Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-14381
Kohtuasi
Y (X) avaldus C (X) vastu alaealise lapse X-iga (X) suhtluskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.04.2026 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y 06.05.2026 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Andra Olm Puudutatud isik I C (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar Puudutatud isik II X (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kaupo Kask Eestkosteasutus Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu, registrikood 75014965), lepinguline esindaja Marju Õispuu
Menetluse liik
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Y 06.05.2026 määruskaebusele lisatud täiendavad dokumentaalsed tõendid.
2.Võtta asja materjalide juurde C 18.05.2026 seisukohale lisatud täiendavad dokumentaalsed tõendid.
3.Muuta Harju Maakohtu 21.04.2026 määruse resolutsiooni p-des 3.4, 3.6 ja 3.8 sätestatud suhtluskorda ning sõnastada nimetatud punktid vastavalt käesoleva kohtumääruse tervikresolutsioonile.
4.1.Jätta rahuldamata Y 13.02.2026 ja 30.03.2026 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlused.
4.2.Jätta rahuldamata C 17.04.2026 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus.
4.3.Määrata kindlaks alljärgnev Y ja X-i suhtluskord:
2-24-14381
4.3.1.Paaris aastatel viibib laps jõuluvaheaja esimese poole isaga ja teise poole emaga ning paaritutel aastatel vastupidi.
4.3.2.Laps viibib paaris aastatel talvevaheaja esimese nädala isaga (st 7 päeva), alustades kooli lõppemise reedele kohe järgnevast laupäevast, ja vaheaja ülejäänud päevad emaga. Paaritutel aastatel vastupidi.
4.3.3.Laps viibib paaris aastatel kevadvaheaja esimese nädala emaga (st 7 päeva) ja vaheaja ülejäänud päevad isaga. Vaheaja alguseks loetakse kooli lõppemise reedele kohe järgnevat laupäeva. Paaritutel aastatel vastupidi.
4.3.4.Laps viibib paaris aastatel suvevaheaja esimese poole emaga ja teise poole isaga, paaritutel aastatel vastupidi. Suvevaheaja kestuse arvestamisel lähtutakse lapse koolis talle kehtestatud suvevaheaja algusja lõppkuupäevast, arvestades mõlemad päevad vaheaja hulka. Paaritu päevade arvu korral kuulub lisapäev vaheaja esimesse poolde. Laps antakse teisele vanemale üle vaheaja teise poole esimesel päeval. Vanemad teatavad teineteisele suvevaheaja kuupäevad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt sama aasta 1. aprilliks. Teavitamata jätmine ei muuda suvevaheaja jagamise korda.
4.3.5.Laps viibib paaris aastatel emaga sügisvaheaja esimesed 7 päeva ja vaheaja ülejäänud päevad isaga. Vaheaja alguseks loetakse kooli lõppemise reedele kohe järgnevat laupäeva. Paaritutel aastatel vastupidi.
4.3.6.Lapse üleandmine toimub vanemate kokkuleppel Eestis väljaspool kummagi vanema elukohta asuvas, lapse üleandmiseks sobivas ja mõlemale vanemale ligipääsetavas kohas. Kokkuleppe puudumisel toimub üleandmine Hilton Tallinn Park hotelli peasissepääsu juures aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 23, Tallinn.
4.3.7.Vanematel on õigus kokku leppida suhtluskorra aegade vahetamises lähtudes käesolevas määruses toodud põhimõttest.
4.3.8.Kummalgi vanemal on oma suhtlusajal õigus lapsega reisida ilma teise vanema igakordse nõusolekuta väljaspool Eesti Vabariiki. Reisi planeeriv vanem on kohustatud teavitama teist vanemat reisi sihtpunktist ning reisi alguse ja lõpu ajast vähemalt 30 kalendripäeva ette.
4.3.9.Ajal, mil laps viibib ema juures, on isal õigus suhelda lapsega kaugsidevahendite teel pühapäeviti kell 19.30–20.00. Lapsel on õigus ühe vanema juures viibimise ajal soovi korral võtta sidevahendi kaudu ühendust teise vanemaga.
4.3.10.Kui ema ei saa lapse eest isiklikult hoolitseda kauem kui kolm päeva järjest ja tekib vajadus, et last hoiaks sel ajal kolmas isik, teavitab lapse ema lapse isa sellest ette vahetult kohe peale takistustest teada saamist, kuid mitte hiljem, kui 7 päeva enne takistuse algust. Sellised erakorralised muudatused ei mõjuta tavapärast suhtlusgraafikut.
4.4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.5.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.
5.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
6.Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda ning lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.
2-24-14381 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y (avaldaja, isa) esitas 23.09.2024 Harju Maakohtule avalduse C (puudutatud isik I, ema) vastu alaealise lapse X-iga (puudutatud isik II, laps) suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
2.Avalduse kohaselt palus isa määrata suhtlemise korra viisil, et isa võib lapsele helistada ema või lapse telefonile igapäevaselt ajavahemikus kell 19.00–21.00. Lisaks palus isa määrata kindlaks, et ema kooskõlastab isaga enda puhkuse- või tööreisid (reiside toimumise aja), millise kestuseks on kolm ööpäeva või rohkem ja millistele reisidele ei ole võimalik last kaasa võtta selliselt, et reisiajad peavad olema kooskõlastatud kirjalikult vähemalt 30 kalendripäeva enne reisi alguspäeva, sh viibib laps sellel ajal isa hoole all.
3.Isa esitas 02.06.2025 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Maakohus rahuldas taotluse 17.06.2025 määrusega ning andis isale esialgse õiguskaitse korras ainuotsustusõiguse reisida lapsega 19.06.2025–19.07.2025 ning 30.07.2025–10.08.2025 väljaspool Eesti Vabariiki teise vanema nõusolekuta.
4.Maakohus võttis avalduse 05.02.2025 määrusega menetlusse, suunas vanemad osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses ning peatas tsiviilasja menetluse kuni lepitusmenetluse lõppemiseni. Sotsiaalkindlustusamet esitas 02.09.2025 kohtule lepitusmenetluse edutuse teate.
6.Isa esitas 26.09.2025 maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes kindlaks määrata avaldaja ja lapse suhtluskord 2025. a jõuluvaheajal ja 2026. a talve-, kevadja suvevaheajal. Maakohus rahuldas isa taotluse osaliselt ning andis isale esialgse õiguskaitse korras ainuotsustusõiguse reisida lapsega 27.12.2025–06.01.2026 väljaspool Eesti Vabariiki teise vanema nõusolekuta.
7.Isa esitas 27.10.2025 avalduse täienduse, milles palus määrata kindlaks lapsega suhtlemise korra selliselt, et paaris aastatel viibib laps jõuluvaheaja esimese poole isaga ja teise poole emaga ning paaritutel aastatel vastupidi. Laps viibib isaga kõik talvevaheajad ja kevadvaheaja esimesed nädalad ning emaga kõik sügisvaheajad ning kevadvaheaja teised nädalad. Suvevaheaja selle algusest kuni 21.07 veedab laps isaga. Sel ajal, kui laps on suhtluskorra järgi vanema juures, on sellel vanemal õigus lapsega reisida välisriiki ilma teise vanema nõusolekuta.
8.Lapse esindaja tegi 18.11.2025 arvamuses ettepaneku lapse ja isa suhtluskorra osas.
9.10.12.2025 toimunud ärakuulamisel avaldas lapse ema, et ta ei ole isa pakutud suhtluskorraga nõus, sest see ei ole kooskõlas lapse huvide ja elukorraldusega. Koolivaheajad
2-24-14381 tuleb jagada vanemate vahel pooleks. Ema tegi 09.01.2026 ettepaneku, mille kohaselt laps viibib isaga talvise vaheaja veebruaris paaris aastal emaga, paaritul aastal isaga; kevadvaheaja aprillis paaris aastal ühe nädala isaga, teise nädala emaga, paaritul aastal vastupidi; suvevaheaja esimese poole paaris aastal isaga, teise poole emaga, paaritul aastal vastupidi; sügisese koolivaheaja oktoobris paaris aastal isaga, paaritul aastal emaga; jõuluvaheaja paaris aastal esimese nädala isaga, teise nädala emaga, paaritul aastal vastupidi.
10.Isa esitas 13.02.2026 ja 30.03.2026 taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
11.Ema esitas 17.04.2026 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles soovis reguleerida 2026. a suvevaheaega.
MAAKOHTU MÄÄRUS
12.Harju Maakohus jättis 21.04.2026 määrusega rahuldamata isa 13.02.2026 ja 30.03.2026 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlused ning ema 17.04.2026 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse. Maakohus määras kindlaks isa ja lapse suhtluskorra järgnevalt:
paaris aastatel viibib laps jõuluvaheaja esimese poole isaga ja teise poole emaga ning paaritutel aastatel vastupidi; laps viibib paaris aastatel talvevaheaja esimese nädala isaga (st 7 päeva), alustades kooli lõppemise reedele kohe järgnevast laupäevast, ja vaheaja ülejäänud päevad emaga. Paaritutel aastatel vastupidi; laps viibib paaris aastatel kevadvaheaja esimese nädala emaga (st 7 päeva) ja vaheaja ülejäänud päevad isaga. Vaheaja alguseks loetakse kooli lõppemise reedele kohe järgnevat laupäeva. Paaritutel aastatel vastupidi; laps viibib paaris aastatel suvevaheaja esimese poole emaga ja ülejäänud suvevaheaja isaga. Paaritutel aastatel vastupidi; laps viibib paaris aastatel emaga sügisvaheaja esimesed 7 päeva ja vaheaja ülejäänud päevad isaga. Vaheaja alguseks loetakse kooli lõppemise reedele kohe järgnevat laupäeva. Paaritutel aastatel vastupidi; oma suhtlusaja alguses läheb isa lapsele ema elukohta järel ning viib oma suhtlusaja lõppedes lapse ema elukohta tagasi; vanematel on õigus kokku leppida suhtluskorra aegade vahetamises lähtudes käesolevas määruses toodud põhimõttest; kummalgi vanemal on oma suhtlusajal õigus lapsega reisida ilma teise vanema igakordse nõusolekuta väljaspool Eesti Vabariiki. Reisi planeeriv vanem on kohustatud teavitama teist vanemat reisi sihtpunktist ning reisi alguse ja lõpu ajast vähemalt 30 kalendripäeva ette; ajal, mil laps viibib ema juures, on isal õigus lapsega sidevahendite teel suhelda arvestades lapse päevakavaga; kui ema ei saa lapse eest isiklikult hoolitseda kauem kui kolm päeva järjest ja tekib vajadus, et last hoiaks sel ajal kolmas isik, teavitab lapse ema lapse isa sellest ette vahetult kohe peale takistustest teada saamist, kuid mitte hiljem, kui 7 päeva enne takistuse algust. Sellised erakorralised muudatused ei mõjuta tavapärast suhtlusgraafikut.
Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.
2-24-14381
13.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis kohus rahuldamata isa 13.02.2026 ja 30.03.2026 taotlused ja ema 17.04.2026 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudus vajadus, kuna kohus määras kindlaks suhtluskorra.
14.Maakohus kuulas lapse 10.12.2025 ära. Laps kinnitas, et soovib elada püsivalt ema juures aga koolivaheaegadel tahab koos isaga olla. Ta eelistaks, et ta saaks reisida nii, et mõlemad vanemad on kaasas aga sellisel juhul peavad vanemad elama hotellis eraldi tubades, sest ühes toas olles hakkavad nad (verbaalselt) kaklema ja see talle ei meeldi. Jõulupühade ja oma sünnipäeva osas ütles laps, et talle meeldib see, kui ta peab kordamööda mõlema vanema juures olema, sest siis on kaks pidu ja ta saab kaks korda kingitusi. Isaga suhtlemise vastu telefoni või Interneti teel ei ole tal midagi ja ta soovib seda teha.
15.Maakohus leidis, et vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõte ei taga lahuselavale vanemale lapsega koos elava vanemaga samas ulatuses võimalust lapsega suhelda ja teda kasvatada, sest lahuselu piirab paratamatult koosolemise võimalusi, eriti kui vanem elab välisriigis. Suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest, mitte vanemate võrdsusest või nende huvidest. Kuna isa avaldus puudutas peamiselt koolivaheaegade jagamist, pidas maakohus lapse huvides vajalikuks võimaldada tal veeta igal koolivaheajal isaga vähemalt nädal. Kuigi ema soovis samuti lapsega argipäevarutiinist vaba aega veeta, tuli tema ja lapse koolivaheaegadel koosolemise aega isa kasuks vähendada, arvestades ema suuremaid võimalusi lapsega koos olla. Maakohus ei pidanud põhjendatuks jaotada koolivaheaegu tervikuna vanemate vahel, sest lapse huvides oli suhelda lahuselava vanemaga igal vaheajal. Maakohus leidis, et ühise hooldusõiguse tõttu vajab vanem lapsega välisriiki reisimiseks teise vanema nõusolekut. Arvestades vanemate elukohti eri riikides, varasemaid ühiseid reise lapsega ja vanemate halbu omavahelisi suhteid, pidas maakohus põhjendatuks lubada lapsega koos oleval vanemal reisida temaga väljapoole Eestit teise vanema igakordse kirjaliku nõusolekuta. Puudus alus kahtlustada, et kumbki vanem võiks toime panna lapseröövi. Kohtu hinnangul oli reisimine eelduslikult lapse huvides, pakkudes uusi elamusi, avardades silmaringi ja võimaldades välisriigis elaval isal lapsega mitmekesisemalt aega veeta.
16.Maakohus pidas vajalikuks reguleerida isa ja lapse suhtlemist sidevahendite teel, kuid ei pidanud vajalikuks piirata suhtlemisõigust kindlate päevade ja kellaaegadega, vaid sätestas suhtlemisel kohustuse arvestada lapse päevakavaga. Laps on arenev ja ei ole mõistlik sätestada suhtlusaega lähtudes tänasest lapse päevakavast, sest see muutub suure tõenäosusega ajas.
17.Lisaks pidas maakohus vajalikuks reguleerida lapse hoolitsemist ajal, kui lapse ema seda nt tööülesannete tõttu teha ei saa. Sellisel juhul peavad vanemad tegema koostööd ja ema peab teavitama isa oma töölähetusest või muudest takistustest, et isa saaks soovi ja võimaluse korral lapse eest sel ajal hoolitseda. Maakohus ei pidanud mõistlikuks, et seda teeks mõni kolmas isik ilma, et lahuselavale vanemale oleks eelnevalt antud võimalus oma vanema õigusi teostada.
18.Maakohus jättis juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 1 vanemate menetluskulud nende endi kanda ega määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Maakohus märkis, et kulude tekkimisele pole menetlusosalised ka tuginenud.
2-24-14381
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
Määruskaebus
19.Isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni p-des 3.2, 3.4, 3.5, 3.6 ja 3.8 tehtud otsustused ning teha selles osas uus määrus järgmiselt:
laps viibib isaga kõikidel talvevaheaegadel ja emaga kõikidel sügisvaheaegadel. Vaheaja alguseks loetakse kooli lõppemise reedele kohe järgnevat laupäeva (resolutsiooni p-d 3.2 ja 3.5); laps viibib paaris aastatel suvevaheaja esimese poole (vaheaja algusest kuni 22. juulini) emaga ja ülejäänud suvevaheaja isaga. Paaritutel aastatel vastupidi (resolutsiooni p 3.4); lapse üleandmine toimub igakordselt aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 23, Tallinn (Hilton Tallinn Park hotell) kell 09.00. Kui isa ei saa oma suhtlusaja alguses lapsele Eestisse järele tulla, toimub lapse üleandmine vanemate kokkuleppel selliselt, et ema viib lapse Tallinna lennujaama ning laps reisib ilma vanemata (koos saatjaga) sellesse välisriiki, kus isa ja lapse kohtumine toimub. Tagasi Eestisse reisib laps sel juhul samuti ilma vanemata (koos saatjaga) ning ema läheb lapsele Tallinna Lennujaama vastu (resolutsiooni p 3.6); ajal, mil laps viibib ema juures on isal õigus lapsega kaugsidevahendite teel suhelda teisipäeviti, neljapäeviti, reedeti ja pühapäeviti kell 19.30–20.00. Lapsel on õigus soovi korral igal ajal ise ühe vanema juures viibimise ajal teise vanemaga ühendust võtta (resolutsiooni p 3.8).
Menetluskulud palub isa jätta kummagi poole enda kanda.
20.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud, et isal ei ole võimalik lapsega koos viibida sügisvaheajal. Lapse huvides on selle asemel veeta isaga kõik talvevaheajad. Isa on selgitanud, et tal ei ole võimalik lapsega sügisvaheaegadel koos viibida sellele perioodile langevate töökohustuste tõttu. Määrus on seega vastuolus Riigikohtu praktikaga, mis kohustab kohtuid suhtluskorra kindlaksmääramisel arvestama mh vanema töökohustustega (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 22). Selline vaheaegade jaotus on põhjendatud ka seetõttu, et laps armastab suusatada ja on harjunud juba alates neljandast eluaastast isaga suusareisidel käima. Maakohus on eksinud ka sügis- ja talvevaheaja ajalise jaotusega. Määruses jagatakse need vaheajad osadeks sarnaselt jõulu- ja kevadvaheajaga (mis on ca 2 nädalat pikad) kuigi sügisja talvevaheaeg on vaid 7 päeva pikad.
20.1.Suvevaheaja puhul on oluline panna selgelt paika lapse üleandmise kuupäev. Suvel on õppetöö viimane päev 19. juuni ning uus õppeaasta algab 26. augustil, päev enne seda toimub koolis tervituspäev. Seega on vaheaja keskpunktiks 22. juuli, mis peaks olema lapse üleandmise päev ühelt vanemalt teisele.
20.2.Lapse üleandmise kord vajab muutmist asjaolude muutumise tõttu avalduse esitamise seisuga. Ema kolis koos lapsega uude elukohta ja keeldub isale oma uue elukoha aadressi avaldamast, mistõttu ei saa lapse üleandmine ema elukohas toimuda. Ka ema on korduvalt rõhutanud, et soovib lapse üleandmist neutraalses kohas. Ema on mh pidanud hotelli sobivaks üleandmise kohaks. Eestis viibides peatub isa võimalusel alati Hilton Tallinn Park hotellis, kuna see hotell meeldib lapsele ning laps on selle kohaga harjunud. Seega oleks mõistlik ema
2-24-14381 elukoha asemel lapse üleandmine Hiltoni hotellis. Lisaks üleandmise koha muutmisele on isa hinnangul oluline paika panna ka täpne lapse üleandmise kellaaeg. Isa soovib, et selleks ajaks oleks hommikuti kell 09.00. See võimaldab isal terve päeva lapsega veeta ja vajadusel samal päeval lapsega koos Eestist välja reisida.
20.3.Isa leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud määruses arvestamata isa taotluse reguleerida nädalapäevade ja kellaaegade täpsusega isa ja lapse kaugsidevahendite teel suhtlemine. Just see oli peamine probleem, mis tingis vajaduse 2024. a sügisel suhtluskorra kindlaksmääramiseks kohtusse pöörduda. Probleemid vaheaegade jaotuse osas tekkisid alles menetluse käigus. Ema piirab lapse ja isa suhtlust kaugsidevahendite teel juba aastaid ja üha intensiivsemalt. Ema takistas isa ja lapse suhtlust 12 päeva järjest aprillis. Lapsel ei ole võimalik ise isaga ühendust võtta, sest ema ei luba tal kasutada mitte ühtegi sidevahendit ja kogu kaugsuhtlus isa ja lapse vahel saab toimuda vaid ema vahendusel. Laps soovib isaga aktiivselt suhelda, sest isa välismaal elamise ja töötamise tõttu ei ole sagedased kohtumised võimalikud. Seetõttu on kaugsuhtlus lapse ja isa jaoks erilise tähtsusega. Menetlusosaliste seisukohad
21.Ema palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud kummagi poole enda kanda. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et kaugsuhtlust tuleb täpsemalt reguleerida, siis määrata üks planeeritud kõne nädalas pühapäeviti kell 19.30–20.00, millele lisandub lapse igal ajal isale ise helistamise võimalus.
21.1.Isa väited sügisvaheaja kohta on vastuolus tema enda varasemate avaldustega. 2025. a sügisvaheaja kohta teatas isa emale, et juhul, kui ema otsustab lapsega sügisvaheajal mitte reisida, siis oleks isa valmis lapsega reisile minema. See on otseses vastuolus väitega, et tal pole sügisvaheajal lapsega koos viibimiseks võimalust. Lisaks muutuvad sügisvaheaja kuupäevad aastati ning isa on viimase nelja aasta jooksul vahetanud mitu korda töökohta, olles ka pikemat aega töötu. Seetõttu ei saa pidada usutavaks väidet, et kindel iga-aastane töökohustus välistaks tingimata sügisvaheajal lapsega koos viibimise. Isa põhjendus, et laps on harjunud isaga suusareisidel käima ning jääks talvevaheajal ema juures viibides suusareisist ilma, ei vasta tõele. 4- ja 5-aastaselt käis laps suusareisidel koos mõlema vanemaga. Üksnes 2025. a toimus suusareis ainult isaga. 2026. a ei olnud kummalgi vanemal võimalust lapsega reisida, kuna puudus kohtumäärus ja isa keeldus emale vastastikust reisiluba andmast. Seega ei nõustunud ema isa ettepanekuga, et laps viibib isaga kõikidel talvevaheaegadel ning emaga kõikidel sügisvaheaegadel. Ema teeb ettepaneku jagada koolivaheajad vaheldumisi, mis tagab lapsele regulaarse ja etteaimatava kvaliteetaja mõlema vanemaga. Lisaks on oluline rõhutada, et enne 2025. a jagati koolivaheajad vanemate vahel võrdselt, mis on nii tegelik praktika kui ka vanemate vaheline kokkulepe.
21.2.Suvevaheaja osas teeb ema ettepaneku sõnastada punkt selliselt, et lapse üleandmine toimub suvevaheaja keskel, arvestatuna vaheaja tegelikku algus- ja lõppkuupäeva, millest vanemad teavitavad teineteist hiljemalt 1. aprilliks.
21.3.Ema ei nõustu lapse üleandmise sidumisega konkreetse hotelli aadressiga. Ema teeb ettepaneku, et lapse üleandmine toimub vanemate kokkuleppel neutraalses kohas Eestis (nt kool, lennujaam, hotell või muu kokkulepitud koht). Kui kohus reguleerib ema poolse lapse üleandmise kellaaja, peab sama loogika rakenduma ka isa poolsele lapse üleandmisele, s.o isa peab lapse emale tagastama samuti kell 09.00. Laps on seejuures kaks korda saatjaga iseseisvalt lennanud. Ema ei välista, et laps saab ka edaspidi teatud juhtudel saatjaga lennata.
2-24-14381 Samas ei pea ema asjakohaseks reguleerida seda kohtumääruses üldise kohustusena. Iga olukord on erinev ning sellised olukorrad peaksid jääma vanemate igakordseks kokkuleppeks.
21.4.Isa väide, et ema on aastaid ja üha intensiivsemalt piiranud lapse ja isa suhtlust kaugsidevahendite teel ei leidnud kohtumenetluses kinnitust. Tegelikkuses on ema soodustanud lapse ja isa telefonisuhtlust. Andmed kõnelogide kohta näitavad selgelt, et suhtlust ei ole takistatud, vaid probleem on isa kõnekatsete ebaproportsionaalses mahus. Isa väide, et ta ei saanud lapsega 12 päeva järjest aprillis suhelda ei vasta samuti tõele. Ema ettepanek ei sisalda lapse ja isa kaugsuhtluse piiramist. Ema on seisukohal, et mõistlik graafikujärgne suhtlus on üks kord nädalas, millele lisandub lapse õigus soovi korral igal ajal lapsele helistada. Laps on isaga rääkinud regulaarselt ja sageli – mitu korda nädalas. Vaatamata sellele on isa saatnud etteheitesõnumeid kõikidel kuudel, süüdistades ema suhtluse takistamises. Fikseeritud ajakava 3–4 korda nädalas ei muuda isa käitumismustrit – see annab üksnes täiendava vahendi konfliktide eskaleerimiseks, kuna iga tehniline takistus muutub määruse rikkumiseks. Arvestada tuleb, et isa isiklik kontakt lapsega vähendab vajadust tihedate telefonivestluste järele. Lisaks ei ole isa taotletu lapse parimates huvides ega teostatav, sest see ei arvesta lapse igapäevast päevakava, mis muutub igal õppeaastal ning sagedasem graafikujärgne suhtlus mõjutab otseselt ema elukorraldust ja kvaliteetaja veetmist lapsega. Seega tegi ema ettepaneku, et isal on õigus lapsega kaugsidevahendite teel suhelda pühapäeviti kell 19.30–20.00. See kellaaeg on isa enda pakutud ning mõlemale poolele tuttav. Ema tagab, et laps saab pühapäeviti kell 19.30 isaga rääkida, v.a erandlikel juhtudel (haigus, kooliüritus, perekondlik sündmus), millisel juhul lepivad vanemad mõistliku aja jooksul kokku alternatiivse aja.
22.Lapse esindaja leiab, et selguse mõttes ja kohtumääruse täitmise võimalikkuse huvides on põhjendatud isa määruskaebus osaliselt rahuldada. Lapse esindaja hinnangul ei ole ebamõistlik, et nii sügis- kui ka kevadvaheaeg on vanemate vahel jaotatud võrdselt nii, et kumbki vanem saab kummalgi vaheajal olla lapsega koos üle ühe aasta. Seega ei pidanud lapse esindaja vajalikuks maakohtu määrust muuta resolutsiooni p-des 3.2 ja 3.5 tehtud otsustuste osas. Samuti ei pidanud lapse esindaja maakohtu määruse muutmist põhjendatuks kaugsidevahendite teel suhtluse osas. Ema ei ole takistanud lapse ja isa suhtlust ning laps on siiani saanud isaga suhelda rohkem kui kolm korda nädalas.
23.Eestkosteasutus ei toeta isa määruskaebust. Lapse heaolu spetsialisti hinnangul koolivaheaegade jaotamine vanemate vahel võrdselt on kooskõlas lapse parimate huvidega. Sellisel juhul saavad vanemad ette planeerida puhkusereise vms kvaliteetaega koos lapsega. Kuna isa on varasemalt oma tööaega selliselt organiseerinud, et ta on saanud lapsega olla ka sügisvaheajal, siis ei ole vajalik reguleerida suhtluskorda selliselt, et laps viibib emaga sügisvaheaegadel ja isaga talvevaheaegadel. Kuna vanemate vaheline koostöö on halb, siis on lapse huvides, et tema suhtlus isaga oleks täpsemalt reguleeritud. Vanemate vahel puudub vaidlus, et laps võib lahuselavale vanemale helistada siis, kui ta seda soovib. Vajalik oleks täpsemalt reguleerida, millal isa saab helistada lapsele. Kokkuleppe tegemisel tuleb arvestada lapse iganädalase graafikuga. Vanemad on ühel meelel, et isa võiks helistada lapsele ajavahemikus kell 19.30–20.00. Lapse heaolu spetsialisti hinnangul võiks kokku leppida, et isa helistab lapsele kolmel korral nädalas (millest üks on pühapäev) ja kumbki vanem ei takista, kui laps soovib teisele vanemale helistada. Vanemad peaksid esindajate vahendusel või kohtuistungil saavutama kompromissi lapse sügis- ja talvevaheaegade reguleerimise ning lapsega telefonitsi suhtlemise osas. Menetluse edasine käik
2-24-14381
24.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
25.Isa esitas 26.06.2026 ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus määrata esialgse õiguskaitse korras kindlaks lapse ja isa ajutine suhtluskord kohtumenetluse ajaks lapsega sidevahendite teel suhtlemiseks selliselt, et ajal, mil laps viibib ema juures on isal õigus lapsega kaugsidevahendite teel suhelda teisipäeviti, neljapäeviti, reedeti ja pühapäeviti kell 19.30–20.00. Lapsel on õigus soovi korral igal ajal ise ühe vanema juures viibimise ajal teise vanemaga ühendust võtta. Isa palus kuulutada esialgse õiguskaitse määruse viivitamatult täidetavaks.
26.Tallinna Ringkonnakohus kuulas 08.07.2026 vanemad videokonverentsi teel ära.
27.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 10.07.2026 määrusega isa esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning määras esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks kindlaks isa ja lapse ajutise suhtluskorra sidevahendite vahendusel selliselt, et ajal, mil laps viibib ema juures, on isal õigus suhelda lapsega kaugsidevahendite teel pühapäeviti kell 19.30–20.00. Lapsel on õigus ühe vanema juures viibimise ajal soovi korral võtta sidevahendi kaudu ühendust teise vanemaga. Kohtumäärus kehtis ja kuulus täitmisele viivitamata (TsMS § 5621 lg 3).
28.Ringkonnakohus palus 16.07.2026 kohtunõudega esitada Tallinna linnal seisukoha 07.08.2026 esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Tallinna linn toetas isa taotlust osaliselt ning leidis, et määrata tuleks isa ja lapse suhtlemine kolmel korral nädalas (millest üks on pühapäev). Laps võib lahuselavale vanemale helistada siis, kui ta seda soovib.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb vaidlustatud maakohtu määrust muuta lapse üleandmise koha (resolutsiooni p 3.6) ja sidevahendite teel suhtlemise korra (resolutsiooni p 3.8) osas ning täpsustada suvevaheaja jagamise ja lapse üleandmise aja arvestust (resolutsiooni p 3.4). Lapse üleandmine toimub vanemate kokkuleppel neutraalses kohas Eestis, kokkuleppe puudumisel Hilton Tallinn Park hotelli peasissepääsu juures aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 23, Tallinn. Ajal, mil laps viibib ema juures, on isal õigus suhelda lapsega sidevahendite teel pühapäeviti kell 19.30–20.00. Lapsel on õigus ühe vanema juures viibimise ajal soovi korral võtta sidevahendi kaudu ühendust teise vanemaga. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohtu menetluse kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapse esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.
30.Isa vaidlustab maakohtu määruses tehtud otsustused, millega maakohus reguleeris lapse talve- ja sügisvaheaja veetmist (resolutsiooni p-d 3.2 ja 3.5), suvevaheajal lapse üleandmise aega (resolutsiooni p 3.4), lapse üleandmise korda (resolutsiooni p 3.6) ning lapse ja isa suhtlemist sidevahendite teel (resolutsiooni p 3.8). Muus osas on maakohtu määrus edasi kaebamata jõustunud (TsMS § 456 lg 4 ls 2 ja § 659)
31.Isa on esitanud koos 06.05.2026 määruskaebusega täiendavaid dokumentaalseid tõendeid (isa telefoni logi aprillis 2026 ja foto lapse vigastusest). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendid asja materjalide juurde. Ema on esitanud koos 18.05.2026 vastusega määruskaebusele täiendavaid dokumentaalseid tõendeid (kirjavahetus, kus isa soovib olla
2-24-14381 lapsega sügisvaheajal; isa külastuste ülevaade; kirjavahetus, kus isa loobub suhtlusajast aprillis; kirjavahetus lapse üleandmise kohta aprillis; kõnede logi 30.04–06.05; X vanavanematega; foto haavast). Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendid TsMS § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde.
32.Ringkonnakohus selgitab, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtluskorra kindlaksmääramisel lähtus maakohus PKS § 143 lg 21 ls-st 2, mis näeb ette, et vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvides, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb mh lastekaitse seaduse § 21 lg 2 järgi kuulata laps tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamust arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Vajadusel peab kohus ise välja selgitama asjaolusid, et kujundada seisukoht, milline suhtluskord on lapse parimates huvides. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõigust määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga (vt RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p-d 14–15; RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p-d 21–22; RKTKo 21.03.2007, 32-1-13-07, p 33).
33.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud osas, milles maakohus reguleeris lapse talve- ja sügisvaheaegade jagamist vanemate vahel. Samas on põhjendatud täpsustada suhtluskorda suvevaheajal lapse üleandmise aja osas, muuta lapse üleandmise kohta ning täpsustada isa ja lapse suhtlemist sidevahendite teel.
34.Isa ei vaidlusta maakohtu määratud suvevaheaja jagamise põhimõtet, kuid peab vajalikuks täpsustada lapse üleandmise aega selliselt, et lapse üleandmine toimuks suvevaheaja keskpunktis, s.o isa hinnangul 22. juulil. Ema on märkinud, et lapse kooli suvevaheaja algusja lõppkuupäev võivad eri aastatel erineda, mistõttu võib erineda ka suvevaheaja keskpunkt. Ringkonnakohus täpsustab vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 3.4 sätestatud suvevaheaja jagamise korda. Suvevaheaja kestuse arvestamisel tuleb lähtuda lapse koolis talle kehtestatud suvevaheaja algus- ja lõppkuupäevast, arvestades mõlemad päevad vaheaja hulka. Paaritu päevade arvu korral kuulub lisapäev vaheaja esimesse poolde ning laps antakse teisele vanemale üle teise poole esimesel päeval. Selline arvestus tagab suvevaheaja võimalikult võrdse jagunemise ka selle kestuse või kuupäevade muutumisel. Vanemad peavad teatama teineteisele sama aasta suvevaheaja kuupäevad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 1. aprilliks. Teavitamata jätmine ei muuda suvevaheaja jagamise korda.
35.Isa palub määrata lapse üleandmise kohaks F. R. Kreutzwaldi tn 23, Tallinn (Hilton Tallinn Park hotell), ning reguleerida olukorrad, mil tal ei ole võimalik suhtlusaja alguses lapsele Eestisse järele tulla. Ema hinnangul võiks üleandmine toimuda vanemate kokkuleppel neutraalses kohas Eestis, näiteks koolis, lennujaamas või hotellis. Ärakuulamisel nõustusid mõlemad vanemad, et konkreetset üleandmise kohta ei ole vaja kohtulahendis kindlaks määrata. Ringkonnakohus peab seetõttu põhjendatuks muuta maakohtu määruse resolutsiooni p-s 3.6 sätestatud korda selliselt, et lapse üleandmine toimub vanemate kokkuleppel neutraalses kohas Eestis. Neutraalse koha all peab kolleegium silmas väljaspool kummagi vanema elukohta asuvat, lapse üleandmiseks sobivat ja mõlemale vanemale ligipääsetavat
2-24-14381 kohta, näiteks lapse kooli, lennujaama või hotelli. Kuigi vanemad nõustusid jätma üleandmise koha nende kokkuleppe esemeks, peab kolleegium suhtluskorra täidetavuse ja edasiste vaidluste vältimise huvides vajalikuks määrata kokkuleppe puudumise puhuks konkreetne üleandmise koht. Selleks määrab kolleegium isa pakutud Hilton Tallinn Park hotelli peasissepääsu aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 23, Tallinn. Kolleegium ei pea põhjendatuks reguleerida eraldi olukordi, mil isal ei ole võimalik suhtlusaja alguses lapsele Eestisse järele tulla. Ärakuulamisel avaldasid vanemad, et lapse saatjaga lendamine toimub üksnes nende vastastikusel kokkuleppel. Kuna sellise reisi korraldus sõltub konkreetsetest asjaoludest, tuleb see vanematel igal korral eraldi kokku leppida.
36.Isa on palunud muuta vaidlustatud määruses määratud sidevahendite teel suhtlemise regulatsiooni (resolutsiooni p 3.8) selliselt, et isal on õigus lapsega kaugsidevahendite teel suhelda teisipäeviti, neljapäeviti, reedeti ja pühapäeviti kell 19.30–20.00. Ema on nõustunud kaugsidevahendite teel suhtlemisega pühapäeviti kell 19.30–20.00. Ärakuulamisel jäid vanemad oma seisukohtade juurde. Kolleegiumi hinnangul on lapse huvides tagada talle regulaarne võimalus suhelda isaga sidevahendite kaudu, arvestades, et isa elab välisriigis ning lapse ja isa igapäevane vahetu suhtlus ei ole võimalik. Kindla suhtlusaja määramine aitab vähendada ka vanematevahelisi erimeelsusi kõnede aja ja nende võimaldamise üle. Ringkonnakohus ei pea siiski põhjendatuks määrata suhtluskorda kaugsidevahendite teel isa taotletud ulatuses neljal korral nädalas. Toimiku andmetest nähtub, et pooltevaheline vaidlus puudutab eelkõige suhtluse korraldust ja sagedust, mitte lapse ja isa suhtluse täielikku puudumist. Samuti sõltub lapse päevakava koolikohustustest, huvitegevusest ja muudest aja jooksul muutuda võivatest asjaoludest. Kolleegiumi hinnangul ei ole lapse huvides kujundada olukorda, kus mitme kohustusliku suhtlusaja järgimine ja iga kõne toimumine või ärajäämine võib saada vanematevaheliste uute vaidluste allikaks. Lapse ja isa suhte säilitamiseks ei ole vajalik määrata kohtulahendiga kindlaks nelja kohustuslikku iganädalast kõneaega. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks määrata ühe kindla iganädalase suhtlusaja pühapäeviti kell 19.30–20.00, milles vanemad on üksmeelel. Selline lahendus tagab lapsele ja isale regulaarse ning ette teada oleva suhtlusvõimaluse ning aitab säilitada nende lähedast suhet. Samas ei piira määratud suhtlusaeg lapse õigust võtta sidevahendi kaudu ühendust teise vanemaga ega välista lapse ja isa täiendavat suhtlemist lapse soovist, päevakavast või vanemate kokkuleppest lähtudes.
37.Vastuseks isa määruskaebuse väidetele seoses vaheaegade jaotusega suhtluskorras märgib ringkonnakohus järgmist.
37.1.Ringkonnakohtule ei nähtu vaidlustatud määrusest, et maakohus oleks eksinud sügis- ja talvevaheaja jaotamisel vanemate vahel. Maakohtu määrusest nähtub, et maakohus lähtus suhtluskorra kujundamisel põhimõttest, et lapse huvides on veeta aega mõlema vanemaga ka koolivaheaegade ajal. Sellest lähtudes tagas maakohus mõlemale vanemale võimaluse viibida lapsega koos kõigil koolivaheaegadel.
37.2.Samuti ei ole isa piisavalt põhistanud ega tõendanud, et tal ei ole võimalik sügisvaheaegadel lapsega koos viibida nendele perioodidele langevate töökohustuste tõttu. Toimiku materjalidest nähtub, et isa on olnud valmis viibima lapsega koos ka sügisvaheajal (dtl 543). Ema on juhtinud tähelepanu sellele, et isa on viimastel aastatel vahetanud töökohti. Toimikust ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et lapse huvides oleks loobuda sügisvaheaja jagamisest vanemate vahel ning näha ette kõigi talvevaheaegade veetmine isaga.
2-24-14381 Seetõttu ei anna määruskaebuse väited alust muuta maakohtu määrust sügis- ja talvevaheaegade regulatsiooni osas.
38.Ringkonnakohus selgitab isale, et tal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu enam tasutud osas tagastamist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 7 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas riigilõivu 10 eurot. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et määruskaebuselt on 06.05.2026 tasutud riigilõivu 70 eurot. Seega on määruskaebuselt tasutud riigilõivu 60 eurot ettenähtust rohkem. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt ning käesolevas asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vajadust menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramiseks.
40.Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.