17. september 2026 Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-25-21967
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1008,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]). Kostja: Q.Y (isikukood: XXX, e-post:
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Q.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja Q.Y vahel 19.10.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89018061379 tulenev võlgnevus summas 872,38 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 720 eurot, intressist 7,12 eurot, sissenõudmiskulust 40 eurot ja viivisest perioodi 27.03.2025 kuni 16.09.2026 eest summas 105,26 eurot.
3.Välja mõista Q.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 9,90% aastas arvestatuna põhivõlgnevuselt (720 eurolt) alates 17.09.2026 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.Jätta hagi kõrvalnõuete 64,85 euro osas rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 94% ulatuses Q.Y kanda ja 6% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Välja mõista Q.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 580,92 eurot.
7.Välja mõista Q.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
8.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud
kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2.Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 25.06.2026. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu AS-iga Inbank Finance sõlmitud 19.10.2024 järelmaksulepingust nr L89018061379 (edaspidi leping), mille alusel sai kostja kauba maksumusega 796,90 eurot.
5.Kostja kohustus lepingu alusel saadud kauba eest tasuma osamaksetega 48 kuu jooksul hiljemalt 10.12.2028. Lepingu järgi koosneb igakuine osamakse põhiosast, intressist, lepingutasust (ainult esimene osamakse) ja haldustasust ning igakuise osamakse suurus oli 22,34 eurot. Osamaksed tuli tasuda alates 10.12.2024 iga kuu 10. kuupäevaks. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu ütles laenuandja lepingu üles 26.03.2025.
6.Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 720 eurot, intressi 50,75 eurot, haldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 122,88 eurot ja edaspidi viivise 9,90% aastas alates 17.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
7.Poolte vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses ning kohtul on tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust.
8.Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098).
9.Kohus on kontrollinud, et lepingu krediidikulukuse määr 22,43% aastas ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on leping kehtiv.
10.Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja peab tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi. See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18 jj).
11.Hageja on selgitanud, et laenuandja on teinud päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse ning krediidiotsuse tegemisel arvestanud, et laenusaaja igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. Kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi.
12.Kohus andis hagejale tähtaja esitada täiendavad selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga lepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja jääb hagis esitatud selgituste juurde, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud.
13.Hageja on esitanud ümberarvestuse juhuks, kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Ümberarvestuse kohaselt saab lugeda lepingu kehtivalt üles öelduks, seega palub hageja nõude rahuldada. Sissenõutavaks on muutunud osamaksed 10.12.2024-10.08.2026 summas 269,40 eurot, millest põhiosa maksed 242,59 eurot, intress 26,81 eurot ning viivis sissenõutavaks muutunud põhisosalt lepingus kokkulepitud määras 9,90% aastas ning ülejäänud maksed palub hageja välja mõista graafikuna.
14.Kohtu hinnangul ei ole hagis ega hageja täiendavalt esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastustundliku laenamise põhimõtte järgmist.
15.Hageja vastusest nähtuvalt on laenuandja enne lepingu sõlmimist lähtunud üksnes kostja poolt esitatud andmetest, mille kohaselt kostja on märkinud enda sissetuleku suuruseks 363 eurot ja kohustusteks 0 eurot ning kontrollinud varasemat maksekäitumist Creditinfost ja maksehäireregistrist.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku ja finantskohustuste suurus. Isegi kui finantskohustusi ei ole peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohus leiab, et piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto. Hagist ei nähtu, et laenuandja oleks kostjalt küsinud teavet majandamiskulude kohta. Samuti ei nähtu hagist, et krediidiandja oleks teinud registritesse päringuid kostja esitatud teabe (sissetuleku) kontrollimiseks. Hageja viide elatusmiinimumile ei ole vastutustundliku laenamise kontrollis üldjuhul piisav,
sest krediidivõimelisuse hindamine peab põhinema tarbija tegelikul majanduslikul olukorral, sealhulgas sissetulekutel, püsikuludel, ülalpeetavatel ja olemasolevatel kohustustel.
17.Kuigi VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Kui kostja esitatud andmetes esineb küsitavusi või vastuolu kogutud andmetega tuleks krediidiandjal küsida kostjalt lisateavet.
18.Seega ei ole hageja esitatud andmete põhjal võimalik järeldada, et kostja tegelik krediidivõime oleks enne lepingu sõlmimist kindlaks tehtud, sest hageja on tuginenud üksnes laenutaotlusele ja enda sisemistele protseduurireeglitele, mis määravad järelmaksu saamise tingimused.
19.Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingute osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
20.VÕS § 108 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja sai lepingu alusel kauba maksumusega 796,90 eurot ning on teinud sissemakse 76,90 eurot, mis on maha arvestatud, seega tuli kostjal tasuda kauba eest laenuandjale 720 eurot osamaksetega alates 10.12.2024. Kuna kostja oli vähemalt kolme osamaksega (kaks esimest sisaldasid intressi makset) võlgnevuses on lepingu ülesütlemine 26.03.2025 kehtiv ning kauba eest tasumise kohustus muutunud täies ulatuses sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 108 lg 1) ning lepingu põhivõlg on 720 eurot.
21.Hagejal on õigus nõuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intressi ning tagasimaksete graafiku ja kohtu intressiarvestuse kohaselt on lepingu seadusjärgne intress arvestatuna 720 eurolt perioodi 10.12.2024 kuni 26.03.2025 (lepingu ülesütlemise seisuga) eest kokku 7,12 eurot. Sissenõudmiskulud on VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt põhjendatud.
22.Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12).
23.Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada lepingujärgset viivise määra, mis on 9,90% aastas sissenõutavaks muutunud põhivõlalt. Seega on hageja viivisenõue perioodi 27.03.2025 (alates lepingu ülesütlemisest) kuni kohtuotsuse tegemiseni 16.09.2026 eest põhjendatud summas 105,26 eurot.
24.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja lepingu põhivõla nõue on põhjendatud summas 720 eurot, seadusjärgsed intressid summas 7,12 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid seisuga 16.09.2026 summas 105,26 eurot ning edaspidi viivised 9,90% aastas arvestatuna 720 eurolt alates 17.09.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
25.Ülejäänud nõuete 64,85 euro (intressid kokku 43,63 eurot, haldustasu 3,60 eurot ning viivised 17,62 euro osas) osas jätab kohus hageja nõude vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu rahuldamata.
26.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulud
27.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda.
28.Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 338 eurot (ilma käibemaksuta).
29.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1008,51 eurot tasuda riigilõivu 280 eurot, mille hageja on tasunud.
30.Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid hagiavalduse ja kohtule hagi täpsustuse koostamiseks peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses summas 338 eurot.
31.Arvestades eeltoodut kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele menetluskulud 580,92 eurot (280 eurot+338 eurot ja sellest 94%).
32.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.