lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-23049/13

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 18.09.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-25-23049/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.09.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1246
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-23049

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi N.F vastu põhivõlgnevuse 1401 euro 69 sendi, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1704 eurot 79 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Kristiine Urb Kostja: N.F (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

3. september 2026

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul,

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 11.11.20262-25-130406/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 10.11.20262-26-117194/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-26-120384/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi,

peab

ta

esitama

tähtaja

kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 31. detsembril 2025 Tartu Maakohtule hagi N.F (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus 1401 eurot 69 senti, intress 81 eurot 49 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 64 eurot 17 senti ja viivise põhivõlalt alates 1. jaanuarist 2026 kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses määras 0,021% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ (esialgne võlausaladaja) vahel 6. veebruaril 2025 tarbijakrediidilepingu nr JM4186237, mille alusel sai kostja laenu 1401 eurot 69 senti. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt maksegraafikule. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohutusi tähtaegselt, saatis esialgne võlausaldaja
10.mail 2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 27. mail 2025 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas oma nõude 27. mail 2025 hagejale.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole laenulepingust teadlik ega ole lepingut allkirjastanud. Tegemist on pettusega, kus kostja dokumente kasutades on võetud laene. Kostja on pöördunud Politsei- ja Piirivalveameti poole, kus algatati ka kriminaalasi. Kostja kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei ole ta laenulepingut ega muid lepinguga seotud dokumente allkirjastanud. Kostja andis oma ID-kaardi ja PIN-koodid tema poole pöördunud isikutele, kuna talle pakuti ajutist valvuri tööd ning ta sai aru, et neid andmeid on vaja töö vormistamiseks. Kostja sõnul kasutasid isikud tema juures oma arvutit ning ID-kaarti ja PINkoode tema teadmata laenulepingu sõlmimiseks. Kostja sai toimunust teada pärast seda, kui teda tööle ei võetud, ning pöördus seejärel politseisse.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt 6. veebruaril 2025 tarbijakrediidilepingust nr JM4186237 (dtl 17-19, maksekorraldus dtl 21). Vaidlust ei ole selles, et lepingu sõlmiti sidevahendite abil. Asja lahendamiseks on oluline tuvastada, kas kostja on andnud lepingu tekkimise eelduseks vajaliku tahteavalduse kas ise või esindaja kaudu.
5.Praegusel juhul on leping sõlmitud internetis kostjat identifitseerivat teavet kasutades, seega tuleb eeldada, et tahteavalduse on andnud kostja. Kuivõrd kostja tugineb sellele, et tema ei ole lepingut sõlminud (ei ole tahteavaldust andnud) ega isikutunnistust (ID kasutamiseks vajalikke koode) laenulepingu sõlmimise eesmärgil kolmandale isikule andnud, tuleb tal seda ka tõendada. Riigikohtu varasemast praktikast tuleneb, et kui hageja edastas ise enda Smart-ID koodid kolmandatele isikutele, peab ta tõendama, et tema ise ei andnud lepingu sõlmimiseks tahteavaldust. Riigikohus on ka selgitanud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud sõlmis keegi teine (vt Riigikohtu 12. juuni 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-11584, p 10; 16. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 22). Kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema

identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt nt Riigikohtu 21. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, p 16). Juhul kui hagejalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vt Riigikohtu 12. juuni 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-11584, p 11).

6.Kohus peab vajalikuks märkida, et praegusel juhul on tegemist lihtmenetluse asjaga (TsMS § 405 lg 1). Sellise hagi menetlemisel võib kohus kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Samuti võib kohus koguda tõendeid omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p 8).
7.Vastuseks kohtunõudele teatas Politsei- ja Piirivalveamet 16. märtsil 2026, et Politsei- ja Piirivalveameti poolt on 16. detsembril 2025 alustatud kriminaalasi nr 25284000310 KarS § 213 lg 1 tunnustel, selles, et 6. veebruaril 2025 on kostja nimele vormistatud tema enda teadmata Placet Group OÜ-s krediidileping nr JM4186246. Kannatanu ise täpset laenusummat ei teadnud, kuid temale 7. novembril 2025 laekunud Julianus Inkasso nõude suurus oli 3514 eurot 24 senti. Kriminaalmenetlus on 10. märtsil 2026 lõpetatud KrMS § 2001 alusel (dtl 79).
8.Kuigi politseil ei õnnestunud teo toimepanijat tabada ja kellelegi ei ole kahtlustust esitatud, saab maakohtu hinnangul esitatud tõendiga lugeda tõendatuks, et kostjalt peteti ID kaart ja PIN koodid välja. PPA teatisest nähtub, et kriminaalasi on algatatud KarS § 213 lg 1 tunnustel arvutikelmuses. Arvutikelmus toimub teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Uurimise tulemusena isikut, kellele esitada kahtlustus, küll ei tuvastatud, kuid kriminaalmenetluse lõpetamine ei välista uurimisasutuse edasist tegevust informatsiooni kogumisel kriminaalasja lahendamiseks. Samas on kriminaalasja algatamisega tuvastatud, et kostja suhtes on toime pandud kuriteo tunnustega tegu, menetlust ei ole lõpetatud kuriteosündmuse puudumise tõttu. Olukorras, kus politsei ja prokuratuur ei suuda kostjat petnud isikut kindlaks teha ja leida, ei saa seda nõuda eraisikust kostjalt. Seega saab tõendite alusel asuda seisukohale, et kostja suhtes pandi tõenäoliselt toime kuritegu (arvutikelmus), mille tulemusena said kolmandad isikud kontrolli tema arvuti ja seal olevate isikuandmete üle, ei ole kostja andnud oma isikuandmeid kolmandatele isikutele vabatahtlikult ega hooletusest selleks, et nende abil tehtaks tehinguid. Seega puudus kostjal tahe ka kolmanda isiku volitamiseks tema nimel hagejalt laenu võtma. Kohtu jaoks on eluliselt usutav, et kostja ei andnud laenulepingu sõlmimiseks vajalikku TsÜS § 69 kohast tahteavaldust. Kostja ei esitanud teadlikult laenutaotlust ega allkirjastanud laenulepingut. Kohtu hinnangul ei tule praegusel juhul laenulepingu sõlmimisel kohaldamisele ka esindusõiguse sätted ning kostja nimel kolmanda isiku poolt tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine.
9.Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
10.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning ka asja materjalidest ei nähtu

selliseid kostja kulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata. Eelneva tõttu määrab kohus, et hüvitatavad kulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.11.20262-24-6491/20Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 05.11.20262-25-21180/14Tartu Maakohus Valga kohtumaja