Aktiva Finance Group OÜ hagi A N vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
7851,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: K U Kostja: A N (isikukood xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista A N’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 16.02.2021.a AS-iga Xxx sõlmitud A laenulepingust nr XXX ja selle 11.08.2022.a muutmise lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1694,28 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 24,01 eurot.
3.Välja mõista A N’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 11.12.2020.a AS-iga Xxx sõlmitud I makselahenduse lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1506,29 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 313,02 eurot.
4.Välja mõista A N’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis tasumata põhinõuetelt (1694,28 eurot ja 1506,29 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.07.2025.a kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse.
5.Ülejäänud osas jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi A N’i vastu rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud 50% ulatuses A N’i kanda ja 50% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda (TsMS § 163 lg 1).
7.Välja mõista A N’ilt menetluskulu kogusummas 492,50 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
8.Välja mõista A N’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (492,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
9.Kostja saab menetluskulud (kohtuotsuse resolutsiooni punktid 7 ja 8) tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx.
10.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 29.07.2025.a Harju Maakohtule hagiavalduse A N’i (kostja) vastu võla nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Xxx (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja 16.02.2021.a A laenulepingu nr XXX, mille alusel andis esialgne võlausaldaja kostjale krediiti summas 3920 eurot. 11.08.2022.a sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja lepingu nr XXX lepingu nr XXX muutmiseks. Esialgne võlausaldaja ja kostja leppisid kokku, et kostja võlgnevus esialgse võlausaldaja ees oli 2943,94 eurot. Samuti lepiti kokku maksepuhkuses alates 11.08.2022.a kuni 10.12.2022.a. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 11.12.2020.a I makselahenduse lepingu nr XXX, mille kohaselt oli krediidilimiidiks 1500 eurot. Kostja ei täitnud lepingutest nr XXX ja XXX tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.12.2022.a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg 20.12.2022.a võlgnevuse tasumiseks. 27.12.2022.a ütles esialgne võlausaldaja lepingud nr XXX ja XXX üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 25.04.2023.a lepingust nr XXX tulenevad kostjavastased nõuded hagejale. Esialgne võlausaldaja loovutas 31.01.2023.a lepingust nr XXX tulenevad kostjavastased nõuded hagejale.
3.Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 2943,94 eurot, intressivõlgnevuse 177,41 eurot, haldustasu 10 eurot, lepingutasu 50 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1362,89 eurot ning viisise alates 29.07.2025.a kuni põhinõude summas 2943,94 eurot tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 17,9% aastas.
4.Samuti palub hageja hagiavalduses välja mõista kostjalt lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 1500 eurot, intressivõlgnevuse 119,57 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 775,89 eurot ning viisise alates 29.07.2025.a kuni põhinõude summas 1500 eurot tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 20% aastas. Samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sh riigilõiv 665 eurot, 2 (9)
hageja õigusabikulud summas 1014 eurot ning menetluskuludelt menetluskulude suuruse kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Kohus selgitas hagejale, et sõlmitud lepingute näol on tegemist tarbijakrediidilepingutega ning nõudis hagejalt põhjendusi ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Sealhulgas andis kohus hagejale võimaluse esitada kohtule VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse. Hageja väitel kontrollis esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisust kostja täidetud taotluse alusel, maksehäirete registri väljavõtte põhjal ja pangakonto väljavõtete alusel. Koos selgitustega esitas hageja kohtule alternatiivse nõude, milles palub mõista kostjalt välja lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 1694,28 eurot ning viivise alates 11.06.2025.a kuni põhinõude summas 1694,28 tasumiseni viivisemääras 17,90% aastas ning lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 1506,29 eurot ning viivise alates 29.10.2023.a kuni põhinõude summas 1506,29 euro tasumiseni viivismääras 20% aastas. Samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 665 eurot ja hageja õigusabikulud 1014 eurot ning menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kostja menetluses avaldusi ei teinud. Kohus asjas istungit ei pidanud. Kohtu põhjendused
7.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (Riigikohtu 21.10.2020.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-17-18305 punkt 14). Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 17.09.2025.a kohtumääruses (dtl 413-416).
9.Vaidlust pole, et esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 16.02.2021.a A laenulepingu nr XXX, millega kostja sai krediiti 3920 eurot (dtl 26-29, 32), ning 11.08.2022.a lepingu nr XXX laenulepingu nr XXX muutmiseks, leppides kokku, et kostja võlgnevus esialgse võlausaldaja ees on 2943,94 eurot (dtl 34-37). Samuti ei ole vaidlust, et 11.12.2020.a sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja I makselahenduse lepingu nr XXX, mille alusel oli krediidilimiit 1500 eurot (dtl 42-47).
10.VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna krediidisaajaks on füüsilisest isikust võlgnik, kes sai krediiti väljaspool majandustegevust.
11.Kohtu ette toodu kohaselt väljastati lepingu nr XXX alusel kostjale krediiti kokku summas 3920 eurot ja selle muutmise lepinguga nr XXX lepiti kokku, et kostja võlgnevus võlausaldaja ees on 2943,94 eurot. Lisaks on kostja lepingu nr XXX alusel kasutanud krediiti kokku 3 (9)
summas 8077,09 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja on lepingu nr XXX katteks teinud tagasimakseid kokku summas 2225,72 eurot, kuid lepingu nr XXX katteks ei ole kostja tagasimakseid teinud. Lepingu nr XXX katteks on tehtud tagasimakseid kokku summas 6570,80 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse osas.
12.VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
13.Esmalt kontrollib kohus, kas sõlmitud tarbijakrediidilepingud olid kehtivad. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
14.Vastavalt kohtule esitatud tõenditele oli 16.02.2021.a sõlmitud lepingus nr XXX sätestatud krediidi kulukuse määr 22,8% aastas (dtl 26). 11.08.2022.a sõlmitud lepingu nr XXX muutmise lepingus nr XXX oli sätestatud krediidi kulukuse määr 22,35% aastas (dtl 34). 11.12.2020.a sõlmitud lepingus nr XXX oli sätestatud krediidi kulukuse määr 26,79% aastas (dtl 42). Eesti Panga poolt alates 30.11.2019.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,61%, alates 30.11.2020.a oli krediidi kulukuse määr 20,09% ja alates 31.05.2022.a oli krediidi kulukuse määr 16,3%.1 Seega vastas lepingute krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingutes kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik (VÕS § 4062 lg 1) ja sõlmitud lepingud olid kehtivad.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, punktid 13 ja 17; Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, punktid 20-23). Järgnevalt hindab kohus, kas hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
17.Hageja on oma seisukohtades välja toonud asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine lepingute sõlmimisel. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et laenude võimaldamise otsustamise käigus oli esialgne võlausaldaja jõudnud kogutud teabe põhjal kostja krediidivõimelisuse hindamisel ebaõigele järeldusele.
18.VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus teavet koguda ja hinnata. Kohtule esitatud
Vt. Eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr
4 (9)
tõendite kohaselt lähtus esialgne võlausaldaja kostja esitatud ankeetidest, arvelduskonto väljavõtetest ning Maksehäireregistri väljavõttest.
19.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 punktidega 1-7). KAVS § 50 lg-s 4 nimetatud nõuete täitmiseks tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks küsida laenusaajalt tema konto väljavõtet või koguda muu teave, mis on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 2-21-13098, punkt 18). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et esialgne võlausaldaja on küll kogunud vajalikku teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, kuid ei ole teinud enne laenu väljastamist õigesti kindlaks kostja väljaminekute, eluaseme- ja majapidamiskulude tegelikku suurust, mistõttu on tehtud ebaõiged järeldused kostja krediidivõimelisuse hindamisel (dtl 258).
20.Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisust valesti hinnanud, arvestades, et kostja pangakonto väljavõttelt nähtub ka finantskohustusi xxx OÜ ees (dtl 427428) ning kostjal on sagedased vältimatud kulutused kütusele, kuna teenib peamise osa oma sissetulekust xxx töötades. Laenutaotluses on kostja märkinud enda sissetuleku suuruseks 1250 eurot kuus, kuid kontode väljavõtetest nimetatut ei nähtu. Kohtule esitatu kohaselt oli kostja sissetulek augustis 2020.a kogusummas 716,12 eurot, septembris 2020.a kogusummas 1116,29 eurot, oktoobris 2020.a kogusummas 903,79 eurot, novembris 2020.a kogusummas 813,55 eurot, detsembris 2020.a kogusummas 198,18 eurot (dtl 434-438). Kostjal oli taotlustes märgitu järgi kohustusi summas 100-150 eurot kuus (dtl 61, 62). Samas nähtub, et detsembris 2020.a on xxx OÜ-le lepingu nr xxx alusel tasutud 318 eurot (dtl 427-428). Taust.ee 29.07.2025.a seisuga väljatrükist nähtub, et 2022.a ja 2023.a oli kostjal mitmeid finantskohustusi (dtl 63).
21.Ka ei ole antud juhtumil krediidiandja selgitanud välja kostja ülalpeetavaid. Laenutaotlustes kostja ülalpeetavate arvu ei märkinud (dtl 61, 62). Samas nähtub rahvastikuregistri väljavõttest, et kostjal on kaks alaealist last: sündinud 25.07.2017.a ja 12.04.2021.a (dtl 444) ning kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et 16.09.2020.a on tasutud lastehaiglas (dtl 435).
22.Lisaks on kostja tasunud igakuiselt summasid füüsilisele isikule: augustis 2020.a 270 eurot, septembris 2020.a 675 eurot, oktoobris 2020.a 550 eurot, novembris 2020.a 70 eurot, detsembris 2020.a 130 eurot (dtl 434-438). Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et laenuandja oleks selles osas selgitusi kostjalt küsinud. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuv oleks pidanud mõistlikus krediidiandjas tekitama kahtluse tarbija maksevõime suhtes. Kohus on seisukohal, et laenuandja on kohustatud enne laenuotsuse tegemist hindama ning arvesse võtma kõiki olulisi asjaolusid (sissetulek, eluaseme- ja majapidamiskulud, olemasolevad kohustused, ülalpidamiskohustus jms), kuivõrd need mõjutavad tarbija võimet laenukohustusi nõuetekohaselt täita.
23.Kohtule esitatust järeldab kohus, et kostjal nappis rahalisi vahendeid igapäevaste kulutuste tegemiseks, milleks oligi vaja antud juhul täiendavalt võtta uusi laene.
24.Kohus on seisukohal, et laenu võtmine on mõeldud eelkõige suuremate ja läbimõeldud väljaminekute jaoks, mitte tavapäraste ja igapäevaste kulude katmiseks, kuivõrd igapäevased kulutused peaksid saama kaetud regulaarse sissetulekuga, mitte laenurahaga. Igapäevaste kulutuste rahastamine laenuga ei ole vastutustundlik.
25.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet 5 (9)
nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vaata RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-1421710, punkt 29.3, Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2025.a otsus 2-23-6500, punkt 30). Praegusel juhul seda ei tehtud.
26.Juhul, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 tulenevaid kohustusi, loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid täiendavaid tasusid (va põhivõlgnevus) tarbija ei võlgne.
27.Järgmiseks kontrollib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingute täitmiseks makstud raha tagastamist.
28.Esialgne võlausaldaja on väljastanud kostjale lepingu nr XXX alusel krediiti 3920 eurot (dtl 279). Lepinguga nr XXX lepiti kokku, et kostja põhivõlgnevus lepingu nr XXX puhul on 2943,94 eurot (dtl 281). Vastavalt hageja 08.09.2025.a esitatud selgitustele ei ole kostja hagejale lepingu nr XXX alusel tagasimakseid teostanud (dtl 262). Kostja neid väiteid vaidlustanud pole.
29.Esialgne võlausaldaja on lepingu nr XXX alusel võimaldanud kostjale krediidilimiiti 1500 eurot (dtl 289). Vastavalt hageja 08.09.2025.a esitatud selgitustele on kostja põhivõlgnevus 1500 eurot (dtl 305). Kostja neid väiteid vaidlustanud pole.
30.Vaidlust pole, et kostja ei ole mõlema lepingu puhul krediidisummat tagastanud vaatamata 06.12.2022.a lepingute ülesütlemise hoiatusele (dtl 304 ja 306), meeldetuletustele ja hagihoiatusele (dtl-d 379-406). Esialgne võlausaldaja luges lepingud 27.12.2022.a seisuga ülesöelduks (dtl 305 ja 307).
31.Lepingute ülesütlemine esialgse võlausaldaja poolt 27.12.2022.a avaldusega (dtl 305 ja 307) oli õigustatud, kuna selleks ajahetkeks oli kostja nelja lepingujärgse maksega (10.09.2022, 10.10.2022, 10.11.2022 ja 10.12.2022) viivituses. Kostja neid asjaolusid vaidlustanud pole. Kohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli kehtiv ning leping öeldi 27.12.2022.a seisuga üles.
32.Hageja on 08.09.2025 esitatud seisukohas esitanud VÕS §4043 lg 7 järgi alternatiivsed nõuded juhuks, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 266). Kuivõrd kohus on seisukohal, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, rahuldab kohus hageja alternatiivsed nõuded osaliselt.
33.Lepingu nr XXX ja XXX puhul on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 2225,72 eurot ja lepingu nr XXX puhul on tagasimakseid tehtud kokku summas 6570,8 eurot. Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti, mistõttu on põhivõla jääk lepingu nr XXX puhul 1694,28 eurot ja lepingu nr XXX puhul 1506,29 eurot, mis tuleb kostjal hagejale tasuda.
34.Hageja nõuab kostjalt alternatiivsete nõuete puhul mõlemalt põhivõlgnevuselt ka viivist lepingu nr XXX puhul viivisemääras 17,9% aastas ja lepingu nr XXX puhul viivisemääras 20% aastas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem
6 (9)
intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul ei kehti VÕS § 113 lg 1 kolmas lause aga vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral, mistõttu mõistab kohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Perioodil 30.10.2023-31.12.2023 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraks 12% aastas, perioodil 01.01.2024-30.06.2024 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraks 12,5% aastas, perioodil 01.07.2024-31.12.2024 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraks 12,25% aastas, perioodil 01.01.25-30.06.2025 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraks 11,15% aastas ja perioodil 01.07.202529.07.2025 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraks 10,15% aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise lepingu nr XXX puhul perioodil 11.06.2025.a 29.07.2025.a (st kuni hagiavalduse esitamiseni) summas 24,01 eurot ja lepingu nr XXX puhul perioodil 30.10.2023.a -29.07.2025.a summas 313,02 eurot.
35.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
36.Hageja nõuab hagiavalduses viiviste väljamõistmist võlgnevuste lõpliku tasumiseni. Kuivõrd kohus mõistab kostjalt välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatu määras kuni hagiavalduse esitamiseni, mõistab kohus välja ka viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (st 30.07.2025.a) kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni lepingu nr XXX puhul summas 1694,28 eurot ja lepingu nr XXX puhul summas 1506,29 eurot.
37.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus lepingu nr XXX alusel summas 1694,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 24,01 eurot ja viivis alates 30.07.2025.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1506,29 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 313,02 eurot ja viivis alates 30.07.2025.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud osas jääb hageja hagi rahuldamata kooskõlas VÕS § 4034 lg 7.
38.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
39.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 7851,67 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
40.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
41.Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 50 %, mistõttu jäävad menetluskulud 50 % ulatuses kostja kanda ning 50 % ulatuses hageja kanda.
42.Hageja kohtule esitatu kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud riigilõiv summas 665 eurot. Samuti on hageja taotlenud õigusabikulude hüvitamist
7 (9)
kogusummas 1014 eurot käibemaksuta (dtl 420). Kokku on hageja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude nimekirja kohaselt 6 tundi.
43.Kostja hagejalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
44.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 332,50 eurot (665 eurot x 50%).
45.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vaata Riigikohtu 28.11.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, punkt 16; 02.05.2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, punkt 56; 10.02.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, punkt 13).
46.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (summa ilma käibemaksuta). Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-11514, p 14; RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasu suuruseks hagita asjades vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul 180 eurot (ilma käibemaksuta) (RKTKm 10.07.2023, 2-22-359/30, p 17), 150 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 07.06.2023, 2-22-6145/105, p 19), 135 eurot (lisandub käibemaks) (24.05.2023, 2-20-119460/71, p 28), 180 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 30.11.2022, 221-13599/26, p 15) ning 150 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006/24, p 16) (RKTKm 29.01.2024, 2-24-6606, p 16).
47.Hageja lepinguline esindaja on jurist. Juristist esindaja tunnitasu ei ole käesoleval juhul põhjendatud samas määras kui vandeadvokaadi tunnitasu, kuivõrd nende kutsealased nõuded ja vastutus ei ole võrreldavad. Vandeadvokaadi kutse eeldab riiklikult kontrollitud eksamit, tõendatud pikaajalist erialast kogemust ning pidevat kohustuslikku täiendusõpet. Lisaks allub advokaat rangetele kutse-eetika normidele, distsiplinaarvastutusele ja kutsekindlustuse kohustusele, mis tagavad osutatava teenuse kvaliteeti. Õigusbüroo juristil eeltoodud nõuded puuduvad. Lisaks, arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, siis leiab kohus, et põhjendatud esindaja tunnitasu on 80 eurot. Käesoleval juhul ei ole vandeadvokaadiga samaväärne tunnitasu põhjendatud ega mõistlik (vaata ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13893, punkt 10).
48.Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 6 tundi. Kuigi kostja hageja esindaja kuludele vastu ei vaidle, leiab kohus, et hageja esindaja ajakulu kõikide menetlustoimingute osas ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole järgmised ajakulud: 1) Alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 4 tundi. Hagiavaldus on koostatud standardvormi kasutades, viidates enamasti lisadele, asjaolusid on välja toodud äärmiselt üldiselt ning napisõnaliselt, mistõttu on kohus jätnud hagi käiguta, paludes hagejal asjaolusid täpsustada (dtl 164). Seda asjaolu arvestades peab kohus põhjendatuks ajakuluks kokku 2,5 tundi.
8 (9)
2) Hagiavalduse täiendamine 2 tundi. Kuna kohus on palunud hagi asjaolusid täpsustada, siis kohus peab põhjendatuks selles osas ajakulu 1,5 tunni ulatuses, mis kostjal tuleb hagejale hüvitada.
49.Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 4 tundi kogusummas 320 eurot (4 x 80 eurot). Põhjendatud esindajakulu on seega 160 eurot (320 eurot x 50 %).
50.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale maakohtus kantud menetluskulud 50 % ulatuses, st kogusummas 492,50 eurot (332,50 + 160).
51.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
52.Kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud, seega jäävad kostja menetluskulud tema kanda.
53.Kohus selgitab, et kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult kooskõlas TsMS § 317 lg 1 p 1. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.