Pankrotiõigus

koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

töötukassast 533,20 eurot ja igakuised väljaminekud on kokku 1000 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käimas kuus täitemenetlust ning võlgnik on avalduses esitanud oma täitmata kohustuste nimekirja, mille kohaselt on tal täitmata kohustusi võlausaldajatele vähemalt 46 393,46 eurot. Võlgnik on palunud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

kohtule esitatud avalduse juurde ning soovib enda pankroti väljakuulutamist ja kohustusest vabastamise menetluse algatamist.

võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 30.09.2024 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel P.L., tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise ning peatada võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja kohtumenetlused kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.

nr 176/2021/3476 raames kohtutäitur Rocki Albertil viia võlgnikule kuuluva vara suhtes läbi enampakkumine sõltumata võlgniku maksejõuetusavalduse esitamisest ja võimaliku pankroti väljakuulutamisest.

P.L. teatas 11.10.2024 seisukohas, et usaldusisiku hinnangul võib kohtutäitur täiteasja nr 176/2021/3476 raames võlgnikule kuuluva vara suhtes enampakkumise ise lõpule viia sõltumata võlgniku maksejõuetusavalduse esitamisest ja võimaliku pankroti väljakuulutamisest. Samas tuleks arvestada, et vastavalt Ametlikele teadaannetele on taotluses viidatu juba 13. enampakkumine.

tekkimise põhjuste kohta. Aruande kohaselt kuulub võlgnikule 5/12 kaasomandist – elamumaa Viru 6, Pärnu linnas, mille osas toimub kohtutäituri poolt enampakkumine. Registrivara ja muu vara, millise saaks võlgade tasumiseks realiseerida, puudub. Vastavalt FIMS § 18 lg 2 p 2 esinevad kõik alused võlgniku pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks vastavalt PankrS § 31 ja FIMS § 45 sätestatule. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning ta on oma maksejõuetusavalduses soovinud nii pankroti välja kuulutamist kui ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik palub kuulutada füüsilisest isiku võlgniku L.V. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik on võlgniku pankroti väljakuulutamise korral nõustunud jätkama pankrotihaldurina. Võlgniku makseraskused tekkisid võlgniku sõnul juba 16-aastaseltt, kui ta sai trahve avalikus kohas suitsetamise ja alkoholi tarvitamise eest. Tal on probleemid raha kasutamisega, sest ei oska sellega kuidagi ümber käia ja kulutab mõnikord tarbetutel põhjustel. Usaldusisik ei ole maksejõuetuse põhjusena tuvastanud võlgniku poolt kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Samas on kohtul õigus võlgnik võlgadest vabastada siiski vaid teatud tingimustel, mistõttu peab ta oma suhtumist rahasse ja selle kasutamisse-kulutamisse kardinaalselt muutma. Võlgadest vabanemine on seega vaid tema enda teha ja korraldada. Kohtumääruse põhjendused

läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. 3 (6)

1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgnikul sissetulekuks on käesoleval hetkel Eesti Töötukassa töötuskindlustushüvitis. Võlgnikule kuulub 5/12 Pärnu linnas, Viru 6 asuva kinnistu kaasomandist, mille eeldatav oletuslik väärtus on usaldusisiku hinnangul umbes 25 000 eurot. Võlgniku eeldatavad ja teadaolevad kohustused kokku on 35 803,37 eurot. Seejuures täitemenetlusi võlgniku suhtes on pooleli kuus. Võlgnikul puudub igakuine sissetulekut, mille arvelt oma kohustusi täita. Kohus loeb tuvastatuks, et L.V. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et P.L. on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks P.L. ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

§ 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast 4 (6)

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Ka usaldusisik on kohtule teatanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 30.10.2025, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

 Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.  Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).  Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).  Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised lõppevad pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5 (6)

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot.

leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 960 eurot. Usaldusisiku tasu tuleb mõista välja pankrotivara arvelt ning vastavalt taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, P.L. Õigusbüroo OÜ-le (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.