Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion, Tiina Pappel, Einar Vene 15. oktoober 2026, Tartu 3-26-1978 X.X. kaebus Sotsiaalkindlustusameti vastu Tartu Halduskohtu 9. juuli 2026. a määrus X.X. määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 9. juuli 2026. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus kohustas 17. detsembri 2025. a määrusega asjas nr xxx võlgnikku tasuma X.X.-ile elatist kahe alaealise lapse eest (dtl 4-5).
2.X.X. pöördus 1. juunil 2026 Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poole täiemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Sotsiaalkindlustusamet selgitas X.X.-ile 5. juunil 2026. a esitatud vastuses (dtl 6), et paraku ei ole täitemenetlusaegset elatusabi võimalik maksta, sest täitemenetlusaegset elatisabi makstakse kohtutäituri esitatud maksekorralduse alusel. X.X. esitas selle peale vaide.
3.X.X. esitas 2. juulil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse (dtl 2-3), milles palus SKA 5. juuni 2026. a keeldumise otsuse tühistada ja kohustada SKA-d määrama ja välja maksma kaebaja kahele alaealistele lapsele riiklikku täitemenetlusaegset elatisabi seadusega sätestatud korras ja mahus. Kaebaja selgitas, et on teinud kõik seaduses sätestatud sammud elatise väljamõistmiseks, kuid on sattunud juriidiliselt suletud ringi. Kaebaja pöördus kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks, kuid sai sellele 1. juunil 2026 e-kirja teel keelduva vastuse (dtl 7), kuna võlgnik asub välismaal ja Eestis vara puudub. Samuti sai kaebaja 1. juunil 2026
Justiits- ja Digiministeeriumist vastuse (dtl 8), et Eesti Vabariigi ja Türkmenistani vahel puudub õigusabileping ning Türkmenistan ei ole liitunud Haagi konventsiooniga ning ministeerium keeldus abi osutamisest. Kaebajal on tekkinud eelnevast tulenevalt olukord, kus elatist ei laeku. Elatise sissenõudmine on kaebajast mittesõltuvatel põhjustel juriidiliselt ja objektiivselt võimatu, kuna riikide vahel puuduvad õiguslikud instrumendid. Riik ei tohi jätta lapsi ilma minimaalse sotsiaalse garantiita olukorras, kus ema on täitnud kõik seaduses ettenähtud juriidilised sammud. Kaebaja kasvatab üksinda kolme last, perel puudub piisav sissetulek ja elatisabi mittesaamine seab lapsed vaesusriski.
4.SKA jättis 7. juuli 2026. a vaideotsusega (dtl 17-19) X.X. rahuldamata.
6.juunil 2026 esitatud vaide
5.SKA palus halduskohtule esitatud vastuses (dtl 24-26) jätta kaebus läbi vaatamata. Praegusel juhul ei ole kohtutäitur täitemenetlust algatanud. Seetõttu puudub õiguslik alus täitemenetlusaegse elatisabi määramiseks.
6.Tartu Halduskohus tagastas 9. juuli 2026. a määrusega (dtl 28-30) kaebuse.
6.1.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
6.2.PHS § 50 lg 1 kohaselt on täitemenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 tähenduses, millega elatis on välja mõistetud. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt täitemenetlusaegset elatisabi makstakse, kui elatise sissenõudmiseks täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda on tekkinud võlgnevus käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud perioodi eest.
6.3.Perehüvitiste seaduse kohaselt on riiklikku täitemenetlusaegset elatisabi võimalik taotleda ja määrata üksnes juhul, kui Eestis on kohtutäituri juures algatatud täitemenetlus elatise sissenõudmiseks. Praegusel juhul ei algatanud kohtutäitur täitemenetlust põhjusel, et Türkmenistaniga puudub õigusabileping ning seetõttu puudub Sotsiaalkindlustusametil õiguslik alus täitemenetlusaegse elatisabi määramiseks.
6.4.Haldusasja materjalide järgi on võlgniku ja tema vara asukoht riigis (Türkmenistan), millega Eestil puudub leping elatislahendite tunnustamise ja täitmise kohta. Kuivõrd rahvusvaheline instrument ja sellest tulenev õiguslik alus puudub, siis ei ole kohtutäituril võimalik algatada täitemenetlust Eestis. Samuti ei ole ilma toimiva rahvusvahelise kokkuleppeta (konventsioon või leping) võimalik ka Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu elatisotsust Türkmenistani täitmisele suunata.
6.5.Kaebajal on aga võimalus täitemenetluse algatamiseks pöörduda võlgniku asukohariigi (Türkmenistani) pädeva asutuse poole omal algatusel. Enne kui Eesti kohtulahendiga saab pöörduda kohtutäituri poole Türkmenistanis, peab asukohariigi kohus selle otsuse tunnustama ja täidetavaks tunnistama. Seega tuleks kaebajal endal eelnevalt uurida, kas Eestis elatist välja mõistva kohtulahendi tunnustamine ja täitmine Türkmenistanis on võimalik ja vajadusel edastama neile iseseisvalt Türkmenistani pädeva asutuse poolt nõutud dokumendid. Kui Türkmenistan Eesti kohtulahendit tunnustab, siis on võimalik pöörduda kohtutäituri poole Türkmenistanis ning taotleda seal ka täitemenetluse algatamist.
6.6.Halduskohus leidis eelnevat arvestades, et kaebaja on pöördunud kohtusse, kaitsmaks õigust, mida tal ei saa olla, ning kaebus tuleb sel põhjusel HKMS § 44 lg 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.X.X. esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse (dtl 32-33), milles palub halduskohtu määrus tühistada ja saata tagasi halduskohtule. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus jättis tähelepanuta, et täitemenetluse algatamine on juriidiliselt ja objektiivselt võimatu kaebajast mittesõltuvatel põhjustel. Kaebaja on ära kasutanud kõik riigisisesed juriidilised võimalused. Kohtu soovitus pöörduda iseseisvalt Türkmenistani ametiasutuste poole on kolme last üksinda kasvatavale ja sissetulekuta emale ilmselgelt ülekaalukas ja täitmatu kohustus. Riik ei tohi jätta lapsi minimaalse sotsiaalse garantiita (elatisabita) olukorras, kus elatise tegelikku laekumist ei ole ja ametlik sissenõudmine on juriidiliste lünkade tõttu võimatu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
9.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 aluselt. Selle sätte järgi võib kohus tagastada kaebuse siis, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebuse halduskohtusse esitada üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebaja on esitanud asjas kaebuse Sotsiaalkindlustusameti keeldumise tühistamiseks ja elatisabi maksmiseks kohustamiseks. Asjaolu, et isik on esitanud haldusorganile taotluse ning haldusorgan on selle rahuldamisest keeldunud, ei anna isikule automaatselt kaebeõigust selle keeldumise vaidlustamiseks. Kohus saab hinnata, kas antud asjaoludel on kaebaja õiguste rikkumine üldse võimalik. Kui see ilmselgelt võimalik ei ole, siis ei saa isikul olla ka kaebeõigust keeldumise vaidlustamiseks. Vastasel juhul tekiks olukord, kus isikud saaksid endale tekitada kohtuliku kaebeõiguse seeläbi, et esitavad haldusorganile ilmselgelt põhjendamatuid taotlusi ja pöörduvad keeldumise järel kohtusse. On ilmne, et niisugune olukord poleks mõistlik.
10.Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Käesolevas asjas on halduskohus tuginenud põhjendatult perehüvitiste seaduse § 50 lg 1 ja 2 regulatsioonile, millest tuleneb üheselt, et täitemenetlusaegse elatisabi maksmise eelduseks on see, et algatatud oleks täitemenetlus võlgniku suhtes. Kaebajale on selgitatud, et praegusel juhul täitemenetlust algatatud ei ole, kuna võlgnik on Türkmenistanis ning kuna selle riigiga Eestil õigusabilepingut ei ole, siis ei ole täitemenetluse algatamine võimalik. Kuna täitemenetluse algatamine võimalik ei ole, siis ei ole täidetud ka eeldused kaebajale täitemenetlusaegse elatisabi maksmiseks perehüvitiste seaduse § 50 lg 1 ja 2 alusel. Seega ei ole kaebajal ka subjektiivset õigust elatisabi maksmist nõuda. Järelikult ei ole tema õigusi rikutud ning tal puudub kaebeõigus.
11.Kaebeõigust käesolevas asjas võiks möönda siis, kui oleks alust pidada perehüvitiste seaduse § 50 lg-st 1 ja 2 tulenevat piirangut, et täitemenetlusaegset elatisabi makstakse vaid siis, kui võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus, põhiseadusevastaseks. Ringkonnakohus selleks kahtluseks alust ei näe. Elatisabi eesmärk on perehüvitiste seaduse §-st 47 nähtuvalt maksta elatisabi üksnes siis, kui teatud menetluste (kohtumenetluse, täitemenetluse või pankrotimenetluse) ajal ei täida võlgnik oma ülalpidamiskohustust. Tegemist on ilmselgelt seadusandja teadliku valikuga, et üksnes teatud menetluste kestmise ajal maksab elatisabi riik. See on ajutine meede ajaks, kui võlgniku suhtes kestab mingi menetlus. Elatisabi maksmine riigi poolt alati, kui võlgnik ei täida oma ülalpidamiskohustust, oleks riigile ilmselgelt
äärmiselt koormav. Seetõttu ei näe ringkonnakohus alust kohaldamisele kuuluva regulatsiooni põhiseaduspärasuses kahelda.
12.Määruskaebuses esitatud väide, et täitemenetluse algatamine on juriidiliselt ja objektiivselt võimatu kaebajast mittesõltuvatel põhjustel ja et kaebaja on kasutanud ära kõik riigisisesed õiguslikud võimalused, eeltoodut paraku ei muuda. Kuskilt ei tulene, et eelkirjeldatud perehüvitiste seaduses sätestatud täitemenetlusaegse elatisabi regulatsiooni saaks jätta kohaldamata siis, kui isik on kõik riigisisesed õiguslikud võimalused ära kasutanud.
13.Ka kaebaja arvamus, et kolme last kasvatavale üksikemal on võimatu pöörduda iseseisvalt Türkmenistani ametiasutuste poole, et võlgniku suhtes algatataks täitemenetlus seal, võib olla küll asjakohane, kuid ei väära samuti seda, et perehüvitiste seadus ei näe ette elatisabi maksmist juhul, kui võlgniku suhtes ei ole algatatud täitemenetlust (perehüvitiste seaduse § 47 ja 50).
14.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus märgib siiski, et ehkki ringkonnakohus jätab halduskohtu määruse käesolevas asjas muutmata, ei tohi kaebeõiguse puudumise tõttu kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel muutuda asja sisuliseks lahendamiseks ning kaebuse tagastamiseks selle põhjendamatuse tõttu. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.