Aktiva Finance Group OÜ hagi A. K. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
18 214,46 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Kristiine Urb Kostja: A. K. (isikukood XXX)
Asja lahendamise viis
07.09.2026 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista A. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS XXX ja A. K.`i vahel 06.12.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev ja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 12 000 eurot ning viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (12 000 eurot) 801,24 eurot ning alates 20.12.2025 viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni, kuid mitte enam kui 12 000 eurot.
3.Välja mõista A. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud intressi nõue 173,27 eurot.
Jätta menetluskulud 71,23 % ulatuses A. K. kanda ja 28,77 % ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Välja mõista A. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 885,03 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumine. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.07.11.2025 maakohtule esitatud hagis ja hagi täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista AS XXX ja A. K. `i vahel 06.12.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 12 000 eurot, intressi 175,44 eurot (VÕS § 94 lg 1 järgses määras) perioodil 01.01.2024-30.04.2024, sissenõudekulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis põhiosalt lepingujärgses määras 16,9% aastas alates 30.04.2025-07.11.2025 (so hagi esitamise seisuga) 1300, 14 eurot ning viivised põhinõudelt alates 08.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 16,90% aastas, alternatiivselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja jätta hageja menetluskulud riigilõiv summas 1050 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot kostja kanda ning välja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hageja tugineb hagis asjaoludele, mille kohaselt AS XXX kui esialgne krediidiandja ja kostja sõlmisid 06.12.2023 tarbijakrediidilepingu nr XXX (dtl 15), mille alusel sai kostja laenu 12 000 eurot (dtl 20) 06.12.2023 ning mis kuulus tagastamisele 30 osamaksena alates 10.01.2024 kuni 10.06.2026 summas 509,31 eurot, intressiga 16,90% aastas, krediidi kulukuse määraga 21,24% ja laenu kogukulu oli 3279,16 eurot (dtl 15).
3.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks esitas hageja laenutaotluse (dtl 31) ja maksehäireregistri väljavõtte (dtl 32). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Kostja laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek 1500,00 eurot kuus, info finantskohustuste olemasolu ja suuruse ning ülalpeetavate kohta puudub (dtl 31). Esialgne krediidiandja on tuvastanud kostja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 1413,41 eurot. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostjal muid kohustusi ei olnud, siis jäi kostjale kätte peale lepingu sõlmimist ca 1413,41 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks. Sõlmitud tarbijakrediidilepingu tulemusena lisandus kostjale rahaline kohustus igakuise maksena summas 509,31 eurot, seega jäi kostjale kätte ca 64% tema sissetulekust ning seega oli kostja krediidivõimeline. Hageja 19.12.2025 puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendis jäi hageja hagiavalduses esitatud selgituste juurde ning leidis, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud (dtl 72-73). Samas hageja esitas 19.12.2025 ümberarvestuse ja selgitused ümberarvestusega seonduvalt (dtl 74-75).
Ümberarvestusega seotud selgituste kohaselt ei ole kostja lepingust tulenevaid perioodilisi kohustusi täitnud ning ta on jäänud võlgu juba alates esimesest laenu tagastamise osamaksest vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule, seega osamaksed 10.01.2024, 10.02.2024, 10.03.2024 (dtl 16, 74) kogusummas 3x 509,31 ehk 1527,93 eurot. Nimelt ei täitnud kostja lepingust tulenevaid kohustusi alates esimesest osamakse tagastamise tähtajast so alates 10.01.2024 ja jäi võlgu ka järgnevad ehk 10.02.2024 ja 10.03.2024 osamaksed. Seetõttu saatis esialgne võlausaldaja 09.04.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 23.04.2025 summas 1547,04 eurot (dtl 28). 29.04.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust summas 1547,04 ka täiendava tähtaja jooksul (dtl 29). Kostjal olid lepingu lõppemise seisuga täielikult tasumata 10.01.2024, 10.02.2024, 10.03.2024 ja 10.04.2024 osamaksed. AS XXX loovutas 30.04.2024 lepingust nr XXX tulenevad nõuded Aktiva Finance Group OÜle (dtl 30). Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 12 000 eurot (dtl 20). Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.01.2024 – 10.06.2026 (dtl 16). Tulenevalt eeltoodust on kostja sissenõutavaks muutunud põhivõlg summas 12 000 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 16,9% aastas. Hageja täpsustas 19.12.2025 menetlusdokumendis, et nõuab kostjalt intressi summas 175,44 eurot (VÕS § 94 lg 1 järgses määras). Kuna kostja ei ole ka intressi tasunud, siis esitab hageja kostja vastu sissenõutavaks muutunud intressinõude 175, 44 eurot. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 27.05.2024 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 25.06.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 15.07.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Kirjade saatmist tõendab hageja lisaga 9 (dtl 39-50). Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 12 000 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 30.04.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.11.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 16,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 3091,05 eurot (dtl 10,51). Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 12 000 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 08.11.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 16,9% aastas TsMS § 367 alusel. Hageja esitas 19.12.2025 menetlusdokumendis ümberarvestuse (dtl 85). Hageja ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja teinud esialgsele võlausaldajale ega ka hagejale ühtegi tagasimakset ning seega on kostja võlgnevuses kogu antud laenusumma 12 000 euro ulatuses. Ümberarvestuse kohaselt on määratud tagasimaksed vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule ning intressimaksed 10.01.2024-10.04.2024 osamaksete osas summas 175, 44 eurot ning seega on kostja võlas kõikide laenu põhiosamaksete ja intressimaksete osas perioodil 10.01.2024-29.04.2024. Hageja selgitab, et kuna ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 09.04.2024, siis oli kostja ümberarvestuse kohaselt võlas kolme osamaksega 10.01.2024, 10.02.2024 ja 10.03.2024 ning seega 29.04.2024 ülesütlemine oli kehtiv. Sissenõudmiskulude nõude osas täpsustas hageja, et lisaks e-kirjadele on kostjale ka veel helistatud ja saadetud SMSe (dtl 71-72). 07.09.2026 kohtuistungil hageja jäi hagiavalduse ja selle täpsustuse juurde. Hageja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud ning sissenõudmiskulu 50 eurot on põhjendatud. Intressinõude osas selgitas hageja, et intressinõude arvutuskäigu ja suuruse esitab hageja kohtule hiljemalt 08.09.2026. Samuti täpsustas hageja, et kuni istungini on hageja menetluskulude suurus 338 eurot ja sellele käibemaksu ei lisandu ning palus protokollida, et
täiendavalt lisandub 1 h seoses 07.09.2026 kohtuistungiga ning seega on hageja menetluskulude suurus kokku 407 eurot. Hageja esitas 07.09.2026 kohtule intressinõude arvutuskäigu ja suuruse, mille kohaselt hageja täpsustas, et tema intressinõue kostja vastu on kujunenud järgmiselt: 10.01.2025 osamakse intressi suurus on 42,83 eurot, 10.02.2024 osamakse intressi suurus on 44,74 eurot; 10.03.2024 osamakse intressi suurus on 43, 50 eurot ja 10.04.2024 osamakse intressi suurus on 42, 20 eurot. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud intressinõude suuruseks 173, 27 eurot, mida hageja palub kohtul kostjalt välja mõista. Kostja seisukoht
10.Kostja hagile ei vastanud, kuigi hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 29.05.2026 Ametlike Teadaannete kaudu. 07.09.2026 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teatanud ilmumata jätmise põhjusest. Kohtukutse kättesaamist kostja kinnitanud ei ole. Kohtu põhjendused
11.Kohtu hinnangul on esialgse krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes.
12.Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et kostja vastu esitatud hageja nõuded tulenevad esialgse krediidiandja XXX AS ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX.
13.Seega on esialgseks krediidiandjaks XXX AS. Hageja on esitanud kohtule tõendi (dtl 30), et nimetatud lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale ning seega on hageja õigesti esitanud hagi kostja vastu.
14.Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46).
15.Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja lepingu tingimuste muutmisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. XXX AS ja kostja sõlmisid 06.12.2023 tarbijakrediidilepingu nr XXX (dtl 15-19). Selleks ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 30.11.2021 seisuga 17,36%. Selle kolmekordne määr on 52,08%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 21,24% (dtl 15,18), s.t see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt selgitanud krediidi kulukuse määra kujunemist: Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 12000,00 eurot, intressimäära 16,90% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 10.06.2026, osamaksete arv 30 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 240,00 eurot, igakuine lepingu haldustasu 3,90 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21 (dtl 4).
16.Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise
põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24.11.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Esialgne krediidiandja on arvestanud kostja laenutaotluses olevate andmetega. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal oli kostjal kehtivaid ja varasemaid maksehäireid. Esialgne võlausaldaja ei ole kontrollinud kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt. Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek 1 500 eurot, finantskohustuste ja muude kohustuste ja ülalpeetavate kohta teave puudub. Esialgne krediidiandja on tuvastanud keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 1 413,41 eurot. Hageja väitel jäi kostjale peale laenumakset kätte igakuiselt 904,10 eurot (1 413,41-509,31). 28.11.2025 kohtumäärusega (resolutsiooni p. 1.3) palus kohus hagejal välja tuua, kas kostjaga on tarbijakrediidilepingu sõlmimisel kogutud kostja pangakonto väljavõte ning info ja tõendid ülejäänud kostja varalise seisundi kohta (sealhulgas, mis ei nähtu kostja pangakonto väljavõttelt) ning kostja varaliste kohustuste koosseisu tõendavaid dokumente (s.h andmed kostja ülalpeetavate kohta). 19.12.2025 menetlusdokumendis märkis hageja, et on selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning seda, et kostja andmeid kontrolliti Pensionikeskusest. Esialgne võlausaldaja ei ole kostja sissetulekuid pangakonto väljavõtte alusel kontrollinud, sest seda küsitakse vaid vajadusel. Seega kostja varaline seisund tehti selgeks Pensionikeskusesse tehtud päringu ja kostja esitatud laenutaotluse alusel. Hageja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et esialgne krediidiandja oleks mingilgi viisil kostja laenutaotluses puuduolevat teavet majandamiskulude, finantskohustuste olemasolu ja selle suuruse kohta kontrollinud. Seda oleks saanud teha küsides kostjalt pangakonto väljavõtte(d). Hagiavalduse lisana 7 on esitatud maksehäireregistri väljavõte seisuga 06.11.2025. Antud dokument ei tõenda, et krediidiandja on kostja maksehäireid kontrollinud laenulepingu sõlmimise eelselt ehk enne 06.12.2023. Maksehäirete olemasolu tõendab, et kostjal olid sõlmitud ka teised tarbijakrediidilepingud
enne 06.12.2023, millede osas tekkisid võlgnevused 2024, kuid seda asjaolu esialgne krediidiandja ei tuvastanud, sest ei kogunud kostja finantsandmeid tema pangakonto väljavõtte näol. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte eesmärk on tagada, et tarbija ei satuks nn laenuorjusesse. Seega ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul muu teave piisav, et teha kindlaks kostja varaline seisund.
17.Kohtu hinnangul on eelnevaga tuvastatud ja tõendatud, et krediidiandja on rikkunud enda kohustust omandada teave, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus) (VÕS § 4034 lg 3 esimene lause ja lg 2 teine ja kolmas lause). Pangakonto väljavõtte küsimata jätmisel on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused omandamaks piisava teabe ja kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause). Kohus leiab eelneva põhjal, et krediidiandja ei ole teavet kostja majandusliku seisundi kohta piisava hoolsusega hinnanud. VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
18.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
19.Hageja on 19.12.2025 menetlusdokumendis esitanud nõude ümberarvestuse. Hageja ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja teinud ühtegi tagasimakset esialgsele võlausaldajale ega ka hagejale. Seega on kostja võlgnevuses laenu põhiosamaksete osas 12 000 eurot.
20.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles öelnud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse so 10.01.2024, 10.02.2024 ja 10.03.2024. Tasuda tuli üks kord kuus maksegraafikus näidatud tähtpäeval, kokku 30 järjestikust võrdset makset, va viimane makse, mis oli 0,14 eurot väiksem, et kogusumma arvestus oleks täpne (dtl 16). Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks ning hoiatas, et tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu üles (dtl 28). Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et 09.04.2024 saadetud ülesütlemise hoiatuse puhul on järgitud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja nõuet, kuid kuivõrd hageja saatis korrektse ülesütlemise hoiatuse 09.04.2024, siis lepingu ülesütlemise seisuga 29.04.2024 seisuga oli möödunud vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg. 19.12.2025 esitatud ümberarvestuse kohaselt oli kostjal tasumata kõik osamaksed. Eelnevast tuleneb, et 29.04.2024 lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud, kuivõrd lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga (09.04.2024) oli kostja ümberarvestuse kohaselt võlgnevuses kolme järjestikuse tagasimaksega. Seega oli leping kehtivalt üles öeldud.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 12 000 eurot. Hageja on 19.12.2025 menetlusdokumendis välja toonud nõude ümberarvestuse. Kuivõrd tsiviilasja materjalide alusel on võimalik tuvastada, et kostja sai laenu 12 000 eurot
ning tagasimakseid ei ole teinud, siis on kostjal tagastamata põhiosa summas 12 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus selles ulatuses põhinõuet põhjendatuks, mis on muutunud ka sissenõutavaks. Järelikult kuulub kohtuotsuse tegemise aja seisuga kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud põhinõue 12 000 eurot.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 175,44 eurot. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 16,90% aastas (dtl 15). Ümberarvestuse kohaselt palub hageja välja mõista perioodil 10.01.2024 kuni 10.04.2024 sissenõutavaks muutunud intressi 175,44 eurot VÕS § 94 lg 1 sätestatud määra alusel. 07.09.2026 menetlusdokumendis täpsustas hageja intressinõude arvutuskäiku ja suurust. Hageja intressinõue kostja vastu on kujunenud järgmiselt: 10.01.2024 osamakse intressi suurus on 42,83 eurot (12 000,00 × 4,00% × 22/360 = 29,33 12 000,00 × 4,50% × 9/360 = 13,50) 10.02.2024 osamakse intressi suurus on 44,74 eurot (11 931,76 × 4,50% × 30/360 = 44,74) 10.03.2024 osamakse intressi suurus on 43,50 eurot (11 599,99 × 4,50% × 30/360 = 43,50) 10.04.2024 osamakse intressi suurus on 42,20 eurot (11 252,50 × 4,50% × 30/360 = 42,20). Seega on kokku hageja sissenõutavaks muutunud intressinõue kostja vastu 173, 27 eurot, mis tuleb kostja vastu rahuldada ja kostjalt välja mõista.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise lepingujärgses määras 16,90% summas 1300,41 eurot perioodil 30.04.2025-19.12.2025. Hageja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei ole kaasa kogu lepingu tühisust, vaid osalise tühisuse kokkuleppelise intressi osas. Hageja leiab, et seega on lepingus viivise määra 16,90% osas kokkulepe kehtiv. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kuivõrd kohus tuvastas, et esialgne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär, sest see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on muuhulgas see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Ühtlasi on kohtul omaalgatuslik kontrollikohustus tüüptingimustega lepingute osas. Vaidlust ei saa käesolevas asjas olla selles, et esialgse krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu puhul on tegemist tüüptingimustega lepinguga, mida kostjaga ei ole läbi räägitud VÕS § 35 tähenduses. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 p 12 sedastanud, et füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Sama lahendi p. 13 kohaselt on VÕS § 42 lg 1 järgi tüüptingimus tühine, kui see kahjustab lepingu teist poolt ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muu hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus jõudis järeldusele, et eeltoodu on laiendatav ka viivisele. Käesoleval juhul on VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne viivise määr aastas 10,15% aastas, lepingu järgi nõuab hageja viivist määras 16,90% aastas. Seega on vahe 6,75 % ning see mõjutab väljamõistetava viivise suurust oluliselt ning seda ka põhjusel, et antud juhul on sissenõutavaks muutunud põhinõude suurus 12 000 eurot ning kostjast võlgniku jaoks on seega oluline vahe, millise määraga viivist temalt nõutakse. Kohtu hinnangul on tegemist lepingus ebamõistliku määraga viivisega, mistõttu tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise määra (VÕS § 41). Hageja nõuab kostjalt viivist võlgnetavalt summalt alates 30.04.2025. Ümberarvestuses ei ole hageja viivisenõude arvestust välja toonud, vaid palub välja mõista viivise tasumata põhiosalt ehk 12 000 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et lepingu ülesütlemine oli kehtiv, siis on põhinõue
summas 12 000 eurot muutunud sissenõutavaks ja sellelt saab arvestada viivist, kuid seadusjärgse viivisemäära alusel. Seega tuleb hageja viivisnõue perioodil 30.04.2025 kuni 19.12.2025 rahuldada osaliselt ehk summas 801,24 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määra alusel. Hageja TsMS § 367 alusel esitatud edasiulatuv viivisenõue tuleb rahuldada ulatuses, et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga, kuivõrd hageja ei ole vastavalt kohtupraktikale tõendanud seda summat ületavas osas endale kahju tekkimist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05 p.19). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (12 000 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.12.2025 kuni põhivõla täitmiseni, kuid mitte enam kui 12 000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud kuni põhiosa makse tasumiseni, kuid mitte enam kui vastava põhiosa makse suurus. Eelnevat arvestades rahuldab kohus hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude osaliselt.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 50 eurot. Hageja tugineb sissenõudmiskulu suuruse osas VÕS § 113 2 lg 2 p-le 3. Kuivõrd krediidiandja on laenu andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigus nõuda lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu kui muud tasu VÕS § 403 lg 7 tähenduses. Seega saab hageja nõuda sissenõudmiskuluna ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama arvestades VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatud ülempiiriga. Hageja ei ole kahju tekkimist eraldiseisvalt põhjendanud ega tõendanud. Kohus jätab eelnevat arvestades sissenõudmiskulude nõude 50 eurot rahuldamata.
25.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja: - XXX AS ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse 12 000 eurot, intressinõude 173,27 eurot, viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt (12 000 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.04.2025 kuni 19.12.2025 summas 801,24 eurot ning alates 20.12.2025 kuni põhivõla tasumise viivis põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 12 000 eurot. - Arvestades hageja nõudeid (sissenõutavaks muutunud nõuded kokku 12 974,51 (12 000+173,27+801,24) eurot, siis rahuldab kohus hagi ca 71,23 % ulatuses. Kohus jätab sel põhjusel menetluskuludest 71,23 % kostja kanda ja 28,77 % hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
27.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, seega puudub alus kostja menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
28.Hageja on tasunud riigilõivu 1050 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu ja kuulub kostjalt välja mõistmisele võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
29.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 90) on hagejale osutatud õigusteenust hinnaga 169 eurot 1 h eest, millele ei lisandu käibemaksu. Hagejale on osutatud lepinguliste esindajate poolt õigusteenust järgnevalt:
29.1.Dokumentide analüüs, hagiavalduse koostamine ajakuluga 2 h summas 338 eurot kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud 2 tunni ulatuses;
kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud 45 minuti ulatuses ning selleks ettevalmistamine ei ole ajamahukas. Kohus leiab, et ebamõistlikult suur on õigusteenuse tunnihind, mida kohus vähendab 70 eurole 1 tunni eest, kokku on seega põhjendatud õigusteenuse kulu 192,50 eurot (70x2,75 tundi). Kuivõrd hageja lepinguliste esindajate tunnihind on omane advokaatide poolt osutatava teenuse tunnihindega ning hageja lepingulised esindajad ei kuulu Eesti Advokatuuri, mistõttu ei kanna nad ka kulusid, mille tõttu võiks nõuda kostjalt välja õigusteenuse hinda 1 h eest 169 eurot. Samuti esitavad hageja lepingulised esindajad tarbijakrediidivaidlustes tüüptekste ja seda ka käesolevas asjas ning millel ei ole asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Tsiviilasja olemus ei ole keeruline ja see ei ole ka mahukas.
30.Seega loeb kohus põhjendatud menetluskuluks tasutud riigilõivu 1050 eurot ja lepingulise esindaja töö maksumusega 192,50 eurot käibemaksuta. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 885,03 eurot (71,23 % - 1242,50 eurost).
31.Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Mari-Ann Veiermann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.