Aktiva Finance Group OÜ hagi X-i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
331,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi X-i vastu osaliselt.
2.Mõista X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Elisa Eesti AS-i ja X-i vahel 6. oktoobril 2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 13858969 tulenev põhivõlg 166,66 eurot, ajavahemikul 19. oktoober 2024 kuni 30. september 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 34,63 eurot ning viivis põhivõlalt (166,66 eurot) alates 1. oktoobrist 2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Mõista X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Elisa Eesti AS-i ja X-i vahel 6. oktoobril 2022 sõlmitud nutikindlustuse lepingust nr 13858970 tulenev põhivõlg 5,94 eurot, ajavahemikul 19. november 2023 kuni 30. september 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 4,04 eurot ning viivis põhivõlalt (5,94 eurot) alates
1.oktoobrist 2026 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 0,065% päevas.
4.Jätta menetluskulud 72% ulatuses X-i Finance Group OÜ kanda.
kanda ja 28% ulatuses Aktiva
5.Mõista X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 451,44 eurot.
6.Mõista X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (451,44 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Toimetada otsus kätte pooltele.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Kohus ei anna luba apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10).
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27. juulil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-ilt (kostja) 280,39 euro saamiseks. Kuivõrd makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 24. oktoobril 2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle lahendamiseks Viru Maakohtule.
2.Hageja esitas 15. oktoobril 2025 (täpsustatud 9. märtsil 2026 ja 25. juunil 2026) hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 6. oktoobril 2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 13858969 ja nutikindlustuse lepingust nr 13858970 tulenev põhivõlg 172,60 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 90,97 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis alates 15. jaanuarist 2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS (edaspidi Elisa või esialgne võlausaldaja) järgmised lepingud: -
6.oktoobril 2022 osamaksetega vara müügileping nr 13858969 seadme Poco X4 Pro 5G 128GB ostmiseks, mille osamaksed kokku on 309 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuiste osamaksete suurus 10,417 eurot, sissemaksega 59 eurot.
-
6.oktoobril 2022 nutikindlustusleping nr 13858970 kindlustusobjekti Poco X4 Pro 5G 128GB kindlustamiseks, kindlustusmakse kuumakse 4,19 eurot kuus.
Elisa on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa teenuseid nende eest tasumata. Elisa ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 26. oktoobril 2023. Hoiatus saadeti kostjale
19.oktoobril 2023, seega anti võlgnevuse tasumiseks seitse päeva. Arvete kohaselt oli kostja ülesütlemise seisuga võlas 1. juuli 2023, 1. augusti 2023, 1. septembri 2023 ja 1. oktoobri 2023 osamaksetega. Seega oli kostja täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Lepingu nr 13858969 kohaselt oli tasumise periood 24 kuud. Leping sõlmiti 6. oktoobril 2022. Kostjal tuli võlgnevus tasuda vastavalt igakuistele arvetele (maksetähtajaga iga kuu 18. kuupäev). Viimase osamakse tähtaeg oli 18. oktoobril 2024.
Kostja jättis tasumata 1. juuli 2023 arve summas 1 sent, 1. augusti 2023 arve 14,61 eurot, 1. septembri 2023 arve 19,6 eurot, 1. oktoobri 2023 arve 14,61 eurot ning 1. novembri arve 128,77 eurot. Kostjal on põhivõlg kasutatud teenuste eest 172,60 eurot. Elisa loovutas 30. jaanuaril 2025 nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on saatnud kostjale korduvalt maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlga likvideerinud. Hageja palub mõista kostjalt välja võla sissenõudmiskulu 30 eurot (VÕS § 1132 lg 2 ja üldtingimuste p 4.2.3 alusel). Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt üldtingimuste p 6.10 määras, s.o 0,065% päevas alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 19. november 2023 kuni hagi esitamiseni ning edasiulatuvalt TsMS § 367 alusel. Osamaksetega vara müügilepingu sõlmimisel ei kontrollitud kostja krediidivõimelisust. Lex retro non agit põhimõttest tulenevalt on kohtutel keelatud kohaldada laenulepingu sõlmimise ajale tagasiulatuvalt hiljem lisandunud regulatsioone ja kohtupraktikat. Hageja esitab ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et Elisa pidi siiski kostja krediidivõimelisust hindama. Lepingu nr 13858969 alusel soetas kostja kauba maksumusega 309 eurot. Kostja on tasunud lepingu alusel sissemakse 59 eurot ja 1.-8. osamakse, s.o kokku 142,34 eurot. Seega on kostjal tasumata lepingust nr 13858969 tulenev põhiosa 166,66 eurot (309-142,34) ning alternatiivselt saab välja mõista VÕS § 113 lg 1 järgse viivise 10,15% aastas alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast, s.o 19. oktoobrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni ja ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis kuni põhivõla tasumiseni. Nutikindlustuslepingust nr 13858970 tuleneva võlgnevuse puhul tuleb viivist arvestada (alles jäänud) põhinõudelt 5,94 eurot. Seega viivis põhiosalt 5,94 eurot, alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 19. november 2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14. jaanuar 2026 valemi abil on: 5,94 eurot × 788 päeva × 0,065% = 3,04 eurot.
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
5.Kohus leiab hagiavalduse ja selle lisade põhjal, et hageja lepingu nr 13858969 alusel esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Osamaksetega vara müügilepingust tuleneva nõude puhul on tegemist tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega. Müügilepingu osaks olev poolte kokkulepe, mis praegusel juhul võimaldas ostjal tasuda ostuhinna osamaksetena 24 kuu jooksul (dtl 44), kujutab endast laenulepingut ja ühtlasi tarbijakrediidilepingut VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega võib tarbijakrediidilepinguks olla nii krediidi- kui ka laenuleping, kuid tarbijakrediidilepinguga on tegemist üksnes juhul, kui tarbijakrediidilepingut
iseloomustavad eeldused on täidetud, st krediiti või laenu annab majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik tarbijale (vt RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Kuna tarbijakrediidilepinguks võib VÕS § 402 lg 1 järgi olla ka laenuleping, siis ainuüksi asjaolu, et kostja ei pidanud tasuma lepingu alusel intressi ega muid lisakulusid, ei välista osamaksetega vara müügilepingu lugemist ühtlasi tarbijakrediidilepinguks (vt ka TrtRnKo 09.10.2025, 2-24-134862/24). Laenulepinguga kohustub laenuandja andma VÕS § 396 lg 1 järgi laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt maksta intressi, kuid ainuüksi selle sätte sõnastus ei anna alust leida, et intressi maksmise kokku leppimata jätmine tähendab, et lepingut ei sõlmitud hageja majandusvõi kutsetegevuses (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11). Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule krediiti või laenu, tuleb eeldada tarbijakrediidilepingut. Tarbijakrediidilepingu sõlmimist välistavaid asjaolusid peab tõendama laenu- või krediidiandja (vt RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). VÕS § 402 lg 1 kohaselt ei ole nõutav, et krediidiandja majandustegevus oleks suunatud krediidilepingute sõlmimisele, piisav on, et krediidiandja antav krediit või laen oleks seotud krediidiandja majandus- või kutsetegevusega (vt ka P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019, § 402, komm 3.1). Vaidlust ei saa olla selles, et osamaksetega vara müügilepingute sõlmimine on osa Elisa igapäevasest majandustegevusest. Osamaksetega vara müügilepingu kvalifitseerimine tarbijakrediidilepinguks ei sõltu sellest, kas hageja on krediidiandja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 3 tähenduses ning kas tal on krediidiandjana tegutsemiseks tegevusluba (KAVS § 10). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. a direktiiv nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (tarbijakrediidi direktiiv) ei ole otsekohalduv. Riigikohtu eespool viidatud seisukoha järgi ei välista üksnes intressi maksmise kokkuleppe puudumine tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kostja ja Elisa vahel 6. oktoobril 2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 13858969 on tarbijakrediidileping. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Seega tuli Elisal lepingu sõlmimisel järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eelviidatud VÕS-i sätted kehtisid ka 6. oktoobril 2022.
6.Hageja selgitas, et Elisa ei ole lepingu nr 13858969 sõlmimisel kostja krediidivõimelisust kontrollinud VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Seega on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohalduvad VÕS § 4034 lg 7 tagajärjed.
7.Hageja on esitanud 19. oktoobri 2023 lepingu ülesütlemise teatise (dtl 85, tõlge dtl 86). Sellest nähtub, et Elisa loeb liitumislepingu üles öelduks, kui võlgnevust ei tasuta 26. oktoobriks 2023. Seega ei ole hageja tõendanud, et Elisa ütles kostjaga osamaksetega vara müügilepingu üles VÕS § 416 lg 1 nõudeid arvestades. Osamaksetega vara müügilepingust tuleneb, et osamaksed tuli tasuda 24 kuu jooksul. Leping sõlmiti 6. oktoobril 2022. Viimase osamakse tähtaeg oli 18. oktoobril 2024. Kuivõrd osamaksetega vara müügilepingu osamaksete tasumise tähtaeg on käesolevaks ajaks möödunud, siis on kõigi osamaksete tasumise tähtaeg saabunud ning hagejal on õigus nõuda kogu sissenõutavaks muutunud osamaksetega müügilepingu alusel 166,66
eurot (dtl 110, 309-142,34). Kohus mõistab viidatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Järelikult muutusid kõik põhivõla osamaksed sissenõutavaks 19. oktoobril 2024 ning hagejal on õigus viivist nõuda kõige varem alates 19. oktoobrist 2024 (VÕS § 113 lg 1). Kuivõrd rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kohaldub viivise arvutamisel seadusjärgne viivisemäär (VÕS § 113 lg 1 teine lause), sest see on lepingujärgsest määrast madalam. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahjuhüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 19. oktoobrist 2024 kuni otsuse tegemiseni (30. september 2026) sissenõutavaks muutunud viivise 34,63 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil) ning edasiulatuvalt alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Hageja palub ümberarvestuse ja haginõude piiride alusel mõista kostjalt välja kindlustuslepingust nr 13858970 tulenev põhivõlg (hageja täpsustatud nõue 172,60166,66) 5,94 eurot. Kostja ei ole põhivõla suurusele vastu vaielnud. Elisa on kostjaga kindlustuslepingu üles öelnud (dtl 85, tõlge dtl 86). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlustuslepingust tulenev põhivõlg 5,94 eurot (VÕS § 108 lg 1).
9.Hageja nõuab viivist alates viimase arve sissenõutavaks muutumisest 19. novembril 2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni (dtl 111). Kohus mõistab hagi piire arvestades kostjalt välja viivise alates 19. novembrist 2023 kuni otsuse tegemiseni (30. septembril 2026) sissenõutavaks muutunud 4,04 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil) ning otsuse tegemise järgmisest päevast kuni põhivõla 5,94 euro tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 0,065% päevas viivitatud summalt (üldtingimuste p 6.10, dtl 67).
10.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 ja lepingu üldtingimuste p 4.2.3 alusel. Üldtingimuste p 4.2.3 järgi peab klient tasuma tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused. VÕS § 1132 lg 2 puhul ei ole tegemist seadustatud hinnakirjaga, vaid hüvitiste ülempiiridega. VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest alust kulutusi nõuda, selleks peab olema lepingus kokku lepitud (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud vlj, § 113 2, p 7.3.4). Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleks kokku leppinud võla sissenõudmiskulu määrades. Kokkulepet ei nähtu Elisa üldtingimustest ega hagi aluseks olevatest lepingutest. Kokkulepe puudutab üksnes sissenõudmiskulu nõudeõigust, kuid mitte sissenõudmiskulude suuruse kokkulepet seaduses sätestatud piirides. Sellisel juhul saab hageja sissenõudmiskulude nõude aluseks olla võlaõigusseaduse kahju hüvitamise (VÕS § 115, 127 jj) sätted. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille kohaselt on hagejal tekkinud 30 euro ulatuses kahju. Kahju aluseks olevad kulud peavad olema reaalselt kantud ja neid tuleb tõendada. Hageja esitatud väljavõte tööprogrammist ei tõenda kahju tekkimist ega suurust meeldetuletuskirjade saatmisega ja muu kuluga seoses. Kirjade saatmine (dtl 88-90) kahju suurust ei tõenda. Eelnevat arvestades jätab kohus sissenõudmiskulude nõude tervikuna rahuldamata.
Elisa loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 87).
12.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja Elisa ja kostja vahel 6. oktoobri 2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 13858969 tuleneva põhivõla 166,66 eurot, ajavahemikul 19. oktoobrist 2024 kuni 30. september 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 34,63 eurot ning viivise põhivõlalt (166,66 eurot) alates 1. oktoobrist 2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 6. oktoobril 2022 sõlmitud nutikindlustuse lepingust nr 13858970 tuleneva põhivõla 5,94 eurot, ajavahemikul 19. november 2023 kuni 30. september 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 4,04 eurot ning viivis põhivõlalt (5,94 eurot) alates 1. oktoobrist 2026 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 0,065% päevas.
13.Arvestades hagi nõudeid (sh viivised hagi esitamise seisuga) 250,17 eurot, ja seda, et kohus rahuldab hagi 179,13 euro ulatuses (sh viivised hagi esitamise seisuga), rahuldab kohus hagi ca 72% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 72% kostja kanda ja 28% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
14.Hageja esitas menetluskulude nimekirja (dtl 92 ja 120), mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning esindajakulu 676 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks (TsMS § 172 lg 9, § 4842).
15.Hagejat esindas menetluses lepinguline esindaja tunnitasuga 169 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).
16.Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal kokku 4 tundi, s.o nõude aluseks olevate täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule (2 h), 9. veebruari 2026 kohtunõudega tutvumine, 6. märtsi 2026 esitatud seisukoha koostamine, kohtule esitamine (0,5 h), 27. mai 2026 kohtunõudega tutvumine, 25. juuni 2026 esitatud seisukoha koostamine, kohtule esitamine (1 h) ja hageja lõpliku seisukoha ning menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine (0,5 h).
17.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13).
Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud eelviidatud toimingute osas osaliselt, s.o 3 tunni ulatuses 507 eurot. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega mahuka (sh tõendite maht) vaidlusega, kostja hagile ei vastanud. Hageja esindaja võrdlemisi kõrget tunnitasu määra arvestades võib oodata tõhusamat ajakasutust. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 627 eurot (100 + 20 + 507). Kohus mõistab kostjalt menetluskulude jaotust arvestades hageja kasuks välja menetluskulud 451,44 eurot (72% 627st).
18.Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
19.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.