Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10.11.2026, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-25-1095
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuasja nimetus
Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik E. V. erakorraline ettekanne taotlusega Martin Hiiemaale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
O TE
L
Kohus
isikukood 39002204913, kriminaalhoolduse algus 26.04.2025 ja lõpp 10.07.2027
Kaitsja
Harland Paas
Kohtumääruse õiguslik alus
KrMS § 387, § 428 lg 1, KarS § 74 lg 4
E
O
Süüdimõistetu
IS
M
Kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata.
ST
U
Pikendada Martin Hiiemaale Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-25-1095 määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 10.01.2028.
U
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse väljatrüki kättesaamisele järgnevast päevast.
JÕ
Asjaolud ja ettekande sisu Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 10.04.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-1095 tunnistati Martin Hiiemaa süüdi KarS § 422 lg 1 ja § 423-2 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud üks päev ning kandmata karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti karistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et tema ei pane 2 aasta ja 3 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuotsuse resolutsiooni punktiga 9 rahuldati kannatanu kahjunõue ning Martin Hiiemaad kohustati hüvitama 7300 eurot varalist kahju 30 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Erakorralise ettekande kohaselt toimus esmakohtumine ja registreerimine Rakvere esinduses 07.05.2025 ning siis tutvustati kriminaalhoolduse korda ja nõudeid. Martin Hiiemaa jättis õiguste ja kohustuste lehe allkirjastamata ning võttis selle advokaadiga konsulteerimiseks koju, leides, et tema õigusi on rikutud. Varem ei ole tema kohta erakorralisi ettekandeid koostatud.
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
22.09.2025 tehti Martin Hiiemaale kirjalik hoiatus kriminaalhoolduse takistamise eest, kuna ta ei nõustunud elukoha kontrollimisega ega allunud kriminaalhooldusametniku kontrollile. Ametniku andmetel püüdis ta korduvalt kokku leppida esmast kodukülastust, et kontrollida kohtu määratud alalises elukohas elamise kohustuse täitmist. Martin Hiiemaa keeldus kodukülastusest, nõudis selleks ametlikku dokumenti ning katkestas järjekindlalt ametniku selgitusi. 21.10.2025 võttis Hiiemaa hoiatuse teadmiseks, kuid keeldus seda allkirjastamast, leides, et tema õigusi on rikutud ja kuritarvitatud. Ta selgitas, et pakutud külastusajad talle ei sobinud. Ametniku sõnul oli talle pakutud erinevaid võimalusi. Martin Hiiemaale selgitati korduvalt kriminaalhoolduse olemust ning tema õigusi ja kohustusi. 04.11.2025 esitas Martin Hiiemaa konto väljavõtte, mille kohaselt oli ta alates 2025. aasta juunist novembrini tasunud kannatanule kokku 550 eurot. 10.03.2026 esitas ta kontoväljavõtte 50 euro suuruse osamakse kohta ning 08.04.2026 kontoväljavõtte märtsis tasutud 50 euro kohta. 22.07.2026 selgitas Martin Hiiemaa, et oli jätnud kahjuhüvitise mitu kuud tasumata, kuna oli raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega ning tasuda tuli garaaži üür ja muud kulud. 23.08.2026 edastas ta maksekorralduse kviitungi augustis tasutud 50 euro kohta. Kriminaalhooldusametniku andmetel oli Martin Hiiemaa esitatud maksekorralduste järgi tasunud 25.09.2026 seisuga kannatanule kokku 650 eurot. 24.08.2026 toimunud kohtumisel avaldas Martin Hiiemaa soovi taotleda käitumiskontrolli ennetähtaegset lõpetamist. Tema hinnangul oli kahju hüvitamine üksnes tema täita olev kohustus, mille täitmist kriminaalhooldusametnik ei peaks kontrollima. Sellest lähtudes soovis ta esitada käitumiskontrolli lõpetamise avalduse. Ametnik selgitas, et pöördub kohustuse täpsustamiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poole. Kriminaalhooldusametnik esitas kriminaalasja menetlenud kohtule 29.07.2026 päringu kohtuotsuse resolutsiooni punkti 9 selgitamiseks. Päringus märgiti, et Hiiemaa peab täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning hüvitama kannatanule kahju kohtuotsuses sätestatud tingimustel. Ametnik palus selgitada, kas kahju hüvitamine on üksnes süüdimõistetu täita olev kohustus või hõlmab kriminaalhooldusametniku järelevalve ka selle kohustuse täitmist. Harju Maakohus selgitas 07.09.2026 vastuses, et 7300 euro suuruse varalise kahju hüvitamise kohustus on kokkuleppe osa. Kannatanu nõustus kokkuleppemenetlusega selle tingimuse tõttu ning süüdistatav võttis kohustuse hüvitada kahju kohtuotsuses sätestatud korras. Kohtu selgituse kohaselt kuulub kohustuse täitmise kontrollimine kriminaalhoolduse pädevusse, kuna tegemist on süüdimõistetule kohaldatud kontrollnõuetega seotud kokkuleppetingimusega.
JÕ
U
Kohtuistungil 05.11.2026 jäi kriminaalhooldusametnik esitatud erakorralise ettekande juurde. leides, et Martin Hiiemaa koostöövalmidus on olnud vähene, sest süüdimõistetu ei ole võimaldanud kontrollida oma elukohta ega esitanud piisavalt tõendeid kohtuotsusega määratud kahju hüvitamise kohta. Kodukülastuse eesmärk oli kontrollida, kas süüdimõistetu elab kohtuotsuses märgitud aadressil ja milline on tema tegelik elukorraldus. Martin Hiiemaa taotlusele vastu ei vaielnud selles osas, et kahju hüvitamine ei ole toimunud kohtuotsuses ette nähtud ulatuses, kuid selgitas, et pärast koondamist ja ettevõtlusega alustamist on tema sissetulek olnud kõikuv ning seetõttu on ta tasunud kahju üldjuhul 50 eurot kuus vastavalt oma võimalustele. Tema sõnul on kahjunõue antud täitmiseks kohtutäiturile ning ta kavatseb kohustuse edaspidi täielikult täita. Elukoha kontrollimisega seoses selgitas Martin Hiiemaa, et ta elab oma vanemate juures ega soovinud, et vanemad saaksid teada tema kriminaalhooldusel viibimisest. Tema väitel oli kriminaalhooldusametnikuga räägitud võimalikust elukoha vahetamisest pärast Tallinnas töö leidmist, kuid kindlat kodukülastuse aega ei olnud kokku lepitud.
2(4)
Kaitsja palus jätta erakorralises ettekandes esitatud taotluse rahuldamata, leides, et rahalise kohustuse täitmata jätmine ei olnud täielik ning kahju hüvitamise ulatust mõjutas süüdimõistetu tegelik majanduslik olukord. Kaitsja hinnangul ei aitaks vangistuse täitmisele pööramine kaasa kahju hüvitamisele, sest vangistuses väheneks süüdimõistetu võimalus töötada ja sissetulekut teenida. Samuti ei pidanud kaitsja korraldamata jäänud kodukülastust rikkumiseks, mis oleks eraldi või koos kahju hüvitamise puudustega piisav alus tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Kohtumääruse põhjendused
O TE
L
KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
O
KrMS § 427 lg 1 sätestab, et karistusseadustiku § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
ST
U
M
IS
E
Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, on seisukohal, et Martin Hiiemaa ei ole täitnud talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi nõuetekohaselt. Ta ei ole võimaldanud kriminaalhooldusametnikul kontrollida oma elukohta, kuigi talle selgitati kontrollnõude sisu korduvalt, pakuti kodukülastuseks erinevaid võimalusi ning 22.09.2025 tehti kirjalik hoiatus. Soov varjata kriminaalhooldusel viibimist vanemate eest ega hoiatuse allkirjastamisest keeldumine ei vabasta teda kohtuotsusega pandud kontrollnõude täitmisest. Samuti ei ole Martin Hiiemaa järginud kahju hüvitamiseks ettenähtud maksegraafikut. Kohtuotsuse kohaselt tuli tal esimese 29 kuu jooksul tasuda 250 eurot kuus, kuid 25.09.2026 seisuga oli ta esitatud maksekorralduste järgi tasunud kokku 650 eurot. Seega on kohustuse täitmine jäänud maksegraafikust märkimisväärselt maha.
JÕ
U
Rikkumised ei ole siiski sellise raskusega, et põhjendada tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Martin Hiiemaa ei ole kahju hüvitamise kohustust täielikult eiranud, vaid on teinud osamakseid ning põhjendanud maksete ebaregulaarsust töökoha kaotuse, kõikuva sissetuleku ja ettevõtluse alustamisega. Kriminaalhoolduse varasemas etapis oli aktsepteeritud kahju tasumine vastavalt tema võimalustele. Samuti ei olnud algusest peale üheselt selge, kas kahju hüvitamise kohustuse kontrollimine kuulub kriminaalhooldusametniku pädevusse. Asja menetlenud kohtu selgitus selle kohta saadi alles 07.09.2026. Need asjaolud vähendavad rikkumise raskust, andmata alust järeldada, et Hiiemaa oleks tahtlikult ja eesmärgipäraselt kahju hüvitamisest kõrvale hoidunud. Kohus arvestab ka seda, et Martin Hiiemaa ei ole katseajal toime pannud uut kuritegu, tema suhtes ei ole varem erakorralisi ettekandeid esitatud ning korduva riskihindamise tulemusel on tema kohtlemistase madal. Kriminaalhooldusametnik ei ole pidanud vajalikuks täiendavate kohustuste määramist. Seetõttu oleks enam kui kahe aasta pikkuse vangistuse täitmisele pööramine rikkumiste raskusega võrreldes ebaproportsionaalne ning erakorralises ettekandes esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Rikkumisi ei saa siiski jätta õigusliku tagajärjeta. Elukoha kontrollimise järjekindel takistamine ja kahjuhüvitise maksegraafiku oluline rikkumine näitavad, et käitumiskontrolli eesmärgid ei ole 3(4)
senise katseaja jooksul täielikult saavutatud. Pelgalt selgitustest ja kirjalikust hoiatusest ei ole kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks piisanud.
O TE
L
Selle tõttu katseaja pikendamine käesoleval ajal kuue kuu võrra võimaldab jätkata kontrollnõuete ja kahju hüvitamise kohustuse täitmise jälgimist. See on vangistuse täitmisele pööramisest vähem intensiivne, kuid rikkumistele reageerimiseks piisav abinõu. 6-kuuline pikendus ei takista Martin Hiiemaal töötamist, ettevõtlusega tegelemist ega kahju hüvitamist, vaid annab talle võimaluse tõendada valmisolekut täita kohtuotsusest tulenevaid kohustusi edaspidi nõuetekohaselt. Arvestades ühelt poolt rikkumiste kestust ja korduvust ning teiselt poolt kohustuste osalist täitmist, rikkumistega seotud ebaselgust, süüdimõistetu madalat riskitaset ja vangistuse täitmisele pööramise intensiivsust, peab kohus katseaja pikendamist kuue kuu võrra piisavaks ja proportsionaalseks abinõuks. /allkirjastatud digitaalselt/
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
Anu Ammer kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.