Tartu Maakohus Karina Kukkes 22. september 2026, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-25-22850 Aktiva Finance Group OÜ hagi U.C vastu põhivõla 875 euro 85 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks 1214 eurot 8 senti Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: U.C (isikukood XXX) Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30. detsembril 2025 Tartu Maakohtule U.C (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 875 eurot 85 senti, intressi 7 eurot 91 senti, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 122 eurot 67 senti ja viivise põhivõlalt alates 30. detsembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 18% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja U.C 28. novembril 2022 lepingu nr C85010622891, mille alusel sai kostja krediiti 1200 eurot. Lepingu järgi oli intressimäär 18% aastas ning krediidi kulukuse määr 26,04% aastas. Kostja kohustus krediidi tagastama igakuiste osamaksetena, tasudes vähemalt 3% kasutusele võetud krediidist. Leping sõlmiti tähtajatult. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, saatis esialgne võlausaldaja kostjale
18.veebruaril 2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 21. märtsil 2025 lepingu üles ja loovutas nõude hagejale.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja sõnul rikkus esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Kuivõrd tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. Kohus ei pea vajalikuks kohtuistungi määramist ega teata menetlusosalistele eraldi kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega. Kohtuotsus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
5.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 28. novembril 2022 sõlmitud lepingust nr C85010622891 (dtl 15-28; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo dtl 20-21, üldtingimused dtl 22-28), mille alusel sai kostja krediiti 1200 eurot, intressiga 18% aastas.
6.Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses
vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
7.VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 26,04% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (28. novembril 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% (kolmekordne määr seega 48,90%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
8.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija
krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 221-13098, p 18).
9.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvat selgitanud hagi punktis 1.3 ja
18.märtsi 2026 menetlusdokumendi punktis 2.2. Hageja selgituste järgi kontrollis esialgne võlausaldaja kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, tehes kindlaks, et kostja keskmine sissetulek oli 590 eurot 75 senti. Kostja finantskohustuste osas lähtus esialgne võlausaldaja kostja poolt laenutaotluses märgitust, mille järgi olid kostja finantskohustused 0 eurot kuus. Lisaks kontrollis esialgne võlausaldaja kostja varasemat maksekäitumist, tehes päringud maksehäireregistritesse. Kohus leiab, et hagiavalduses toodud asjaolud ei võimalda tuvastada, et esialgne võlausaldaja järgis kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtete. Esialgne võlausaldaja ei küsinud kostjalt konto väljavõtet. Samuti ei ole hageja tõendanud, et esialgse võlausaldaja poolt kogutud muu teave oleks olnud piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi hageja on tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja tegi päringud Maksuja Tolliametile, ei ole hageja seda kohtu hinnangul tõendanud. Hagisse on kopeeritud Maksuja Tolliameti süsteemi väljavõte, kus on märgitud kindlakstehtud sissetulek (ing keeles verified income). Kohtu hinnangul ei ole see käsitletav tõendina, kuivõrd väljavõttest ei selgu, kelle kohta ning mis perioodi kohta see tehtud on. Hageja ei ole kohtule esitanud esialgse võlausaldaja poolt maksehäireregistritesse tehtud päringute väljavõtteid. Lisaks on esialgne võlausaldaja jätnud välja selgitamata kostja majapidamiskulude ja kontrollimata kostja finantskohustuste suuruse. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 l-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 sl 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)aga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18- 134930, p 10).
11.Hageja on 18. märtsi 2026 menetlusdokumendis välja toonud arvestuse juhuks, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on ümberarvestuse tegemisel lähtunud VÕS § 4061 lg-st 4, mille kohaselt loetakse tähtajatu tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määra arvutamisel, et krediit on antud üheks aastaks ning makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse osamaksena. Ümberarvestuse järgi on kostja kasutanud krediiti 4260 eurot 80 senti ja sellest tagasi maksnud 3739 eurot 94 senti. Hageja leiab, et kuna leping on lõppenud tähtaja saabumisega, on kogu võlgnevus sissenõutavaks muutunud ning puudub kohustus uue maksegraafiku esitamiseks. Hageja palub välja mõista põhivõla 520 eurot 86 senti ja viivise lepingujärgses määras 18% aastas alates 6. juulist 2025 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja ei saa ümberarvestuse tegemisel lähtuda VÕS § 4061 lg-st 4. Nimetatud säte ei reguleeri tähtajatu tarbijakrediidi lepingu alusel tagasimaksete tegemist, vaid sätestab täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamiseks olukorras, kus lepingu kestvus ei
ole teada. Esialgne võlausaldaja ja kostja on lepingus kokku leppinud, et kasutusele võetud krediit tuleb tagastada igakuiste osamaksetena, tasudes vähemalt 3% kasutusele võetud krediidist. VÕS § 4034 lg 7 alusel ümberarvestuse tegemine ei muuda nimetatud lepingutingimusi tühiseks. Kuivõrd hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud § 4034 lg 7 järgset maksegraafikut, milles oleks arvestanud intressimäära ja muude kulude vähendamisega, ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas leping on VÕS § 416 lg 1 järgi kehtivalt üles öeldud ega hinnata, millises ulatuses on nõue sissenõutavaks muutunud. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue on ebaselge ja jätab hagi rahuldamata.
12.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole oma menetluskulude nimekirja esitanud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Eelneva tõttu tuleb määrata, et hüvitatavad kulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.