OÜ Aktiva Finance Groupi hagi X-i vastu põhivõlgnevuse 1405,71 euro, viivise 534,52 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2323,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn Hageja volitatud esindaja: Sigrid Rahkema, Ahto Järvela, Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected] Kostja: X (isikukood XXX), elukoht xxx; e-post: xxx
Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud osamaksetega vara müügilepingutest nr 14370390, nr 15669686, nr 15715105, nr 15888709 ja nr 15915634 põhivõlg 1304,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis võlalt 59,66 eurot perioodi 29.07.2025-16.10.2026 eest 7,43 eurot ja viivis põhivõlalt 1304,49 alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (17.10.2026) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse lepingu nr 15111106, nutikindlustuse lepingu nr 15715106 ja MobiilID lepingu nr 15888712 alusel kostjale 2023 septembrist detsembrini (k.a) osutatud sideteenuse, nutikindlustuse ja Mobiili-ID teenuse eest tasu kokku 101,21 eurot, kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis tasumata arvetelt 65,92 eurot ja edasiulatuv viivis 101,21 eurolt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni 0,065%
4.Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja 06.12.2024 seisuga arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise nõue 461,17 euro ulatuses.
5.Jätta hageja menetluskulud 70,5% ulatuses menetluskulud 29,5% ulatuses hageja kanda.
kostja
kanda
ja
kostja
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 613,35 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätetatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
8.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 26.08.2027 Harju Maakohtule hagi X-i vastu põhivõlgnevuse 1405,71 euro, viivise 534,52 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Kohus võttis hagi 13.11.2025 määrusega menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 1) 09.01.2023 osamaksetega vara müügilepingu nr. 14370390 (Lisa 1) seadme Xiaomi Redmi Note 11 Pro ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 329 eurot. Sissemakse 150 eurot. Tasumise periood 12 kuud ning igakuise osamaksete suurus 14,917 eurot. 2) 17.05.2023 liitumislepingu nr 15111106 (Lisa 2) telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale. 3) 01.08.2023 sõlmisid pooled osamaksetega vara müügilepingu nr 15669686 (Lisa 3) seadme Xiaomi Redmi Note 12 Pro ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 329 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 13,708 eurot. 4) 14.08.2023 sõlmisid pooled osamaksetega vara müügilepingu nr 15715105 (Lisa 4) seadme Samsung Galaxy A14 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 179 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 7,458 eurot. 5) 14.08.2023 sõlmisid pooled nutikindlustuse lepingu nr 15715106 (Lisa 5) kindlustusobjekti Samsung Galaxy A14 kindlustamiseks, kindlustusmakse kuumakse 3,09 eurot kuus.
6) 01.08.2023 sõlmisid pooled osamaksetega vara müügilepingu nr 15888709 (Lisa 6) seadme Xiaomi Redmi Note 12 Pro ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 379,00 eurot. Tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamaksete suurus 10,528 eurot. 7) 09.01.2023 sõlmisid pooled Mobiil-ID lepingu nr 15888712 (Lisa 7) Mobiil-ID teenuse tarbimiseks, teenuse kuutasu 1,00 eurot. 8) 10.09.2023 sõlmisid pooled osamaksetega vara müügilepingu nr 15915634 (Lisa 8) seadme Samsung Galaxy A34 5G ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 379,00 eurot. Tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamaksete suurus 10,528 eurot.
3.Hageja palub välja mõista võlgnevus Elisa Eesti AS kostjale igakuiselt esitatud teenuste kasutamise arvete eest, kokku summas 1405,71 eurot. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 27.12.2024 ning loovutas 16.01.2025 kostja vastase nõude hagejale.
4.Hageja nõuab viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 19.01.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.08.2025 lepingujärgses viivisemääras 0,065% päevas kokku 523,79 eurot ning edasiulatuvat viivist lepingujärgses viivisemääras 0,065% päevas põhinõudelt, s.o 1405,71 eurolt alates 26.08.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Lisaks nõuab hageja sissenõudekulusid 50 eurot ning menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.Hageja on esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr 14370390 (dtl 29), liitumislepingu nr 15111106 (dtl 30-32), osamaksetega vara müügilepingu nr 15669686 (dtl 33), osamaksetega vara müügilepingu nr 15715105 (dtl 34), nutikindlustuse lepingu nr 15715106 (dtl 35), osamaksetega vara müügilepingu nr 15888709 (dtl 36), Mobiil-ID lepingu nr 15888712 (dtl 37), osamaksetega vara müügilepingu nr 15915634 (dtl 39), tasumata arved (dtl 60-70), teatise nõude loovutamise kohta (dtl 71), meeldetuletused (dtl 72-80).
6.Hageja on pakkunud kompromissiks kokku leppida 2389,24 eurot selliselt, et kuni 2026 august tasub kostja 25 eurot kuus ning alates 2026 september 77 eurot kuus kuni võla tasumiseni. Kompromissi summa koosneb põhinõudest summas 1405,71 eurot, sissenõudmiskuludest summas 50 eurot, viivise nõudest summas 523,79 eurot, vähendatud riigilõivust 209,74 eurot ja õigusabikuludest 200 eurot. Kostja vastus hagile
7.Kostja esitas kohtule 26.11.2025 vastuse, et on teadlik võlgnevusest. Kostja on tervislikel põhjustel pikaajalisel statsionaarsel ravil SA Viljandi Haigla hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuses Ida-Viru osakonnas alates 29.08.2025. Planeeritud rehabilitatsiooniaeg on 11-12 kuud, umbkaudu kuni 2026 augusti lõpuni, sellepärast ei tööta ja on Eesti Töötukassas arvel. See raskendab maksekohustuste täitmist. Teised sissetulekud puuduvad ja on tekkinud makseraskused. Kostja palub teha teha maksegraafiku alates oktoobrist 2026 ning kohustub maksma 25 eurot igakuiselt kuni 28 kuupäevani, 56 kuu jooksul. Kostja jääb 05.08.2025 kompromissi ettepaneku juurde põhivõla osas vastavalt 1405,71 eurot ning ega tunnista kogunenud lisakulutusi. Palub arvutada viivist seaduse kohaselt ümber ning peatada jooksvad viivised.
8.06.04.2026 toimunud istungil teatas kostja, et ei ole suuteline tasuma kompromissi korras hagejale 25 eurot kuus. Kohtutäiturite poolt on tal arestitud üle 13 000 euro. Ta saab arvele miinimumpalga.
9.Kohus määras 26.08.2026 kirjaliku menetluse, andis pooltele lõplikud tähtajad esitada soovi korral täiendavad tõendid ja seisukohad ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Kohus põhjendab oma otsust järgmiselt.
11.Poolte vahel puudub vaidlus lepingute sõlmimise osas. Kostja põhivõlgnevusele 1405,71 eurot vastu ei vaidle, kuid ei tunnista kogunenud lisakulutusi. Kostja palub arvutada viivist seaduse kohaselt ümber ning peatada jooksvad viivised.
12.Osamaksetega vara müügilepingust tuleneva nõude puhul on tegemist tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega. Müügilepingu osaks olev poolte kokkulepe, mis praegusel juhul võimaldas kostjal tasuda ostuhinna osamaksetena 12, 24 või 36 kuu jooksul, kujutab endast laenulepingut ja ühtlasi tarbijakrediidilepingut võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses.
13.Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega võib tarbijakrediidilepinguks olla nii krediidi- kui ka laenuleping, kuid tarbijakrediidilepinguga on tegemist üksnes juhul, kui tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täidetud, st krediiti või laenu annab majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik tarbijale (vt RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11).
14.Kuna tarbijakrediidilepinguks võib VÕS § 402 lg 1 järgi olla ka laenuleping, siis ainuüksi asjaolu, et kostja ei pidanud tasuma lepingu alusel intressi ega muid lisakulusid, ei välista osamaksetega vara müügilepingu lugemist ühtlasi tarbijakrediidilepinguks.
15.Laenulepinguga kohustub laenuandja andma VÕS § 396 lg 1 järgi laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt maksta intressi, kuid ainuüksi selle sätte sõnastus ei anna alust leida, et intressi maksmise kokku leppimata jätmine tähendab, et lepingut ei sõlmitud hageja majandus- või kutsetegevuses (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11).
16.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
17.Kohus on seisukohal, et sellest, et Elisa Eesti AS-le ei kohaldu krediidiandjate ja vahendajate seadus (KAVS), ei tulene, et järelmaksulepingu näol pole tegemist tarbijakrediidilepinguga. VÕS sätestab tarbijakrediidilepingu mõiste ja sellest tuleneb, et tarbijakrediidileping on ka leping, millega majandustegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. Riigikohus on kinnitanud, et intressi puudumine ei tähenda, et tegemist poleks tarbijakrediidilepinguga. Seejuures krediidiandja mõiste VÕS §-s ei ole sisustatud viitega KAVS-le.
18.Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule krediiti või laenu, tuleb eeldada tarbijakrediidilepingut. Tarbijakrediidilepingu sõlmimist välistavaid asjaolusid peab tõendama laenu- või krediidiandja (vt RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11). VÕS § 402 lg 1 kohaselt ei ole nõutav, et krediidiandja majandustegevus oleks
suunatud krediidilepingute sõlmimisele, piisav on, et krediidiandja antav krediit või laen oleks seotud krediidiandja majandus- või kutsetegevusega (vt ka P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019, § 402, komm 3.1). Vaidlust ei saa olla selles, et osamaksetega vara müügilepingute sõlmimine on osa hageja igapäevasest majandustegevusest.
19.Seega Elisa Eesti AS poolt kostjaga sõlmitud järelmaksulepingud on tarbijakrediidilepingud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on teinud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks. Kohtule esitatud digitaalselt allkirjastatud liitumisleping ning omakäeliselt allkirjastatud järelmaksulepingud. Leping ei sisaldanud § 404 lõikes 2 loetletud andmeid (nt krediidi kulukuse määr, krediidi kogukulu). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 2).
20.Kostja lepingute sõlmimisele vastu ei vaidle.
21.Sideteenus on olemuselt töövõtuleping, millest tuleneva tasu nõude eelduseks on kehtiv leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud.
22.Teenuse osutamise lepingu alusel tasu nõude eeldusena tuleb välja tuua, et pooled olid teinud tahteavaldused lepingu sõlmimiseks (VÕS § 9), lepingust tulenes kohustus, kostja on kohutuse jätnud täitmata ning kohustus oli sissenõutavaks muutunud.
23.Hageja on kohtule esitanud kostja poolt allkirjastatud liitumislepingu nr 15111106. Hageja on kohtule esitanud ka 14.08.2023 sõlmitud nutikindlustuse lepingu nr 15715106 kindlustusmakse kuumakse 3,09 eurot kuus ning 09.01.2023 sõlmitud Mobiil-ID lepingu nr 15888712 Mobiil-ID teenuse tarbimiseks, teenuse kuutasuga 1,00 eurot.
24.Hageja on tõendina esitanud arved. Hageja esitas neli arvet 1. oktoobrist 2023 kuni 1. jaanuarini 2024. Kohus selgitas, et järelmaksulepingust tulenevat võlga ei saa hageja nõuda arve alusel. Kohus juhtis tähelepanu, et hageja ei ole hagis välja toonud, kui palju oli kostjal järelmaksulepingu alusel tasutud ning kui palju tasumata.
25.Hageja vastas 09.09.2026, et kostja on osamaksetega vara müügilepingu nr. 14370390 katteks tasunud 119,34 eurot, seega on tasumata 59,66 eurot. Osamaksetega vara müügilepingu nr. 15669686 katteks tasunud 13,71 eurot, tasumata on 315,29 eurot. Osamaksetega vara müügilepingu nr. 15715105 katteks tasunud 7,46 eurot, tasumata on 171,54 eurot. Osamaksetega vara müügilepingu nr. 15888709 katteks tasunud 0 eurot, tasumata on 379,00 eurot. Ning osamaksetega vara müügilepingu nr. 15915634 katteks tasunud 0 eurot, seega on tasumata 379,00 eurot.
26.Hagi nõudes nõuab hageja põhivõlgnevust kokku 1405,70 eurot. Sideteenuste eest tasumata arved kokku 89,16 eurot + nutikindlustuse eest tasumata arved kokku 12,05 eurot + järelmaksulepingu alusel tasumata laenujääk 1304,49 eurot=1405,70 eurot.
27.Kostja põhivõlgnevusele 1405,71 eurot vastu ei vaidle, kuid ei tunnista kogunenud lisakulutusi. Kostja palub arvutada viivist seaduse kohaselt ümber ning peatada jooksvad viivised.
28.Hageja on seisukohal, et kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 27.12.2024.
29.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja tarbijakrediidilepingu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on osaliselt või täielikult võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega ning tarbijale on edutult antud vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg
võla tasumiseks koos avaldusega, et krediidiandja ütleb selle tähtaja jooksul võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
30.Krediidilepingu ülesütlemisega lõpeb laenusaaja õigus kasutada laenu ja tekib kohustus välja makstud laen ulatuses, milles see ei ole veel tagasi makstud, krediidiandjale tagastada. Eeltoodule lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Krediidi tagasimaksmise kohustus muutub sissenõutavaks lepingu ülesütlemisest. Eristada tuleb nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist ja nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega.
31.Seega tuleb kohtul hinnata, kas hageja nõuded on muutunud sissenõutavaks. Kohus juhtis 26.08.2026 määruses tähelepanu, et hageja ei ole hagis esile toonud, kas, millal, kuhu ja millisel viisil saadeti järelmaksulepingute üles ütlemise teade ega saatmist tõendanud. Hagejal oli võimalik alternatiivselt esile tuua, kas järelmaksulepingust tuleneva laenu tagastamise lõpptähtaeg on möödunud (millal möödus).
32.Hageja täpsustas 01.09.2026 menetlusdokumendis, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 15.12.2023 lepingute ülesütlemise teate, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 162). Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 27.12.2023. Lepingu ülesütlemise teatis oli saadetud kostja poolt lepingu sõlmimisel antud e-posti aadressile xxx.
33.Hageja on esitanud tõendi (dtl 162), milles on märgitud kuupäev 15.12.2023 ning kostjale on antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks kuni 22.12.2023. Seega ei olnud üles ütlemisel täidetud VÕS § 416 kahenädalase tähtaja nõue. Hageja vastas, et teade saadeti 15.12.2023 e-postile xxx, kuid saatmise kohta tõendit hageja ei esitanud.
34.Ülesütlemise eelduste täitmata jätmise tõttu on järelmaksulepingute ülesütlemine toimetu.
35.Kohus selgitas, et hagejal on võimalik alternatiivselt esile tuua, kas järelmaksulepingust tuleneva laenu tagastamise lõpptähtaeg on möödunud ja millal möödus, kuid hageja kohtule seda ei avaldanud.
36.Hagiavalduses väidab hageja, et 09.01.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr 14370390 kohaselt seadme hind tasuda 12 osamaksega ning hageja väidetest saab kohus aru nii, et esimene osamakse tasuti 2023 veebruaris. Seega on järelmaksu tasumise tähtaeg möödunud, viimane osamakse tulnuks teha 2024 jaanuaris. Seega on laenu tagastamise tähtaeg möödunud ning tagasi maksmata laenusumma on tänaseks sissenõutavaks muutunud.
37.01.08.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr 15669686 kohaselt seadme hind tasuda 24 osamaksega ning hageja väidetest saab kohus aru nii, et esimene osamakse tasuti 2023 septembris. Seega on järelmaksu tasumise tähtaeg möödunud, viimane osamakse tulnuks teha 2025 augustis. Seega on laenu tagastamise tähtaeg möödunud ning tagasi maksmata laenusumma on sissenõutavaks muutunud.
38.14.08.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr 15715105 kohaselt seadme hind tasuda 24 osamaksega ning hageja väidetest saab kohus aru nii, et esimene osamakse tasuti 2023 septembris. Seega on järelmaksu tasumise tähtaeg möödunud, viimane osamakse tulnuks teha 2025 augustis. Seega on laenu tagastamise tähtaeg möödunud ning tagasi maksmata laenusumma on sissenõutavaks muutunud.
39.01.08.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr 15888709 kohaselt seadme hind tasuda 36 osamaksega ning hageja väidetest saab kohus aru nii, et esimene osamakse tasuti 2023 septembris. Seega on järelmaksu tasumise tähtaeg möödunud, viimane osamakse tulnuks
teha 2026 augustis. Seega on laenu tagastamise tähtaeg möödunud ning tagasi maksmata laenusumma on sissenõutavaks muutunud.
40.10.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr 15915634 kohaselt seadme hind tasuda 36 osamaksega ning hageja väidetest saab kohus aru nii, et esimene osamakse tasuti 2023 oktoobris. Seega on järelmaksu tasumise tähtaeg möödunud, viimane osamakse tulnuks teha 2026 septembris. Seega on laenu tagastamise tähtaeg möödunud ning tagasi maksmata laenusumma on sissenõutavaks muutunud.
41.Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1, välja järelmaksulepingutest nr 14370390, nr 15669686, nr 15715105, nr 15888709 ja nr 15915634 tulenev tuleneva võla 1304,49 eurot.
42.Kuivõrd sideteenuste ja nutikindlustuse eest tuli tasuda kord kuus vastavalt esitatud arvele ja arvete tasumise tähtajad on möödunud, siis on arvetel toodud sideteenuse eest tasumata summa 89,16 eurot ja nutikindlustuse eest tasumata 12,05 eurot, kokku 101,21 eurot muutunud sissenõutavaks ja kohus mõistab võlgnevuse 101,21 eurot kostjalt VÕS § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 alusel välja.
43.Viivist nõuab hageja üldtingimustes toodud määra alusel alates viimase arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et järelmaksulepingu erakorraline üles ütlemine oli toimetu, saab viivist arvestada alates laenu tagastamise tähtajale järgnevast päevast. Kohus on jõudnud eespool järeldusele, et järelmaksulepingute alusel on viimaste osamaksete tähtajad kohtuotsuse tegemise seisuga möödunud. Hageja ei ole esile toonud ning ka järelmaksulepingust ei nähtu, mis kuupäevaks tuli järelmaksulepingu alusel igakuine osamakse tasuda. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja esitas järelmaksulepingust tuleneva nõude 29.07.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagiavalduses 26.08.2025, mis olid peale laenulepingu nr 14370390 laenu tagastamise lõpptähtaega, kuid enne laenude 15669686, nr 15715105, nr 15888709 ja nr 15915634 tagastamise lõpptähtaega.
44.Seega saab laenulepingust nr 14370390 tuleneva viivise välja mõista alates 29.07.2025.
45.Kuivõrd laenudest15669686, nr 15715105, nr 15888709 ja nr 15915634 tulenevad viimaste osamaksete tähtajad ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissnõutavaks muutunud, saab hageja nõuda viivist alles kohtuotsuse tegemise seisuga.
46.Kuna lepingutes oli järelmaksulepingu intress 0 %, siis ei saa viivist nõuda 0,065% päevas, selline kokkulepe ei ole kooskõlas VÕS § 113 lõikega 1. Kohus märgib, et osamaksetega vara müügilepingus ei ole ka viidatud üldtingimustele, millest hageja väidetud viivisemäär tuleneb.
47.Kohus on seega seisukohal, et hageja viivisenõude saab rahuldada seadusjärgse intressimäära alusel. Kohus mõistab tagastamata laenulepingust nr 14370390 tulenevalt laenujäägilt (59,66 eurolt) välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates 29.07.2025. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga (16.10.2026) on sissenõutavaks muutunud viivis 7,43 eurot.
48.Sideteenuste osutamiseks sõlmitud liitumislepingus nr 15111106 (dtl 32) ja Mobiili-ID teenuse lepingus (dtl 37) on viidatud Elisa teenuste kasutamise üldtingimustele, millest hageja väitel viivisemäär tuleneb. Viidatud üldtingimuste punktis 6.10 (dtl 54) on sätestatud, et „Maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA poolt viivist arvele
märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065 % (null koma null kuuskümmend viis protsenti) võlasummast iga viivitatud päeva eest ning juriidilise isiku puhul 0,15 % (null koma viisteist protsenti) võlasummast iga viivitatud päeva eest, kui seadusest ei tulene kohustust rakendada vastava kliendi võlasumma osas madalamat viivisemäära. Tarbijakrediidilepingute puhul lähtub ELISA viivise arvestamisel Võlaõigusseaduses sätestatust. Tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused kannab Klient.“.
49.Nutikindlustuse lepingust on märgitud, et „Kindlustusmakse tasutakse kuumaksetena koos Elisa arvega.“.
50.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus sideteenuse arvetelt viivise välja vastavalt hageja nõudele viimase arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast (19.01.2024) 0,065 % päevas.
51.Arve nr 2040101233 alusel 34,30 eurolt, arve nr 2040422725 alusel 23,07 eurolt, arve nr 2040738216 alusel 23,07 eurolt ja arve nr 2041130668 alusel 20,76 eurolt (kokku 101,21 eurolt) alates 19.01.2024 (kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud 65,92 eurot).
52.Hageja on lepingute alusel arvestanud viivist võlasummalt 1405,71 eurolt viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 19.01.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.08.2025 määraga 0,065% päevas summas 534,52 eurot.
53.Seega rahuldab kohus viivisenõude põhivõlgnevuselt 59,66 eurolt alates 29.07.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 7,43 eurot. Lisaks rahuldas kohus sideteenuste, nutikindluste ja Mobiili-ID teenuste arvetelt alates 19.01.2024 määras 0,065% päevas sumas 65,92 eurot.
54.Seega jätab kohus viivisenõude ajavahemiku 19.01.2024 kuni 25.08.2025 eest 461,17 euro ulatuses rahuldamata.
55.Hageja taotleb edasiulatuva viivise väljamõistmist eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääraga 0,065% päevas.
56.Kuna lepingutes oli järelmaksulepingu intress 0 %, siis ei saa viivist nõuda 0,065% päevas. Osamaksetega vara müügilepingus ei ole üldtingimustele, millest hageja väidetud viivisemäär tuleneb, ka viidatud. Seetõttu rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab välja edasiulatuva viivise järelmaksulepingustest tulenevalt põhivõlalt 1304,49 alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (17.10.2026) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
57.Sideteenuse, nutikindlustuse ja Mobiili-ID teenuse võlgnevuselt (101,20 eurolt) mõistab kohus välja edasiulatuva viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (17.10.2026) kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,065% päevas.
58.Hageja nõuab peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja viidatud sissenõudmiskulude hüvitamise aluseks olevas üldtingimuste punktis 4.2.3 on üksnes märgitud, et klient on kohustatud tasuma tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Hageja ei ole seega esile toonud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitiste määrade osas.
59.VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 113 1 on loodud eesmärgiga lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks
hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.
60.Hageja viidatud lepingutingimustes ei olnud välja toodud võla sissenõudmisega seotud kulude tasusid ning hageja ei ole tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses, mistõttu jääb hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
61.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
62.Kohus rahuldas hageja nõude 2323,73 eurot 70,5% ehk 1638,73 euro ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 70,5% ulatuses kostja ja 29,5% ulatuses hageja kanda.
63.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
64.Hageja on esitanud 18.04.2024 menetluskulude nimekirja (dtl 160-161), mille kohaselt on kulud olnud: 1) riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 350 eurot; 2) lepingulise esindaja õigusabi tasu 865 eurot, (ilma käibemaksuta) ajakuluga 5 h ja tunnihinnaga 169 eurot. Nimekirja kohaselt on hageja kulud olnud: -
65.Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud.
66.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
67.TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 2 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega
saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Lisaks on menetluskulu hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot.
68.Kohus märgib, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses 5 h. Kuid kohus ei pea põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 500 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 520 eurot. Sellele lisandub riigilõiv 350 eurot.
69.Kostja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Samuti ei nähtu menetluskulude tekkimist ka tsiviilasja toimikust.
70.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 870 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 70,5% hageja menetluskuludest ehk 613,35 eurot.
71.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
72.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).