Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Maakohus
Kohtunik
Karina Kukkes
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. september 2026, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-17709
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi V.L vastu põhivõla 2999 euro 51 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks 4236 eurot 2 senti
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: V.L (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 20,74% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (20. mai 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 221-13098, p 18).
võlausaldaja kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, tehes kindlaks, et kostja kolme kuu keskmine sissetulek oli 896 eurot ning 12 kuu keskmine sissetulek 1100 eurot. Kostja finantskohustuste osas lähtus esialgne võlausaldaja kostja poolt laenutaotluses märgitust, mille järgi olid kostja finantskohustused 228 eurot kuus. Lisaks kontrollis esialgne võlausaldaja kostja varasemat maksekäitumist Creditinfo andmebaasist, tehes kindlaks, et kostjal puudusid varasemad maksehäired. Kohus palus hagejal 26. veebruari 2026 kohtunõudes täpsustada, kas esialgne võlausaldaja nõudis kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist. Kohus selgitas, et kui esialgne võlausaldaja on kostjalt pangakonto väljavõtet nõudnud, siis tuleb see ka kohtule esitada. Hageja vastas 24. märtsi 2026 menetlusdokumendis, et jääb oma varem esitatud seisukohtade juurde, kuid ei täpsustanud, kas esialgne võlausaldaja nõudis kostjalt pangakonto väljavõtet. Eelneva tõttu tuleb lähtuda sellest, et esialgne võlausaldaja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist nõudnud. Kohus leiab, et esialgse võlausaldaja poolt kogutud muu teave ei olnud piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Esialgne võlausaldaja on kostja finantskohustuste osas lähtunud üksnes kostja poolt laenutaotluses esitatust ning ei ole välja selgitanud kostja majapidamiskulusid. Kuigi hageja sõnul kontrollis esialgne võlausaldaja kostja sissetulekuid Maksu- ja tolliametist, ei ole hageja seda kohtu hinnangul tõendanud. Hagisse on kopeeritud Maksu- ja Tolliameti süsteemi väljavõte, kuid sellest ei selgu, kelle kohta see tehtud on. Samuti ei ole kohtule esitatud maksehäireregistri väljavõtet. Omamata usaldusväärset teavet kostja sissetulekute ja kohustuste osas, ei saanud esialgne võlausaldaja sisuliselt kostja krediidivõimelisust hinnata. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
kas tarbijakrediidileping on VÕS § 416 lg 1 järgi kehtivalt üles öeldud ega hinnata, millises ulatuses on nõue sissenõutavaks muutunud. Kuivõrd kohtule esitatud andmed ei võimalda kontrollida, millises ulatuses on nõue sissenõutavaks muutunud, leiab kohus, et hageja nõue on ebaselge. Kohus jätab hagi rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.