Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusliik Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohus Leanika Tamm 30. september 2026. a, Pärnu 2-22-139088 Aktiva Finance Group OÜ hagi T.S-i vastu 304,31 euro nõudes Lihtmenetlus, kirjalik menetlus Hageja Aktiva Finance Group OÜ (endine Aktiva Finants OÜ), registrikood 10746479 Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo OÜ Kostja T.S , isikukood XXX Kostja seaduslik esindaja eestkostja X.F
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista T.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 35,89 eurot.
3.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
4.Jätta rahuldamata T.S-i taotlus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks ja eksperdiarvamuse täiendamiseks.
5.Jätta rahuldamata T.S-i taotlus XX tunnistajana ülekuulamiseks.
6.Jätta rahuldamata ekspertiisi tegemisega seotud menetlusabi taotlus ning terviseandmete nähtavuse piiramise taotlused, sest ekspertiisi ei määrata ja täiendavaid terviseandmeid ei koguta.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse apellandile kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus esitatakse Pärnu Maakohtu kaudu. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas T.S-i vastu hagi, milles palus välja mõista põhivõlgnevuse 205,69 eurot, intressi 18,27 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, hagi esitamise ajaks arvestatud viivise 50,35 eurot ning lisanduva viivise alates 14.12.2022 põhivõlgnevuselt 205,69 eurot määraga 34,90% aastas.
2.Hagi aluseks on Placet Group OÜ ja T.S-i vahel 10.09.2020 sidevahendi abil sõlmitud krediidikonto leping nr KK3599074. Esialgne krediidilimiit oli 400 eurot. Pooled
2-22-139088 sõlmisid 03.12.2020 krediidikonto põhitingimuste muutmise kokkuleppe, millega suurendati krediidilimiit 500 euroni. Kostjale maksti 10.09.2020 välja 170 eurot ja 230 eurot ning 03.12.2020 veel 70 eurot, kokku 470 eurot.
3.Pärnu Maakohus võttis hagi 10.11.2023 menetlusse. Menetlus peatati 29.11.2023 seoses T.S-i üle eestkoste seadmise menetlusega tsiviilasjas nr 2-23-11948. Pärast eestkostemenetluses tehtud lahendi jõustumist uuendas kohus käesoleva menetluse 28.03.2025.
4.Asja menetletakse TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses ja kirjalikus menetluses. Pooltele on antud võimalus esitada oma seisukohad, vastuväited, tõendid ja menetluskulude nimekirjad. Poolte seisukohad
5.Hageja seisukohad
5.1.Hageja väitel sõlmis kostja krediidikonto lepingu kehtivalt, kasutas krediiti ja tegi pärast lepingu sõlmimist lepingujärgseid tagasimakseid. Hageja leiab, et hilisem eestkoste seadmine ja kostja hilisemat terviseseisundit käsitlevad tõendid ei tõenda kostja otsustusvõimetust 10.09.2020 ega 03.12.2020.
5.2.Hageja esitas krediiditoimiku ja krediidiandja analüüsitud konto väljavõtte. Krediiditoimiku järgi võeti krediidivõimelisuse hindamisel arvesse keskmist sissetulekut 617,40 eurot, kohustusi 131,84 eurot, majapidamiskulusid 150 eurot ning taotletava krediidi osamakset 31,71 eurot. Arvestuslikuks reserviks saadi 303,85 eurot. Hageja hinnangul järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5.3.Hageja esitas VÕS § 4034 lg 7 kohaldamise puhuks ümberarvestuse. Selle järgi kasutas kostja krediiti kokku 470 eurot ja tasus tagasi 434,11 eurot, mistõttu jääks tagastada 35,89 eurot.
6.Kostja seisukohad ja taotlused
6.1.Kostja vaidleb hagile vastu. Ta leiab, et ei olnud krediidikonto lepingu sõlmimise ega limiidi suurendamise ajal terviseseisundi tõttu võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima ning tehingud on tühised. Kostja tugineb eestkostemenetluses kajastatud dr E E arvamusele, dr Ü R 28.04.2025 hinnangule ning XX kirjalikule kirjeldusele kostja vaimse seisundi kohta aastatel 2016–2019.
6.2.Kostja taotleb vajaduse korral retrospektiivset kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, eestkostemenetluses koostatud eksperdiarvamuse kasutamist ja täiendamist, ekspertiisikulu kandmiseks menetlusabi, terviseandmete nähtavuse piiramist ning XX tunnistajana ülekuulamist.
6.3.Kostja leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Konto väljavõttelt nähtusid korduvad maksed KK selgitusega „T.Si võla osaline makse“, tegelikud püsikulud ületasid analüüsis kasutatud 150 eurot ning krediidilimiidi suurendamise ajaks olid lisandunud uued krediidikohustused. Kostja hinnangul tuleb kohaldada VÕS § 4034 lg 7 tagajärgi ja arvestada kõiki tagasimakseid.
KOHTU PÕHJENDUSED
2-22-139088
7.Menetluslikud küsimused
7.1.TsMS § 405 järgi võib kohus menetleda väikese hagihinnaga asja lihtsustatud korras, järgides tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtteid ja tagades poolte põhilised menetlusõigused. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 ning § 230 lg 1 järgi määravad pooled ise asjaolud ja tõendid, millele nad oma nõuded ja vastuväited rajavad.
7.2.Kostja 21.09.2026 lõplikud seisukohad saadeti kohtu e-posti serverile tähtpäeval enne südaööd, kuigi dokumendid registreeriti kohtus järgmisel päeval. Kohus käsitab need tähtaegselt esitatuna. Hagejal oli võimalik hilisemate avalduste kaudu kostja seisukohtadele reageerida ning asja lahendamine ei eelda menetluse edasist pikendamist.
8.Krediidilepingu kehtivus ja kostja otsustusvõime
8.1.TsÜS § 8 lg 2 järgi on piiratud teovõimega isik isik, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 13 lg 1 järgi on tühine tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata, kuidas tehing mõjutab tema huve.
8.2.T.S-i üle seati eestkoste 20.09.2024 tehtud määrusega. Eestkostemenetluses hinnati tema seisundit oluliselt hilisemal ajal kui vaidlusaluste tehingute tegemisel. Hilisem eestkoste seadmine ei tõenda iseenesest, et kostja ei olnud 10.09.2020 või 03.12.2020 võimeline vastavate tehingute tähendusest aru saama või oma tegusid juhtima.
8.3.Dr Ü R 28.04.2025 hinnangus on märgitud, et kostjal võis esineda olulisi psüühilisi kõrvalekaldeid kuni kaks aastat enne 12.01.2022 hospitaliseerimist ning et need võisid piirata tema võimet oma tegusid täielikult mõista. Hinnangus soovitatakse teovõime lõplikuks hindamiseks täiendavat psühhiaatrilist ekspertiisi. Seega ei sisalda hinnang lõplikku järeldust kostja seisundi kohta konkreetsete tehingute tegemise ajal.
8.4.Kohus peab asja lahendamise seisukohalt oluliseks otsese tõendina kostja kontoväljavõtteid, millest nähtub, et kostja tegi pärast lepingu sõlmimist korduvalt makseid krediidikonto põhiosa, intressi ja muude arvestatud summade katteks. Maksed tegi kostja alates 2021. aasta veebruarist kuni 2021. aasta detsembrini. Samuti taotles kostja 03.12.2020 krediidilimiidi suurendamist. Need asjaolud ei tõenda eraldi võttes kostja täielikku teovõime olemasolu, kuid hinnates hageja otsustusvõimet, on kohus jõudnud järeldusele, et korduvate kohustuste tähtajaline täitmine 11-kuulise ajavahemiku vältel tõendab, et kostja mõistis piisavas ulatuses krediidisuhte olemasolu ning sellest tulenevaid kohustusi ja tegutses selle täitmiseks.
8.5.Seega kohus hinnates tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi kogumis, leiab et kostja esindaja väide kostjal tehinguvõime puudumisest st. tehingute tähendusest aru saada või oma tegusid juhtida nii 10.09.2020 kui ka 03.12.2020 ei ole tõendatud. Kostja oli sel ajal veel teovõimeline, ning tema tehingutest järeldab kohus, et isik mõistis laenutehingu olemust ja sellest tulenevat krediidi tagasimakse kohustust. Seetõttu ei ole alust lugeda krediidikonto lepingut ega limiidi suurendamise kokkulepet TsÜS § 8 lg 2 või § 13 lg 1 alusel tühiseks.
9.Ekspertiisi- ja muud tõendamistaotlused TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu üksnes asjas tähtsust omavad tõendid. TsMS § 293 lg 1 järgi määrab kohus ekspertiisi
2-22-139088 siis, kui asja lahendamiseks on vaja eriteadmisi. Ekspertiis ei ole käesolevas asjas vajalik.
9.1.Kohus saab kostja tehinguaegse otsustusvõime kohta esitatud vastuväidet hinnata olemasolevate tõendite kogumis. Retrospektiivne ekspertiis oleks kulukas ja pikendaks oluliselt väikese hagihinnaga lihtmenetlust. Lisaks saab hagi lahendada vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja hageja enda ümberarvestuse alusel. Seetõttu ei ole täiendaval ekspertiisil asja lahendi suhtes määravat tähendust.
9.2.Samadel põhjustel ei ole vajalik XX ülekuulamine. Tema kirjalikus kirjelduses toodud asjaolud võetakse tõendina arvesse, kuid need ei võimalda teha järeldust kostja konkreetse tehingu tegemise aegse otsustusvõime kohta. Ekspertiisi tegemisega seotud menetlusabi ja terviseandmete nähtavuse piiramise taotlused jäävad rahuldamata, sest ekspertiisi ei määrata ega täiendavaid terviseandmeid koguta.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
10.1.Poolte krediidikonto leping on VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidileping. Kohus peab tarbijakrediidivaidluses kontrollima omal algatusel, kas krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg-te 1, 2 ja 6 järgi peab krediidiandja enne lepingu sõlmimist ja krediidisumma suurendamist koguma piisava teabe, hindama seda nõuetekohase hoolsusega ning veenduma, et tarbija on krediidivõimeline. Kohustuse täitmist tõendab krediidiandja.
10.2.Krediidiandja kogus kostja kohta teavet, kontrollis andmebaase ja analüüsis esitatud konto väljavõtet. Seega ei olnud krediidivõimelisuse hindamine täielikult tegemata. Esitatud analüüs ei olnud siiski piisav ega võimalda järeldada, et krediidiandja hindas kõiki talle teadaolevaid asjaolusid kogumis.
10.3.Konto väljavõttel kajastusid 17.04.2020, 12.05.2020, 14.06.2020, 14.08.2020 ja ka hiljem KK tehtud korduvad maksed selgitusega „T.S-i võla osaline makse“. Neid 200-euroseid makseid ei ole krediidianalüüsis kohustusena arvestatud ega ole välja selgitatud kohustuse jääki, maksegraafikut või edasist koormust kostja sissetulekule.
10.4.Krediidianalüüsis kasutati majapidamiskuluna 150 eurot, kuid konto väljavõte näitas lisaks eluaseme-, energia-, side- ja transpordikuludele ka regulaarseid esmatarbekaupade kulusid. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja võrdles 150 euro suurust miinimumkulu kostja tegelike regulaarsete väljaminekutega või hindas, kas pärast kõigi kohustuste täitmist jäi kostjale piisavalt vahendeid.
10.5.03.12.2020 krediidilimiidi suurendamise ajaks nähtusid kontolt Monefit Estonia OÜ ja IPF Digital AS-ga seotud krediiditehingud ning jätkusid varasemate võlgade maksed. Hageja ei ole esitanud kontrollitavat ajakohast analüüsi selle kohta, milliste sissetulekute, kohustuste ja kuludega krediidiandja limiidi suurendamisel arvestas.
10.6.Krediiditoimikus kajastub 300 euro suuruse limiidi ja 31,71 euro suuruse arvestusliku osamakse analüüs, kuid 10.09.2020 sõlmitud lepingu limiit oli 400 eurot ning 03.12.2020 suurendati see 500 euroni. Hageja ei ole tõendanud, millise arvutuse alusel hinnati kostja võimet täita tegelikult sõlmitud ja hiljem muudetud lepingu kohustusi.
2-22-139088
10.7.Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et krediidiandja oli kõigi kogutud andmete analüüsi tulemusena põhjendatult veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus leiab, et krediidiandja rikkus VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust.
11.Nõude ümberarvestus ja hagi rahuldamise ulatus
11.1.VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.
11.2.Hageja enda ümberarvestuse järgi sai kostja krediiti kokku 470 eurot ning tasus tagasi 434,11 eurot. Nende summade vahe on 35,89 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et saadud krediidi arvel tehtud tagasimakseid oleks olnud rohkem või et 35,89 euro suurune jääk oleks muul alusel lõppenud.
11.3.Kostja rikastumise äralangemise vastuväide ei anna alust jätta 35,89 eurot välja mõistmata. Raha kasutamine tavapärasteks elamiskuludeks ei kõrvalda tagastamiskohustust olukorras, kus krediidileping on kehtiv ja nõue tuleneb lepingu ümberarvestusest, mitte tühise tehingu tagasitäitmisest.
11.4.Hageja nõue on seega põhjendatud põhivõlgnevuse 35,89 euro ulatuses. Ülejäänud põhivõlanõue tuleb rahuldamata jätta.
12.Hageja nõutud intress 18,27 eurot ei ole esitatud ümberarvestusega tõendatud. VÕS § 4034 lg 7 välistab muud tasud ning hageja ei ole esitanud kontrollitavat arvestust VÕS § 94 järgi asendatud intressi kohta. Seetõttu jätab kohus intressinõue rahuldamata.
13.Sissenõudmiskulude 30 euro suurune nõue ei ole tõendatud. Hageja ei ole näidanud, millised konkreetsed toimingud tehti, millal need tehti ja millised tegelikud kulud nendega kaasnesid. VÕS § 1132 sätestatud ülempiir ei ole iseseisev kindlasummalise nõude alus. Kohus jätab sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.
14.Hagi esitamise ajaks arvestatud viivise 50,35 euro suurune nõue ja edasiulatuva viivise nõue määraga 34,90% aastas jätab kohus samuti rahuldamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise järel ei saa lepingulist intressimäära automaatselt kasutada viivisemäärana ning hageja ei ole tõendanud ümberarvestatud 35,89 euro sissenõutavuse algusaega ega esitanud seadusjärgse viivise kontrollitavat arvestust. Menetluskulud
15.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kohus jaotab need võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kulud erandlikult poolte endi kanda, kui nende väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
16.Kohus rahuldas hagi 35,89 euro ulatuses 304,31 euro suurusest rahalisest nõudest. Kohus arvestab lisaks nõude väikest väärtust, menetluse pikka kestust, kostja rasket terviseseisundit, lähedaste kohtueelset koostöökatset, kostja 51,42 euro suurust kompromissettepanekut ning asjaolu, et hageja ei vastanud sellele pikema aja jooksul
2-22-139088 sisuliselt. Samuti sisaldab hageja esitatud menetluskulude nimekiri vastuolusid märgitud tööaja, tunnitasude ja kogusumma vahel.
17.Kõiki asjaolusid kogumis hinnates oleks hageja menetluskulude kas või osaline väljamõistmine kostjalt ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 ja § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja ei ole enda kasuks rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.