Kriminaalasi Aleksei Kuprini süüdistuses KarS § 4231, § 424 lg 2, § 215 lg 1 ning § 199 lg 1 järgi lühimenetluses
Vaidlustatud kohtuotsus
Viru Maakohtu 5. märtsi 2026 otsus
Süüdistatav
Aleksei Kuprin. Isikukood 37807052213; kriminaalkorras karistatud kaks korda; kahtlustatavana kinni peetud 18. detsembril 2025, viibib vahi all Viru Vanglas
Apellant
Süüdistatav Aleksei Kuprin
Teised pooled
apellatsioonimenetluse -
Menetluse liik
Aleksei Kuprini kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin; - Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kaidi Kahu; - Kannatanu A.S. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 5. märtsi 2026 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus apellatsioonimenetluses Aleksei Kuprinile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulude suuruseks 232 eurot 87 senti (sh käibemaks 45 eurot 7 senti).
3.Mõista Aleksei Kuprinilt Eesti Vabariigi kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 232 eurot 87 senti (sh käibemaks). Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebekord
Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Kohtumenetluse poolel (v. a prokuratuuril) on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
1.Aleksei Kuprin anti kohtu alla süüdistatavana karistusseadustiku (KarS) § 423 1, § 424 lg 2, § 215 lg 1 ja § 199 lg 1 järgi.
2.KarS § 4231 järgi süüdistatakse A. Kuprinit selles, et ta juhtis mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta järgmiselt: a) 1. märtsil 2023 kella 21.37 paiku Narva linnas Kivilinna tn 4 asuva maja juures; b) 19. juunil 2024 kella 23.02 paiku Narva linnas V. Gerassimovi tn 24 asuva maja juures; c) 8. märtsil 2025 kella 23.06 paiku Toila vallas Tallinna-Narva mnt 159. kilomeetril; d) 26. juulil 2025 kella 01.27 paiku Narva linnas Pähklimäe tn 2 asuvas parklas; e) 18. detsembril 2025 kella 22.55 paiku Kohtla-Järve linnas Järveküla tee 36 asuva maja juures. Süüdistatav rikkus mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtides liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 ja § 94 lg 1 nõudeid. Varem on A. Kuprinit karistatud KarS § 4231 järgi Pärnu Maakohtu 1. novembri 2021 otsusega.
3.KarS § 424 lg 2 järgi süüdistatakse A. Kuprinit selles, et KarS § 424 lg 2 järgi karistatud isikuna juhtis ta 19. juunil 2024 kella 23.02 paiku Narva linnas V. Gerassimovi tn 24 juures taas mootorsõidukit narkojoobe seisundis, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid.
4.KarS § 215 lg 1 järgi süüdistatakse A. Kuprinit selles, et ta võttis 26. juulil 2025 kella 01.17 paiku Narva linnas Kangelaste prospekt 10a juures olevast parklast omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks A.S. sõiduauto, sõitis sellega enda elukohta ning jättis auto kortermaja juures olevale parkimiskohale.
5.KarS § 199 lg 1 järgi süüdistatakse A. Kuprinit selles, et ta võttis 26. juulil 2025 kella 01.30 paiku Narva linnas Pähklimäe tn 2 maja juures seisnud sõiduauto küljest ära A.S. le kuuluva juhtploki maksumusega 307 eurot 50 senti. Maakohtu otsus
6.Viru Maakohus tunnistas 5. märtsi 2026 otsusega A. Kuprini lühimenetluses süüdi kõigis talle ette heidetavates kuritegudes ning karistas teda järgmiselt: a) KarS § 4231 järgi 8kuulise vangistusega; b) KarS § 424 lg 2 järgi 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega; c) KarS § 215 lg 1 järgi 4-kuulise vangistusega; d) KarS § 199 lg 1 järgi 4-kuulise vangistusega.
7.Eelmises punktis nimetatud tegude eest mõistis maakohus A. Kuprinile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3-aastase vangistuse, mida vähendas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra. Seejärel moodustas maakohus KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse Pärnu Maakohtu 1. novembri 2021 otsusega. Varasema otsuse järgi oli ära kandmata 4 kuud ja 17 päeva vangistust. Liitkaristusest loeti ära kantuks 5 päeva vangistust ning ärakantavaks karistuseks 2 aastat, 4 kuud ja 12 päeva vangistust algusega 18. detsembrist 2025. Maakohus märkis järgmist.
8.KarS § 4231 järgi kvalifitseeritud kuriteod on tõendatud süüdistatava ja tunnistajate ütluste ning kirjalike tõenditega. Tuvastatud on viis juhtumit, mil A. Kuprin juhtis mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Varem on Pärnu Maakohus karistanud süüdistatavat 1. novembri 2021 otsusega KarS § 4231 järgi selle eest, et ta juhtis juhtimisõiguseta mootorsõidukit 15. juunil 2020, 21. novembril 2020 ning 31. oktoobril 2021. Rikkumiste arv viitab süstemaatilisele teole ning mootorsõiduki
juhtimisõiguseta juhtimine on kujunenud A. Kuprini puhul järjepidevaks käitumismustriks. Kuriteod pani süüdistatav toime kavatsetult.
9.KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu tõendavad süüdistatava ja tunnistajate ütlused ning kirjalikud tõendid. A. Kuprin juhtis 19. juunil 2024 mootorsõidukit narkojoobe seisundis. Kuna teda on Viru Maakohtu 25. veebruari 2021 otsusega karistatud KarS § 424 lg 2 alusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, pani süüdistatav toime korduva teo. Seda tegi ta vähemalt kaudse tahtlusega.
26.juulil 2025 kella 01.17 paiku võttis A. Kuprin omavoliliselt A.S. mootorsõiduki, sõitis autoga enda elukohta ning jättis selle kortermaja juures olevale parkimiskohale. Auto omavolilist kasutamist tõendavad dokumentaalsed tõendid ja kannatanu, tunnistaja ning süüdistatava ütlused. Kuriteo pani A. Kuprin toime kavatsetult. Ta teadis, et auto kuulub tema endisele elukaaslasele ning tal pole lubatud seda kasutada. Kannatanu keeldu eirates sõitis ta siiski autoga enda elukohta.
11.Samal kuupäeval eemaldas süüdistatav kannatanu auto küljest juhtploki maksumusega 307 eurot 50 senti. Seda kinnitavad kannatanu ja tunnistaja ütlused ning kirjalikud tõendid. Sama detaili on süüdistatav kannatanu autolt eemaldanud ka varem, sest tema väitel kuulub juhtplokk talle. Kannatanu palus süüdistataval juhtploki tagastada, kuid A. Kuprin vastas, et kannatanu saab selle kätte politseist. Juhtploki äravõtmist tõendab ka kannatanu ja süüdistatava sõnumivahetus. A. Kuprin teadis, et sõiduauto ning selle osad kuuluvad kannatanule ning tal pole õigust juhtplokki endale võtta. Seega pani ta tahtlikult toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
12.A. Kuprin juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta viiel korral ning kavatsetult. Teda on sarnaste tegude eest korduvalt karistatud nii väärteo- kui ka kriminaalkorras, kuid see pole mõjutanud süüdistatavat süütegude toimepanemisest hoiduma. Kaks tegu pani ta toime katseajal ning ühel juhul juhtis ta mootorsõidukit joobeseisundis. Süüdistatava käitumine kujutas endast teistele liiklejatele suurt ohtu, sest ta sõitis peamiselt linnas, kus liiklusõnnetuse risk on märgatavalt suurem. Seejuures ei reageerinud A. Kuprin 1. märtsi 2023, 19. juuni 2024 ja 18. detsembri 2025 tegude puhul politsei peatumismärguandele ning püüdis kontrollimisest kõrvale hoida. Karistust kergendab kahetsus. Nendel asjaoludel tuleb süüdistatavat KarS § 4231 alusel karistada 8-kuulise vangistusega.
13.Süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi tunnistas A. Kuprin ennast süüdi. Teo pani süüdistatav toime kaudse tahtlusega. Kuna tal on kehtiv kriminaalkaristus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, ta pani kuriteo toime katseajal ning tema süü on suur, tuleb karistuseks mõista 2 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus.
14.KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuse puhul kasutas A. Kuprin autot lühikest aega ega tekitanud kannatanule kahju. Samas pani ta teo toime endise pereliikme ja temast perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes (KarS § 58 p 4). Põhjendatud ning karistuse eesmärkidega kooskõlas olev karistus on 4-kuuline vangistus.
15.KarS § 199 lg 1 alusel tuleb süüdistatavat karistada 4-kuulise vangistusega. A. Kuprin tunnistas enda süüd. Kuigi ta pani teo toime endise pereliikme ja temast perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes, võttes kannatanult ära sõiduki kasutamise võimaluse, tagastas ta varastatud asja. Süüdistatava süü pole suur.
16.Süüdistataval on kehtiv karistus nii mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise kui ka mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Lisaks on tal kehtiv
väärteokaristus mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest ning mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Ühtlasi on A. Kuprinil arvukalt kustunud kriminaalja väärteokaristusi, mida on kohaldatud samalaadsete süütegude eest. Süüdistatavat iseloomustavad andmed annavad aluse arvata, et karistuse eripreventiivset mõju saavutada ei õnnestu. Olukorras, kus A. Kuprin tunnistatakse süüdi nelja erineva süüteokoosseisu järgi, on põhjendatud raskeima karistuse suurendamine vähemalt üheksakuulise vangistuse võrra. Karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks nõutavaid erandlikke asjaolusid pole. Seejuures peab arvestama ka karistuse üldpreventiivset eesmärki. Samuti ei ole täidetud KarS § 69 lg 1 kohaldamise eeldused. Apellatsioon
17.Viru Maakohtu otsuse vaidlustas A. Kuprin, taotledes enda õigeksmõistmist süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi ning KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi mõistetud karistuse ning liitkaristuse kergendamist. Apellandi põhiväited on järgmised.
18.Maakohus pidas sõiduki juhtimisõiguseta juhtimist ohtlikumaks seetõttu, et see toimus linnas, kuid ei nimetanud kohta, kus sama tegevus oleks vähem ohtlik. Süüdistatav juhtis autot peamiselt õhtusel ajal, mil liiklus on väiksema intensiivsusega. Ta ei põhjustanud ühtegi avariid. Järelikult arvestas süüdistatav teiste liiklejate ohutusega. Nende asjaolude ebaõige hindamise mõjul pidas maakohus süüdistatava süüd põhjendamatult suureks ja mõistis liiga range karistuse.
19.KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud süüdistus hõlmab ühte tegu ning süüd raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendab süü tunnistamine ja kahetsus. Alates 19. juunist 2024 kuni vahi alla võtmiseni pole süüdistataval rohkem alkoholijoobes juhtimise episoode olnud. Joobes juhtimine toimus pärast viimast registreerimisel käimist, süüdistatav eksis katseaja lõppemise kuupäevaga. Seepärast pole alust määrata süüdistatavale üle sanktsiooni keskmise küündivat karistust. Karistus tuleks mõista sanktsiooni keskmisest ühe kuu võrra lühemana, s.o 1 aasta ja 11 kuu pikkuse vangistusena. Reeglina mõistetakse toimepanijale KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks üldkasulik töö, süüdistatav peab aga kandma vangistust. Varasem tingimisi enne tähtaega vabastamine räägib selle kasuks, et vanglas süüdistatava käitumine paraneb. Tegelikkusele ei vasta maakohtu järeldus, mille kohaselt ei avalda karistus süüdistatavale vajalikku mõju. Vabaduses ootab süüdistatavat laps (sünd 26. märtsil 2025).
20.Apellant ei varastanud kannatanu auto juhtplokki, vaid võttis selle ajutiseks kasutamiseks. Süüdistataval ei olnud algselt tahtlust seadet omastada ning ta kavatses selle autosse tagasi panna. Auto ja juhtploki kasutamine on hõlmatud ühtse tahtlusega ning tuleb kvalifitseerida KarS § 215 lg 1 järgi. Nendel asjaoludel peaks KarS § 64 lg 1 alusel mõistetavaks lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks olema 2 aastat ja 17 päeva vangistust. Menetlus ringkonnakohtus
21.Tartu Ringkonnakohus võttis 1. septembri 2026 määrusega apellatsiooni menetlusse ning andis menetluspooltele võimaluse esitada kuni 30. septembrini 2026 kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Selleks kuupäevaks esitas apellatsioonivastuse prokuratuur.
22.Prokuratuur leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Maakohus on kõiki karistuse mõistmise aluseks olevaid asjaolusid igakülgselt hinnanud. Põhjalikult vaeti A. Kuprini süü suurust, karistust kergendavaid asjaolusid ning ka eri- ja
üldpreventiivseid kaalutlusi. Samuti arvestati, et süüdistatavat on varem korduvalt nii väärteokui ka kriminaalkorras samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud. Ühtlasi võttis maakohus põhjendatult arvesse, et 1. märtsi 2023 ja 19. juuni 2024 kuriteod pani süüdistatav toime katseajal ning et 1. märtsil 2023, 19. juunil 2024 ja 18. detsembril 2025 ei reageerinud A. Kuprin politsei märguannetele ning püüdis kontrollimisest kõrvale hoida.
23.Nõustuda ei saa sellega, et A. Kuprin pole toime pannud KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Süüdistatav teadis, et sõiduauto ja selle osad kuuluvad tema endisele elukaaslasele ning tal pole õigust neid endale võtta. Sellest hoolimata võttis A. Kuprin eesmärgipäraselt kannatanule kuuluva sõiduauto juhtploki ning omastas selle ebaseaduslikult. Vargust tõendab ka A.S. ja A. Kuprini sõnumivahetus. Kohtuistungil tunnistas A. Kuprin end varguses süüdi ning maakohus motiveeris piisava põhjalikkusega ning tõenditega seostatult tema süü tõendatust. Ringkonnakohtu põhjendused
24.Apellant ei vaidlusta enda süüditunnistamist KarS § 4231, § 424 lg 2 ja § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudes. Seetõttu kolleegium nende kuritegude tõendatuse ja kvalifitseerimisega seotud asjaoludel lähemalt ei peatu (KrMS § 342 lg 3 p 1). Apellatsiooniväidete põhjal on tarvis hinnata A. Kuprini süüditunnistamise põhjendatust KarS § 199 lg 1 järgi (I) ning võtta seisukoht KarS § 423 1 ja § 424 lg 2 alusel kohaldatud karistuste seaduslikkuse suhtes (II). Pärast nende küsimuste lahendamist saab kokku võtta apellatsioonimenetluse tulemuse (III) ning lahendada kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks (IV). I
25.A. Kuprinile heidetakse KarS § 199 lg 1 järgi ette seda, et ta eemaldas oma endise elukaaslase A.S. sõiduautolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil juhtploki väärtusega 307 eurot 50 senti. Nimetatud varuosa väärtuse üle vaidlust pole. Vargusele eelnenud ajal kasutas süüdistatav kannatanu autot omavoliliselt, mistõttu tunnistas maakohus ta selle teo eest süüdi KarS § 215 lg 1 järgi. Süüdistatav väidab, et ta eemaldas sõidukilt juhtploki ajutise kasutamise eesmärgil ning tal ei olnud tahtlust seda omastada.
26.Kolleegium märgib esmalt, et kui süüdistatava tegu vastaks tervikuna KarS § 215 lg 1 tunnustele, poleks alust rahuldada apellandi taotlust tema õigeksmõistmiseks süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi. Õigeksmõistva otsuse tegemiseks peaks tuvastama, et kannatanule kuuluva eseme äravõtmine pole tõendatud või et see tegu ei vasta ühegi süüteokoosseisu tunnustele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-20-470/34, p 23). Sellise olukorraga tegemist pole, sest asja äravõtmine on tõendatud ning apellandi väidete põhjendatuks lugemise korral peaks süüdistuses kirjeldatud faktikogumit käsitama KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteona.
27.Vaidlust pole selle üle, et 26. juulil 2025 kella 01.17 paiku võttis A. Kuprin omavoliliselt kannatanu auto, sõitis sellega enda elukohta ning jättis selle maja juures olevale parkimiskohale. Kuna kannatanu oli süüdistataval sõiduki kasutamise keelanud, pani A. Kuprin toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks eemaldas süüdistatav pärast auto kasutamist sõiduki küljest juhtploki. Tõenditest nähtuvalt on süüdistataval ja kannatanul olnud selle detaili eemaldamise üle korduvalt vaidlusi, sest A. Kuprini väitel kuulub see ese talle, kannatanu ütluste kohaselt aga mitte. Süüdistatav on väitnud, et juhtploki soetas tema. Kannatanu ütlustest nähtuvalt kasutas süüdistatav aga juhtploki ostmiseks tema raha ning ta on keelanud seda ära võtta. Eelkirjeldatud asjaolud nähtuvad kannatanu
ülekuulamise protokollist (tõlge, dtl 171–173) ja süüdistatava ning kannatanu sõnumivahetust kajastavast asitõendi vaatlusprotokollist (tõlge, dtl 202–204).
28.Kolleegiumi arvates järeldub nendest tõenditest, et juhtplokk oli süüdistatava jaoks võõras asi. See oli paigaldatud kannatanu sõiduki külge ning soetatud kannatanu raha eest. Vastupidist kinnitavaid tõendeid süüdistatav ei esitanud. Kuna kõnealune detail oli sõiduki olulise osana kannatanu valduses, süüdistatav ja kannatanu on juhtploki eemaldamise üle korduvalt vaielnud ning kannatanu on keelanud süüdistataval sõiduki kasutamise ja juhtploki äravõtmise, pidi A. Kuprin vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et seda varuosa eemaldades võtab ta ära võõra asja. Süüdistataval ei olnud vähimatki alust tõsimeeli uskuda, et ta võib juhtploki ära võtta ja endale jätta.
29.A. Kuprini kahtlustatavana antud ütlustest (dtl 220–224) nähtuvalt kasutas ta kannatanu autot omavoliliselt seetõttu, et ära võtta autos olnud isiklikud asjad. Täpsemalt selgitas süüdistatav, et autos olid talle kuuluvad rehvid. Viidatud ütlustest ei tulene, et asja omavoliline kasutamine ja juhtploki äravõtmine olid hõlmatud ühtsest tahtlusest. Juhtploki eemaldas süüdistatav sõiduki küljest pärast sõiduki kasutamist, sõiduki võttis ta aga hoopis muude esemete kättesaamiseks. Seega ei kinnita tõendid apellandi väidet, et tal oli vaidlusaluse varuosa äravõtmise tahtlus algusest peale või et selline tahtlus tekkis tal sõiduki omavolilise kasutamise ajal. Ka süüdistuses on asja omavolilist kasutamist ja vargust käsitatud ajaliselt lahus olevate tegudena. Vastupidiselt süüdistatava väidetele järeldub tõendikogumist, et süüdistatav otsustas tekkinud olukorda ära kasutada ning pärast auto omavolilist kasutamist tema valdusesse sattunud varuosa hõivata. Seepärast käsitas maakohus sõiduki omavolilist kasutamist ja vargust põhjendatult reaalkogumis olevate tegudena.
30.Selle vastu, et süüdistatav ei tahtnud juhtplokki omastada, räägivad nii kannatanu kui ka A. Kuprini ütlused, osapoolte sõnumivahetusest nähtuv ning ka teo toimepanemise viis. Süüdistatav eemaldas juhtploki kannatanu teadmata. Juba see viitab, et ta ei soovinud, et kannatanu nimetatud detaili äravõtmisest teada saaks. Kui viimane aga siiski juhtploki kadumise avastas, keeldus A. Kuprin seda vaatamata korduvatele nõudmistele tagastamast. Ehkki süüdistatav tagastas sõidukilt eemaldatud osa kolm päeva hiljem, tegi ta seda n-ö kujunenud olukorra sunnil. Selleks ajaks oli kannatanu politseisse pöördunud, sõiduki teisaldanud ning korduvalt asja tagastamist nõudnud. Kuivõrd A. Kuprin oli juhtploki võtnud korduvalt ära ka varem, osutab selline teguviis tema soovile saada asi lõplikult endale, mitte kavatsusele saavutada mõni muu eesmärk (nt kannatanut mõjutada, juhtplokki ise ajutiselt kasutada vmt). Niisiis tahtis süüdistatav võõrast vara hõivates senise valdaja asjast kestvalt ilma jätta ja selle enda kasuks pöörata. Lähtudes eeltoodust on talle ette heidetavat tegevust käsitatud õigesti vargusena (KarS § 199 lg 1). II
31.Edu ei saada ka apellandi väiteid, mille kohaselt mõisteti talle KarS §-des 423 1 ja 424 sätestatud kuritegude eest liiga raske karistus.
32.KarS § 4231 järgi saab karistada erilise isikutunnusega isikut, s.o isikut, kes eirab liiklusseaduse nõudeid sarnaselt ja pidevalt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 120-3067/33, p 9). Ka KarS § 424 lg 2 alusel saab karistada isikut, kes on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis korduvalt. Seadusandja hinnangu kohaselt kujutab toimepanija tegu endast nendes süüteokoosseisudes kirjeldatud puhkudel tunduvalt raskemat õigusrikkumist, kui seda on n-ö juhuslikku laadi ühekordne mootorsõiduki juhtimisõiguseta või joobeseisundis juhtimine. Öeldut väljendab selgelt ka LS § 201 ja KarS § 423 1 ning § 424 lg-te 1 ja 2 sanktsioonide võrdlus. Seejuures on ühekordne juhtimisõiguseta juhtimine
väärtegu. Juba öeldust johtuvalt on väär apellatsiooniväidetest läbi kumav hoiak, justkui ei kujutaks süüdistuse esemeks olevad liikluskuriteod endast kuigi ohtlikku käitumist.
33.Praeguse juhtumi asjaolude taustal ei ole tõsiselt võetavat põhjust arutleda selle üle, kas KarS §-de 4231 ja 424 järgi kvalifitseeritud kuriteod võisid olla vähem ohtlikud põhjusel, et need pandi toime õhtusel ajal ning linnas, kus lubatud sõidukiirus on väiksem. Nimelt osutavad nii maakohus kui ka prokuratuur õigustatult sellele, et kõigil puhkudel (v. a 26. juulil 2025) püüdis süüdistatav politsei eest põgeneda või kontrolli vältida. Maakohtu otsuses loetletud tõenditest nähtuvalt eiras A. Kuprin politsei peatumismärguannet nii 1. märtsil 2023,
19.juunil 2024 kui ka 18. detsembril 2025, püüdes suurel kiirusel või kiirust suurendades politsei eest ära sõita (vt: tunnistajate A.B. ja E.O. ütlused; 9. juuli 2024 asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestistega; A. Kuprini 20. juuni 2024 ütlused; tunnistajate O.D. , M.L. ja V.V. ütlused; 23. septembri 2025 asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestisega; A. Kuprini 8. märtsi 2025 ütlused; tunnistajate A.P. ning J.B. ütlused). Lisaks suurel kiirusel politsei eest põgenemisele kustutas süüdistatav ühel juhtumil ka sõiduki tuled, et teda oleks raskem märgata. Teisel puhul oli ta aga muude liiklusnõuete eiramise kõrval veel ka narkojoobes. 8. märtsil 2025 püüdis süüdistatav vältida kontrolli aga selliselt, et ta peatas sõiduki ning üritas kaassõitjaga kohti vahetada. Niisuguste asjaoludel toime pandud õigusrikkumiste pinnalt on ainetu rääkida sellest, et A. Kuprin liikles teiste inimeste jaoks ohutul moel. Kaasliiklejate potentsiaalset ohustamist saanuks süüdistatav vältida sellega, et ta oleks hoidunud mootorsõidukit juhtimast, mida ta aga ei teinud. Juba eeltoodud põhjustel on tema süü mõlema kuriteo puhul keskmisest suurem.
34.A. Kuprinil on kehtiv kriminaalkaristus nii KarS § 4231 kui ka § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. See nähtub Viru Maakohtu 25. veebruari 2021 ja Pärnu Maakohtu 1. novembri 2021 otsusest (dtl 141–145 ja 146–150). Praeguses menetluses on talle taas alust ette heita sarnaste kuritegude toimepanemist, kusjuures KarS § 4231 järgi kvalifitseeritud süüdistus hõlmab viite erinevat tegu, KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritav tegu seisnes aga mh ka narkojoobe seisundis politsei eest põgenemises. Osa süüdistuse esemeks olevatest kuritegudest on toime pandud katseajal. Lisaks on A. Kuprinil kehtiv väärteokaristus mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest ning mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on A. Kuprinil ka arvukalt kustunud kriminaal- ja väärteokaristusi, mida on kohaldatud samalaadsete süütegude eest (dtl 274–288). Seega saab süüdistatavat iseloomustava teabe põhjal nentida, et seni kohaldatud karistustel pole olnud tuntavat mõju tema õiguskuulekuse paranemisele. Niisugust tõdemust ei kummuta ka A. Kuprini argument, mille järgi viitab õiguskuulekuse paranemisele see, et ta on varem vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Praeguse kriminaalasja tehiolud näitavad ilmekalt, et süüdistatav ei suutnud ka katseajal uutest õigusrikkumistest hoiduda. Arvukate liiklusnõuete rikkumise taustal ei mõju kuigi veenvana ka argument, mille kohaselt pole süüdistatav pärast 19. juunit 2024 enam mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud. Olenemata sellest on ta pärast nimetatud kuupäeva toime pannud muid liikluskuritegusid.
35.Et süüdistatav ei suuda mõista talle ette heidetavate kuritegude ohtlikkust, järeldub ka apellatsiooniväidetest, milles A. Kuprin püüab kõigiti rikkumisi pisendada ja õigustada ning põhjendab mootorsõiduki joobes juhtimist mh katseaja lõpu eksliku arvestamisega. Selliste argumentide ja jätkuvate liiklusrikkumiste taustal ei paista väidetavale õiguskuulekuse paranemisele tehtud viited usutavate ega siirastena. Niisamuti annab see aluse kahelda maakohtu istungil avaldatud kahetsuse siiruses. Maakohtu otsusega kohaldatud karistusmäärade valiku põhjendatust ei sea kahtluse alla ka see, et süüdistataval on alaealine laps.
36.Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 14). Seega, isegi kui A. Kuprinile süüks arvatud liikluskuritegude raskust saaks hinnata keskmisena, ei tohiks tema süü suurust vaadata lahutatult teistest karistuse mõistmisel olulistest teguritest, milleks on nii süüdistatavat iseloomustavad karistusandmed kui ka karistuse üld- ning eripreventiivsed eesmärgid. Praegusel juhul ei õigusta need tegurid kogumis A. Kuprinile mõistetud karistuste kergendamist. Olukorras, kus süüdistatav tunnistatakse süüdi nelja erineva süüteokoosseisu järgi, tuleb põhjendatuks lugeda ka valitud liitkaristuse moodustamise viis, s.o raskeima karistuse suurendamine üheksakuulise vangistuse võrra. III
37.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 5. märtsi 2026 otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. IV
38.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse A. Kuprinile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks, kaitsealuse nõustamiseks ning apellatsiooni koostamiseks aega 119 minutit. Tasu sõidule kulutatud aja eest on 15 eurot ning sõidukulu on 28 eurot 80 senti. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks 232 eurot 87 senti (sh käibemaks 45 eurot 7 senti). Kolleegium peab taotlust põhjendatuks ning rahuldab selle riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 ja § 23 lg 1 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-te 1, 6 ning 10, § 6 lg 3, § 151 lg 1 p 1 ja § 17 lg 2 alusel. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kannab nimetatud menetluskulu süüdistatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.