mõistmiseks.
Menetluskulud
21.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagi hinnaga 12 142,78 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 947 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 92,2% ja kostja kanda 7,80% menetluskuludest.
22.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 840 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 676 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on riigilõiv tasutud.
23.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Hageja väljatoodu kohaselt oli õigusteenuse tunnihind 169 eurot ning hagejal kulus täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks, dokumentide esitamiseks kohtule kokku 4 tundi. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi koostamisele koos seonduvate toimingutega kuluda üle 3 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse vormi täitmine ning selgituste esitamine vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohus leiab, et keskmise võrreldava õigusteenuse hind (mitteadvokaadist esindaja, nõuded tarbijakrediidilepingust) ei ületa 120 eurot tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on kohtu hinnangul 360 eurot (3 x 120). Hageja menetluskulu koos riigilõivuga on kokku 1 200 eurot.
25.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluses sisuliselt ei osalenud, mistõttu ei saanud tal ka kulusid tekkida. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
26.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 93,60 eurot (1 200 x 7,80%).
27.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.