2-23-131228 B2 Impact OÜ hagi D. V. väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2681,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja B2 Impact OÜ (endine nimi OK Incure OÜ), registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, Harju maakond 10617; e-post XXX;
vastu võlgnevuse
Kostja D. V. , isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX, e-post XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata.
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi D. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja B2 Impact OÜ kanda.
3.Saata kohtuotsus menetlusosalistele.
4.Toimetada kostjale D. V.-le TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale
2-23-131228 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue B2 Impact OÜ esitas Pärnu Maakohtule 22.09.2023 hagi D. V. vastu. Nõude aluseks on Esto AS ja kostja D. V. vahel 01.02.2022 sõlmitud tähtajatu krediidiliini leping nr XXX. Sõlmitud lepingu alusel võimaldas võlausaldaja kostjale kasutamiseks krediidilimiidi summas 2000 eurot. Kostja lepingut korrektselt ei täitnud, millest tulenevalt tekkis kostjal võlausaldaja ees võlgnevus. 03.04.2023 andis võlausaldaja kostjale täiendava tähtaja ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud ega kokkuleppeks ühendust ei võtnud, ütles võlausaldaja 17.04.2023 kostjaga sõlmitud lepingu üles ning loovutas nõude hagejale B2 Impact OÜ-le. Lepingust tulenev põhivõlgnevus on summas 1863,87 eurot, intresside võlgnevus summas 501,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 270,68 eurot (seisuga 22.09.2023) ning millele lisandub sissenõudmistasu summas 35 eurot ja meeldetuletuskirja tasu 10 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud, milleks hageja on märkinud riigilõivu 385 eurot. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht Kostjale on hagimaterjalid ja 18.01.2024 menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 03.02.2024 TsMS § 317 lg 12 ja § 317 lg 3 alusel avalikult, määruse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes rahuldamata.
2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
3.Kohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016 3-2-1-23-16, p 16).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping,
2-23-131228 millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
4.1.Esto AS ja kostja vahel oli sõlmitud 01.02.2022 krediidileping liigiga „krediidiliin“, mille alusel on kostja saanud oma kasutusse krediidilimiiti summas 2000 eurot /dtl 46-47/. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga, mis võimaldas tagasimakstud krediiti taas kasutusse võtta. Lepingu kohaselt oli intressi määr 35,4% aastas ja krediidi kulukuse määr 50,45% aastas. Kostja võttis laenuandja poolt võimaldatud krediidilimiidi summa kasutusse. Hagiavalduse kohaselt on laenuandja kostjale kokku väljastanud krediiti kogu summas 2030 eurot, kostja on laenuandjale tagasimakseid teinud kokku summas 534,35 eurot /dtl 59-60, 110/.
4.2.Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik võttis krediiti väljaspool majandustegevust. Seega on vaidlusalune leping tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
5.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
5.1.Kostja oli viivituses 15.01.2023, 15.02.2023 ja 15.03.2023 osamaksetega, millest tulenevalt saatis krediidiandja kostjale 03.04.2023 hoiatuse, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 17.04.2023 ning märkis, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja krediidilepingu üles /dtl 31-32, 63/. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles Esto AS lepingu 17.04.2023 üles.
6.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
6.1.Esto AS selgitas nõude loovutamisest kostjale 03.04.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuskirjas /dtl 63/. Nõude loovutamisest teatati kostjale 09.05.2023 nõudekirjaga /dtl 68/. Kostja ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
7.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,
2-23-131228 kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46).
8.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lõigetele 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Sama §-i lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
9.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal.
9.1.Kohus kohustas hagejat 28.03.2024 kohtunõudega hagi täpsustama ning kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, kuidas kontrollis krediidiandja kostja esitatud andmeid (kostja olemasolevate finantskohustuste ja rahaliste väljaminekute kohta, millest nähtub kostja tegelik krediidivõimelisus, kas krediidiandja kontrollis kostja pangakonto väljavõtteid, et kontrollida kostja krediidivõimelisust sissetulekute ja väljaminekute arvestuses). Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb välja tuua arvestus kostja tehtud tagasimaksete kohta ning esitada kohtule ka uuesti määratud tagasimaksed kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga /dtl 105-106/.
9.2.Hageja on 18.04.2024 menetlusdokumendis esitanud üldsõnaliselt selgituse, et ta ei ole hagiavalduse aluseks oleva lepingu algseks pooleks, vaid on nõude omandanud loovutamise teel. Hageja on teinud päringu algsele krediidiandjale, Esto AS, vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise selgitamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise selgitused ja tõendid selliselt nagu algne krediidiandja, Esto AS, on need hagejale esitanud. Lisaks märgib hageja, et kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 403 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1433,38 eurot (s.o väljastatud krediit 2030 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 534,35 ja tasaarvestatud väljamaksetasu 62,27 eurot) /dtl 110/.
9.3.Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole kostjale laenu andmisel
2-23-131228 vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimist tõendatud. Hageja selgitas hagis, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kogus krediidiandja teavet kliendi kohta erinevatest allikatest, kostja esitatud tulu andmetest ning kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, teostas Creditinfo AS-i skooringu, mille väljavõte on lisatud hagile. Hageja arvestas, et kostja on oma sissetulekuks märkinud 1625,69 eurot kuus ja finantskohustusteks märkinud 200 eurot kuus /dtl 35-36/. Kohus selgitab, et hageja poolt esitatud mudel krediidivõimelisuse hindamiseks on kohtu jaoks arusaamatu ja ebaselge, kohtule tuleb asjaolud selgitada hagis, milles viidatakse tõenditele, millega midagi tõendada soovitakse. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas hageja lisaks hagis esitatule, kohtunõudele vastates ei vastanud ega esitanud ka tõendeid, kas ja kuidas krediidiandja veendus ning kontrollis kostja sissetulekuid ja väljaminekuid (sh eeskätt finantskohustusi, mille osas kohus rõhutab, et need ei pruugi nähtuda maksehäirete registrist). Kohtule ei ole ka esitatud kostja taotlust, millest nähtuvad kostja esitatud andmed. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
10.1.Hageja on esitanud nõude tuginedes Esto AS ja kostja vahel 01.02.2022 sõlmitud krediidilepingule. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et krediidiandja määras laenu tagasimaksed tulenevalt vastutustundliku laenuandmise põhimõtte rikkumisest uuesti ning tegi need kostjale teatavaks. Ka kohtunõudele vastates, kui kohus oli hagejale selgitanud, et kohus ei ole täiendavate selgituste ja tõendite küsimiseta veendunud, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning hagejal tuleb esitada kohtunõudele vastates ka uuesti määratud tagasimaksed vastavalt VÕS § 4034 lg-st 7, ei esitanud hageja kohtule uuesti määratud tagasimakseid. Hageja vastas selles osas kohtule, et palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1433,38 eurot (väljastatud krediit 2030 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 534,35 ja tasaarvestatud väljamaksetasu 62,27 eurot). Kohtu hinnangul ei ole eelnevast tulenevalt hageja nõue selge ning tuleb jätta rahuldamata. Põhivõlgnevuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka kõrvalnõuded.
10.2.Hagis esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt oli tarbijakrediidileping ilma kindla tähtajata /dtl 30/. Minimaalselt tuli iga kuu vastavalt arvele tasuda 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Miinimummaksete suurust arvestades ei oleks hagi esitamise ega ka lahendi tegemise ajaks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei oleks muutunud VÕS § 82 lg 7 tähenduses kogu ulatuses sissenõutavaks. Seejuures oleks hageja nõutava põhivõlgnevuse 1433,38 euro tagasimaksmiseks miinimummaksete alusel kohtu arvutuste kohaselt kostjal aega üle 5 aasta. Seega ei saa kohus võtta hagi rahuldamisel aluseks ka kostjale laenatud ja tagasimakstud summade vahet. Ilma laenuandja ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi
2-23-131228 rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud ka kohtunõudele vastates.
10.3.Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et krediidiandja tegi kostjale 03.04.2023 lepingu erakorralise ülesütlemise hoiatuse, kuna kostja oli kolme järjestikuse osamakse tasumisega viivituses. Kohus selgitab, et kuna laenulepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku järgsete maksetega viivitusse sattumine, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuli krediidiandjal vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 määrata uus tagasimaksegraafik, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ei saanud kostja olla laenulepingu ülesütlemise ajal veel viivituses kolme uue maksegraafikujärgse järjestikuse osamakse tasumisega ning laenulepingu ülesütlemiseks ei olnud alust. Arvestades kostja tehtud tagasimakseid (534,35 eurot /dtl 59-60/) ja lepingu tingimusi, ei oleks kostja uue maksegraafiku määramise korral tagasimaksetega viivituses olnud. Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja määrama VÕS § 4034 lg 7 kohaselt uuesti tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks ning kasutama vastavalt uuele maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse kättetoimetamine kostjale
12.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
13.Kuna käesolevas tsiviilasjas menetlusse võtmise määruses nimetatud asjaolud kostja elu- ja viibimiskoha osas ei ole kohtule teadaolevalt muutunud, kostja elukoht või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada ning kostja pole siiani ka ise kohtu poole pöördunud, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.