Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(28)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(28)

jaotisest. Tänaseks ei ole muutunud ka ajutise halduri aruandes kajastatud võlgniku varade seis ega vara tagasivõitmise võimalused, s.o ühelgi võlausaldajal ei ole objektiivset lootust sisuliselt mingiski ulatuses oma nõuet pankrotivara arvelt rahuldatud saada. Võlgnik, Sense Holding OÜ (pankrotis), on holding-ettevõte, mille omandis on omakorda pankrotistunud tütarühing. Sense Holding OÜ on asutatud 12.10.2016. a, seejuures on kostja tegutsenud võlgniku ainsa juhatuse liikmena alates asutamisest. Võlgniku kontserni on kuulunud alates asutamise hetkest järgnevad tütarettevõtted: Smartwin Eesti OÜ (12181969), Sense Factory OÜ (11478259), Sense Building OÜ (12452687), Sense Trust OÜ (11377239) ja Sense Concept OÜ (12572925). Sense OÜ (pankrotis alates 05.04.2021. a) kui ühendav ühing ühendas endaga 01.02.2021. a osaühingud Sense Building OÜ, Sense Trust OÜ ja Sense Factory OÜ. Smartwin Eesti OÜ oli alates 31.08.2012. a Sense OÜ tütarühing ja kustutati registrist 27.06.2019. a ÄS § 60 lg 3 alusel. Praeguseks on Sense OÜ pankrotistunud ning Sense Concept OÜ on tütarühingutest ainus äritegevust jätkav ühing (seejuures on äritegevus sisuliselt olematu). Hageja on asjaolude väljaselgitamiseks kaasanud riiklikult tunnustatud finantseksperdi U.V. , kes on andnud omapoolse eksperthinnangu võlgniku püsiva maksejõuetuse väljakujunemise aja ja juhatuse liikme tegevuse kohta Sense Holding OÜ juhtimisel. Ekspert on selgitanud, et võlgnik asutati 12.10.2016. a rahaliste ja mitterahaliste sissemaksetega, seejuures olid mitterahalise sissemakse esemeks asutajatele kuulunud osalused äriühingutes Sense OÜ ja Sense Building OÜ. Asutamislepingu järgi tehti rahalisi sissemakseid summas 521 000 eurot ja mitterahalisi sissemakseid (osalused Sense OÜ-s ja Sense Building OÜ-s) summas 1 999 750 eurot, seejuures osakapitali kanti 2500 eurot ja ülekurssi 2 518 450 eurot. Ekspert on aga otsesõnu järeldanud, et tütarühingute väärtused ei saanud kuidagi katta osakapitali ja niivõrd suurt ülekurssi, arvestades, et Sense OÜ netovara oli 31.12.2016. a seisuga negatiivne summas 352 780 eurot ja Sense Building OÜ netovara oli 31.12.2016. a seisuga negatiivne summas 234 958 eurot. Ekspert U.V. on ühtlasi selgitanud, et Sense Holding OÜ konsolideerimata aruannetest nähtub, et 2016 ja 2017 seisuga oli Sense Holding OÜ netovara peaaegu muutumatu summas 2,5 miljonit eurot, millest järelduvalt ei ole Sense Holding OÜ juhatus hinnanud 2017. aastal alla mitterahalisteks sissemakseteks kasutatud Sense OÜ ja Sense Building OÜ osade väärtust, kuigi mõlemad teenisid 2017. aastal kahjumit. Sarnane olukord esines ka järgnevatel aastatel, s.o tütarühingud aina teenisid kahjumit, kuid juhatus sissemakseid ümber ei hinnanud. Ekspert on selgitanud, et võlgniku konsolideerimata aruandes ei ole kajastatud varasid kooskõlas RTJ-des kirjeldatuga, milliselt ei ole bilansiridadelt nähtunud ka finantsobjektide korrektne väärtus. Järelikult on võlausaldajatele pidevalt esinenud ebaõige ettekujutus võlgniku maksevõimest, arvestades et Sense Holding OÜ maksevõime sõltus holding ettevõttena täielikult tütarühingute äritegevusest ja edukuses. Eksperdi järeldusel kujunes Sense Holding OÜ bilansiline maksejõuetus välja 2017. aasta lõpuks. 2017. aasta lõpuks oli Sense OÜ, Sense Building OÜ, Sense Trust OÜ ja Sense Factory OÜ summaarne netovara negatiivne summas ca 1 miljonit eurot, seejuures oli tütarühingute summaarne netovara peaaegu sarnases seisus juba 2016. aasta lõpul. Arvestades, et võlgnik on holding-ettevõte, mille maksevõime sõltub täielikult tütarühingutest, sai ekspert maksejõuetuse tekkimise kindlaks määramisel arvesse võtta ka tütarühingute maksevõimelisust varasematel aastatel, s.o hinnata püsiva maksejõuetuse kujunemise hetke ka võlgniku tütarühingute majandusaastate aruannete järgi, mis eelnesid võlgniku asutamisele. Eeltoodu tulemusel järeldas ekspert, et juhatusele pidi olema hiljemalt 2017. aasta lõpuks selge, et võlgnik on bilansiliselt maksejõuetu. Ekspert on oma arvamuses välja arvutanud summa, mis kostja on võlgnikust viinud välja pärast bilansilise maksejõuetuse teket – nimetatud summa on 1 281 260,45 eurot. Ühtlasi on ekspert selgitanud välja, et pärast maksejõuetuse teket on kokku tütarühingutes ja võlgnikus maha kantud nõudeid kulukontodele summas 359 987 eurot, seejuures on mitmel juhul võlgnik kustutatud

3(28)

registrist ÄS § 60 lg 3 alusel. Pärast laenu andmist kuupäeval 19.02.2018. a on nimetatud väljaviidud summad vastavalt 1 188 160,45 eurot sisutühjade laenudega ning 327 061 eurot nõuete kuludeks kandmisega (kokku kuni ca 1,5 miljonit eurot). Seega on juhatus andnud (suuresti endaga seotud) ühingutele laenusid ning pole laenusid tagasi nõudnud, kirjutades need tihti lihtsalt kuludeks. Ekspert on oma arvamuses ka viidanud, et võlgnikus ja tütarühingutes on kantud kuluks just nõudeid, mis on võlgnikul tütarühingute vastu, või nõudeid, mis on võlgnikul ja/või tütarühingutel kolmandate isikute vastu, seejuures on nimetatud kolmandad isikud kostjaga seotud. Sellisteks kolmandateks isikuteks on olnud Safran OÜ, mille endine osanik ja juhatuse liige on Z.U (kostja), Safran Dekoor OÜ, mille ainuosanik oli Z.U kuni registrist kustutamiseni, Sense Special OÜ, mille enamusosanik oli Z.U kuni registrist kustutamiseni. Ekspert on ka järeldanud oma erialase kogemuse põhjal, et nõuete kuludeks kandmine annab aluse eeldada, et see oli mõnele võlgnikuga või juhatusega seotud isikule kasulik. Kostja Z.U on olnud juhatuse liige ja osanik Sense OÜ-s, Sense Factory OÜ-s, Sense Building OÜ-s ja Sense Trust OÜ-s. Selliselt on olnud sisuliselt kogu võlgniku kontsern kostja kontrolli all ning kostja on peaaegu et ainuisikuliselt juhtinud kontserni äritegevust. Kostja on seejuures võlgnikus 15,56 % ulatuses tegelik kasusaaja. Hageja hinnangul tuleb seega rikkumised hageja suhtes lugeda seotuks mitte üksnes holding-ettevõttega, vaid rikkumistena saab arvestada ka kostja poolt võlgniku tütarühingute juhtimisel toime pandud rikkumisi – s.o kui tütarühingu vara väärtust vähendatakse, väheneb ka võlgniku osaluse väärtus nimetatud tütarühingus. Kokkuvõtlikult saab väita, et kostja tegevus võlgniku juhtimisel on hoidnud võlgnikku pärast püsiva maksejõuetuse kujunemist nö tehislikult turuvõimelisena ca 4,5 aastat ning loonud soodsa pinnase investeeringute saamiseks juba maksejõuetule ühingule. Vastav tegevus ei saa olla tsiviil- ja õiguskäibes aktsepteeritav, arvestades ka, et selle tulemusel on nüüdseks täielikult varatu võlgniku vastu nõudeid summas ca 2,6 miljonit eurot. Hageja on seisukohal, et kostja võlgniku Sense Holding OÜ juhatuse liikmena vastutab hagejale saamata jäänud laenu, intresside ja viiviste, pankrotimenetluse kulude katteks makstud deposiitide, kohtueelsete õigusabikulude ja dokumentaalsete tõendite saamisega seotud kulude näol tekkinud kahju eest.

Hagejale on tekkinud pankrotiavalduse esitamata jätmisega kahju 444 854,79 eurot, mis vastab laenulepingu põhisumma (300 000 eurot), lepingujärgsetele intresside (17 054,79 eurot) ja viiviste (127 800 eurot) kogusummale. Tegemist on otsese varalise kahjuga kui ka saamata jäänud tuluga. Laenu ülekandmisega on tekkinud otsene varaline kahju summas 300 000 eurot ning viivised ja intressid vastavad saamata jäänud tulule, mida hageja saanuks teistsuguse investeeringu või rahapaigutuse korral teenida. Nõuet ei ole saanud pankrotimenetluses võlgniku vara arvelt mingiski ulatuses rahuldada ning nõue on tekkinud põhjusel, et juhatus on võlgnikku tehislikult hoidnud tsiviilkäibes ja seda olukorras, kus võlgniku püsiv maksejõuetus on juba välja kujunenud – teisisõnu on hagejale kahju tekkinud põhjusel, et juhatus ei esitanud õigeaegselt võlgniku pankrotiavaldust, võttis püsiva maksejõuetuse tekkimise järel laenu, ning jätkas võlgniku majandustegevusega. Järelikult on ka kahju tekitamine õigusvastane, kuna ÄS § 180 lg 51 kaitse-eesmärgiks on vastavalt Riigikohtu suunistele kaitsta võlausaldajaid kahju eest, mis tekib võlgniku majandustegevuses jätkamisest. Olukorras, kus pankrotiavaldus oleks õigeaegselt esitatud, ei oleks hageja laenulepingut võlgnikuga ka sõlminud. Eeltoodust tulenevalt on kaitsenormi rikkumine kahjunõude aluseks oleva kahjuga põhjuslikus seoses ja kahju kuulub hüvitamisele täies ulatuses, kuivõrd kogu kahju on kaitsenormi eesmärgiga hõlmatud. Kahjuna tuleb arvestada ka hageja poolt võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiite kokku summas 4800 eurot, sh 1500 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks ning 3300 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ja raugemise vältimiseks. Deposiitide tasumisel on hageja eesmärk olnud sisuliselt kahju ulatust vähendada, mistõttu saab vastavat makset lugeda kahju vähendamisega seotud kuluks ehk otseseks varaliseks kahjuks – teisisõnu on hageja teinud vastavad maksed, et võlgniku pankrot üldse välja kuulutataks (ehk et avalduse menetlus ei raugeks) ning et vastavalt saaks pankrotimenetluses hageja nõude mingiski ulatuses rahuldada (et hageja nõue ei muutuks täielikult väärtusetuks). Arvestada tuleb siinjuures, et hageja on tasunud deposiidid oma nõude väärtuse säilitamise ehk kaitsenormi kaitse-eesmärgi järgse kahju vähendamise/ärahoidmise ajendil.

5(28)

tahtlusele viitab asjaolu, et kuludeks on kantud võlgniku nõuded tütarühingute vastu (kus kostja tegutses juhatuse liikmena) ja võlgniku ja tütarühingute nõuded kolmandate isikute vastu, mis olid kostjaga vahetult kas läbi osaluse või juhatuse liikmeks olemise seotud. Nõuete kuludeks kandmisel pidi olema kostjale kui aastaid äritegevuses tegutsenud juhatuse liikmele selge, et nõnda väheneb ühingu maksevõime. Arvestada tuleb ka täiendavalt, et raamatupidamise korraldamine on juhatuse kohustus. Samadel põhjustel pidi olema kostjale arusaadav, et võlgniku maksejõuetus on 2017. aasta lõpuks väljakujunenud ning sellele järgnevalt antud laenud kahjustavad võlgniku varalist seisundit ning vähendavad seega võlausaldajate nõuete väärtust. Järelikult ei saa esineda kahtlust, et kostja teadis, et kahjustab võlgniku varalist seisundit, ning pidi seda vähemasti möönma, kui mitte tahtma. Hageja nõuet ei ole saanud pankrotimenetluses võlgniku vara arvelt rahuldada kostja poolt maksevõime vähendamise tõttu ehk teisisõnu on hageja nõue kostja tegevuse tulemusel muutunud täielikult väärtusetuks. Hagejale tekitatud kahjuks saab seejuures lugeda nõuete mahakirjutamise ja laenude andmise raames summa, millises ulatuses on seeläbi hageja nõuete väärtus – nii põhinõude kui ka intressi- ja viivisenõude väärtus vähenenud. Ühtlasi tuleb arvestada kahju vähendamise eesmärgil tasutud deposiite 4800 eurot. Kuivõrd kahju (nõude väärtuse vähenemine) on tekkinud maksevõime vähendamisest, mille ärahoidmine on vastava sätte kaitse-eesmärgiks, on kahju tekitamine õigusvastane. Kui kostja ei oleks nimetatud tegevusega võlgniku vara väärtust vähendanud, ei oleks ka hageja nõude väärtus proportsionaalselt vähenenud. Seega on kaitsenormi rikkumine kahjunõude aluseks oleva kahjuga põhjuslikus seoses ka hageja kahjunõue kuulub täies ulatuses rahuldamisele, kuna KarS § 384 lg 1 kaitse-eesmärk on ära hoida juhtorgani liikme poolt maksejõuetuse põhjustamisega võlausaldajate nõuete väärtusetuks muutumine.

6(28)

Arvestades, et kostja on käitunud nõuete kuluks kandmisel ning pärast maksejõuetuse tekkimist heade kommete vastaselt ning seejuures tahtlikult, on kostja käitumine õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Hagejale tekitatud kahjuks saab seejuures lugeda nõuete mahakirjutamise ja laenude andmise raames summa, millises ulatuses on seeläbi hageja nõuete väärtus – nii põhinõude kui ka intressi- ja viivisenõude väärtus vähenenud. Hageja on ühtlasi olnud sunnitud tasuma kohtu deposiiti 4800 eurot, hoidmaks ära kahju suurenemise. Kui kostja ei oleks nõudeid kuluks kandnud ega teinud pärast maksejõuetuse tekkimist nimetatud ulatuses väljamakseid, oleks saanud hageja nõude (mh pankrotimenetluses) suuremas, kui mitte terves ulatuses rahuldada. Selliselt on kostja tahtlik heade kommete vastane käitumine põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga ning kostja vastutab hageja ees heade kommete vastase käitumise tagajärjel tekkinud kahju eest.

7(28)

ärimudeli toimimisse ei taga seda, et ärimudel ka päriselt toimiks. Hageja asjatundja U.V. on oma täiendavas arvamuses märkinud, et osaühingu maksevõime jaatamiseks peaksid eksisteerima konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad pidada osaühingu majandusseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Finantseerimise jätkumine teatud ajaperioodi jooksul ei tähenda seda, et võlgniku jaoks eksisteerisid positiivsed väljavaated. On selge, et mittetoimivasse ettevõttesse saab pidevalt raha juurde anda, kuid see ei tähenda, et ettevõte hakkab kasumit teenima. U.V. on esile toonud, et võlgnikusse laenatud lisaraha hoopis kulutati ära ja võlgniku kahjum üha suurenes. Seega ei muutnud raha laenamine võlgnikusse seda likviidseks, vastupidi — laenude ja laenuraha kasutamise tulemusel võlgniku maksejõuetus süvenes. Kostja on ekspert L. R. arvamusele tuginedes esile toonud, et intresse võlgnikule väljastatud laenudelt tasuti hagejale 2018. ja 2019. aasta eest, ühel korral Genoviir OÜ-le ning teistele võlausaldajatele intresse ei tasutud. Ekspert U.V. hinnangul ei tõenda see asjaolu mitte võlgniku maksevõimelisust, vaid vastupidi, võlgniku püsivat maksejõuetust. Võlgnik ei olnud lihtsalt võimeline oma laenuandjatele intresse tasuma. Intresside mittetasumine tõendab võlgniku püsivat maksejõuetust 2017. aasta lõpu seisuga. Hageja toonitab, et võlgniku pankrotimenetluses on kõik võlgniku osanikud esitanud oma laenulepingutest tulenevad nõuded koos intressidega. See tõendab veelgi, et intresse ei tasutud võlgniku suutmatuse tõttu, mitte seetõttu, et võlausaldajad ei oleks intresse soovinud. Arvestades võlgniku kontserni tegevuse kogunumbreid on hagejale kokku 30 000 euro ulatuses intresside tasumine täiesti marginaalne näitaja ja see ei väära fakti, et kontserni konsolideeritud rahavood muutusid aasta-aastalt negatiivsemaks ning kontsern teenis järk-järgult üha rohkem kahjumit, seejuures ulatusid negatiivsed numbrid aasta kohta sadadesse tuhandetesse. Seega on kostja väited vastavate intressimaksete kohta maksejõuetuse väljakujunemise seisukohast täiesti asjakohatud ning viitavad pigem asjaolule, et kostja eesmärk oli intressimaksetega vältida olukorda, kus hageja võlausaldajana esitab võlgniku maksejõuetusavalduse ning tõstatab juhatuse liikme isikliku vastutuse küsimuse, milleni on käesolevas menetluses jõutud. Kostja on väitnud, et võlgniku ca 1,5 miljoni eurose töövoo tõttu ei saaks pidada võlgnikku 2017. aasta lõpu seisuga maksejõuetuks. Seejuures on hageja viidanud ekspert U.V. arvamusele, kus on välja toodud Tatrajõe projekt (ca 1,4 MEUR), Pihlaka projekt (ca 0,2 MEUR) ning kaks eskiisprojekti, millede maksumus jäi kummalgi alla 4000 euro. Hageja ekspert on vastavate projektide kohta märkinud, et isegi kui kõik projektid oleks õnnestunud lõpetada rentaablusega 7,01%, oleks teenitud üksnes 105 tuhat eurot ärikasumit. Samas oli võlgniku tütarühingute summaarne netovara aastatel 2018 ja 2019 negatiivne vastavalt 1,6 ja 2,6 miljonit eurot, millest nähtuvalt võlgniku finantsseisund hoopis halvenes vastavate projektide ajaraamistikus. Selliselt puudus nimetatud töövool võlgniku püsiva maksejõuetuse ületamiseks sisuline tähendus. Kostja on ka viidanud hinnapakkumistele, mille maht ületas 2,45 miljonit eurot. Esiteks märgib hageja, et hinnapakkumised ei oma võlgniku püsiva maksejõuetuse ületamise seisukohast tähendust, sest ükski neist hinnapakkumistest teadaolevalt ei realiseerunud. Kostja ei ole selgitanud, kuidas oleks hinnapakkumiste realiseerumine tööks võimaldanud ületada võlgniku püsiva maksejõuetuse, arvestades, et ehitussektori rentaablus oli 7,01%. Ka juhul, kui hinnapakkumised oleksid realiseerunud, ei oleks need võlgnikul aidanud ületada 2017. aasta lõpus välja kujunenud püsivat maksejõuetust; selleks oli võlgniku omakapitali miinus liiga suur. Puudutamaks Samla Capital Oy päringut 50 paarismaja arenduseks, on hageja ekspert U.V. märkinud, et vastav päring on sedavõrd üldine, et puudub alus seda maksevõime hindamisel isegi arvestada. Ka kostja ekspert L. R. ise on viidanud, et kontsernil puudus tegelikult arenduseks võimekus. Kostja on ka viidanud, et kontserni töötajate arv püsis aastatel 2017 – 2019 vahemikus 25 – 31, mistõttu ei saanud kontsern 2017. aasta lõpuks olla maksejõuetu. Hageja märgib, et vastav väide 8(28)

on asjakohatu. Esiteks on hagejale saanud teatavaks, et mitmed kontserni töötajad on esitanud töösuhtest tulenevalt (peamiselt saamata jäänud töötasu tõttu) nõudeavalduse Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Lõplikult kinnitatud võlausaldajate nimekirjast nähtuvalt on loetud kaitstuks 8 kontserni töötaja nõuded kokku mitmekümne tuhande euro väärtuses. Järelikult ei olnud võlgnik suuteline oma töötajatele töötasu maksma, mistõttu on viide töötajate arvule ainetu ega lükka ümber püsiva maksejõuetuse väljakujunemist 2017. aastal. Ühtlasi viitab hageja ekspert U.V. arvamusele, et ka püsivalt maksejõuetul tööandjal on võimalik tööjõukulusid jooksva rahavoo (mh laenude) pinnalt katta, mistõttu ei oma töötajate arv püsiva maksejõuetuse väljakujunemise vaatest tähtsust. Kostja eksperdi L. R. viidatud modifitseeritud bilansist nähtuv positiivne omakapital summas 505 539 eurot on väär ja eksitav. Tegelikkuses oli võlgniku tütarühingute väärtus ümber hindamata ning arvestades tütarde kahjumlikkust ja kontserni negatiivset netovara ning asjaolu, et võlgnik tegutses üksnes läbi oma tütarühingute, pidi võlgniku korrigeeritud konsolideerimata omakapital tegelikult olema negatiivne. Kostja on üritanud omistada ka õiguslikku tähendust asjaolule, et võlgniku eesmärgiks oli luua energiatõhusate majade tootmisega innovatsiooni. Hageja leiab, viidates ekspert U.V. arvamusele, et eeltoodud väitel puudub igasugune sisuline ja õiguslik tähendus. Innovatsiooni loomine ei tähenda, et aasta-aastalt süveneva maksejõuetusega äriühing võiks piiranguteta tsiviilkäibes oma täielikult perspektiivitu äriplaani teostamist jätkata. Hageja asjatundja on mh märkinud, et kui innovatsiooni loov ettevõte ei suuda oma kohustusi täita, on tegemist maksejõuetu ettevõttega.Kostja ei ole suutnud tõendada mingeid asjaolusid, millest järelduvalt võinuks võlgniku maksejõuetus kujuneda välja pärast 2017. aasta lõppu. Lisaks, kostja pankrotiavalduse esitamata jätmise kohustuse rikkumist on kinnitanud ka kostja ekspert L. R. . Kes on oma arvamuses märkinud, et võlgnik võinuks olla maksevõimeline kuni 2019. aasta lõpuni. Hageja võlausaldajana esitas võlgniku pankrotiavalduse 24.08.2021. a. Kostja esitas võlgniku pankrotiavalduse üksnes seetõttu, et võlgnik oli saanud hageja pankrotihoiatuse. Kostja on järelikult hilinenud võlgniku pankrotiavalduse esitamisega, arvestades kostja eksperdi arvamust, vähemalt ca 1,5 aastat. Hageja ei nõustu kostja käsitlusega, et võlgniku nimel laenude andmine tütarühingutele oli seaduslik ja majanduslikult põhjendatud. Hageja on tõendanud, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2017. aasta lõpuks ning et laenu andmise seisuga oli tegu juba püsivalt maksevõimetu ühinguga. Võlgniku poolt laenu andmine tütarühingutesse pärast maksejõuetuse väljakujunemist 2017. aasta lõpuks oli sisuliselt hagejalt saadud kapitali väärkasutamine – vastav raha raisati tütarühingutes ära või liigutati nendest välja, millises olukorras täidab kostja poolt võlgniku nimel laenude andmine nii maksevõime vähendamise kui ka heade kommete vastase käitumise koosseisud. Kostja on sisuliselt kokkuvõtlikult väitnud seda, et kuluks kantud võlgniku nõuded olid väärtusetud ja seega oli kuluks kandmine põhjendatud. Hageja leiab, et tegu on põhjendamatu ettekäändega. Hageja rõhutab esiteks fakti, et kuluks on kantud üksnes nõudeid, mis võlgnikul olid kostjaga seotud isikute vastu. Selliselt toimides on kostja alusetult soodustanud endaga seotud isikuid ja seeläbi ka ennast võlgniku teiste võlausaldajate arvelt, kuna võlgnik loobus alusetult oma nõuete realiseerimisest on võlgnike suhtes. Hageja on seisukohal, et nõuete kuludeks kandmisel pidi olema kostjale kui aastaid äritegevuses tegutsenud juhatuse liikmele selge, et nõnda väheneb ühingu maksevõime ja saab lugeda, et kostja tegutses nõuete kuluks kandmisel teadlikult ja tahtlikult. Kostja on veel väitnud, et hageja kantud kohtueelsed õigusabikulud ja ekspertarvamuse kulud on põhjendamatud ja ebavajalikud, samas ei ole kostja ei ole oma seisukohti selgitanud ega

9(28)

põhjendanud ning hageja vastavate kostja väidetega ei nõustu.

Kostja seisukoht ja vastuväited

on võimalik, et netovara negatiivsus on tingitud pikaajalistest kohustustest, mille sissenõutavaks muutumise ajaks võib võlgniku finantsolukord olla tänu kasumlikule tegevusele sedavõrd paranenud, et võlgnik on võimeline kõik kohustused täitma. Samuti võib ette tulla muid juhtumeid, kus äriühingu netovara on küll negatiivne, kuid sellele vaatamata ei saa rääkida võlgniku püsivast maksejõuetusest. Seega tegemaks kindlaks, kas äriühing oli mingiks ajaks muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Lisaks netovarale tuleb analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid, samuti võlgniku äriplaani perspektiivikust. Kostja hinnangul ei tõenda hageja tõendid usaldusväärselt asjaolu, et Sense Holding OÜ maksejõuetus kujunes välja 2017. a lõpuks, et tegemist oli Sense Holding OÜ alalise maksejõuetusega ning et vastavad asjaolud olid 2017. a lõpuks kostjale kui juhatuse liikmele ilma kahtlusteta ilmsed. Lükkamaks ümber hageja väited, küsis kostja riiklikult tunnustatud eksperdilt finantsekspertiisi valdkonnas, L. R. lt, asjatundja arvamust küsimuses, kas Sense Holding OÜ oli maksejõuetu hagejaga laenulepingu sõlmimise ajal, s.o 19.02.2018. a. L. R. on 16.11.2022. a koostatud arvamuses asunud analüüsi tulemusel seisukohale, et Sense Holding OÜ omanike huvi ja usk äritegevusse ei muutunud 2018. aasta 19. veebruaril hagejaga allkirjastatud laenulepinguga ning Sense Holding OÜ ärimudelit jätkati sarnaselt varasemale. Eksperdi arvamuse kohaselt ei viita analüüs üheski instantsis asjaolule, et Sense Holding OÜ võinuks olla maksevõimetu 19.02.2018. a seisuga. Lõppkokkuvõttena asus ekspert L. R. seisukohale, et Sense Holding OÜ ei olnud 19.02.2018. a seisuga maksejõuetu. Lisaks tuvastas L. R. oma 16.11.2022. a ekspertarvamuses, et peale hagejalt laenu võtmist investeerisid Sense Holding OÜ omanikud Sense Holding OÜ-sse veel täiendavalt ca 1 miljon eurot, et erinevaid äritegevuse harusid hoogustada. Äritegevuse hoogustamine seisnes aktiivses müügis, mille kohta on tellija asjatundjale esitanud nii sõlmitud ehitus- kui ka projekteerimise lepingud. Laenuvõtmise hetkel oli Sense grupis töövoogu ca 1,5 miljoni euro jagu. Lisaks eelnevale on ekspert teinud ka väljavõtte tellija esitatud ja klientidele edastatud hinnapakkumistest, mille maht ületas 2,45 miljonit eurot. Äritegevuse jätkuvust peale hagejalt võetud laenu kinnitavad nii omanike jätkuv finantseerimine, aktiivne müügitegevus kui ka töötajate arv grupi ettevõtetes, mis püsis perioodil 2017 – 2019 vahemikus 25 – 31. Muuhulgas tõi L. R. välja tellija esitatud projekteerimise ja ehituse lepingud, nende sõlmimise aja ja maksumuse, sh: (i) villa Tatrajõe, Kambja, 14.07.2017, maksumus 1 416 645 eurot, valmimine 21. juunil 2019. a; (ii) elamu Pihlaka tn 4, Otepää, 18.09.2017, maksumus 262 133 eurot, valmimine 31. novembril 2018. a; (iii) eskiisprojekt Z.U allee 13, Rannamõisa, 05.05.2018, maksumus 3 500 eurot; (iv) eskiisprojekt Vana-Metsavahi elamu, Kiisa, 09.08.2018, maksumus 3 000 eurot. Ekspert L. R. tuvastas, et nimetatud Sense Holding OÜ sõlmitud ehituslepingute (Tatrajõe villa ja Pihklaka tn 4 elamu) kohaselt pidanuks hooned valmima vastavalt 2018. aasta lõpus ning 2019. aasta suvel. Seega oli eksperdi hinnangul Sense grupil hagejalt laenu võtmise seisuga töövoogu ees enam kui 1,5 miljoni euro väärtuses. L. R. osundas ekspertarvamuses ka asjaolule, et temale esitatud hinnapakkumiste kohaselt käis Sense grupis aktiivne müügitöö nii Eesti kui ka välisturgude suunal ning et asjatundja väljatoodud projektide potentsiaalne maksumus võinuks olla ca 2,45 miljonit eurot. Samuti on L. R. arvamuses välja toodud lihtsustatud Sense Holding OÜ bilanss seisuga 19.02. 2018. a, mille kohaselt arvestamata mitterahaliste sissemaksete väärtust oleks Sense Holding OÜ omakapital ikka olnud positiivne summas 505 539 eurot. Kostja on seisukohal, et ekspert L. R. arvamuses tuvastatud asjaolud kinnitavad üheselt, et ebaõige ja tõendamata on hageja poolt väidetu, et Sense Holding OÜ maksejõuetus kujunes välja 2017. a lõpuks, et tegemist oli Sense Holding OÜ alalise maksejõuetusega ning et vastavad asjaolud olid 2017. a lõpuks Sense Holding OÜ juhatuse liikmele, kostjale Z.U-le , ilma 11(28)

kahtlusteta ilmsed. Seoses Riigikohtu juhisega, milliste kohaselt tuleb lisaks osaühingu netovarale analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid, samuti võlgniku äriplaani perspektiivikust, selgitab kostja, et Sense kontserni eesmärgiks oli luua innovaatiliste ja energiatõhusate majade tootmine. 2020. aastal rakendusid kõikjal Euroopa Liidus ühenduse direktiividest lähtuvalt hoonetele uued ranged energiatõhususnõuded. Ligi nullenergia hoonete nõuete tulekuga oli muutumas konkurentsisituatsioon ehitusettevõtjate osas. Muudatused olid niivõrd karmid, et vanaviisi ehitades ei pruukinud Euroopa Liidus enam peagi ehituslubasid saada. Sense Holding OÜ tegevuse põhirõhk 2017.- 2020. aastal oli peamiselt koostöös teiste Sense kontserni äriühingutega (eelkõige Sense OÜ, Sense Building OÜ, Sense Factory OÜ ja Sense Trust OÜ) ehituskontseptsiooni väljatöötamine, et oleks võimalik luua erineva mahu ja konfiguratsiooniga energiatõhusaid puit- ning betoonhooneid. Arenduse aluseks on omandatud teadmised (TÜ Tehnoloogia Instituudis loodud Energiatõhusa Ehituse Tuumiklabor) ning kogemused energiatõhusate majade loomises. Rohkelt külastati temaatilisi konverentse ning praktiliste kogemustega partnereid Saksamaal ja Austrias. Lähimaks eesmärgiks oli Sense grupi toel ja koostöös jõuda Põhjamaade turgudele. Tehtud töö tunnustuseks oli Puitmaja Liidu poolt korraldatud „Aasta Tehasemaja“ konkursil neljal korral võidetud auhinnad (nendest kolm on „Parim Energiatõhus Tehasemaja“ aastatel 2016, 2017 ja 2018). Sense kontserni äriplaan ja majandustegevuse kirjeldus on välja toodud lisatud Sense kontserni tutvustuses ja Sense Holding OÜ poolt enne laenu saamist hagejale tehtud presentatsioonis (Sense kontserni majandustegevuse tutvustus ja Sense Holding OÜ presentatsioon). Sense Holding OÜ on kogu tegevusaja jooksul oma osanike toetusel pidevalt investeerinud nii tootmisvahenditesse kui ka personali, finantseerides seda eelkõige oma osanike antud laenudega. Osanike poolt investeeriti Sense grupi äriühingutesse ligi kolm miljonit eurot, mida kinnitab Sense Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses Tartu Maakohtu 25.05.2022. a kohtumäärusega kinnitatud võlausaldajate nimekiri. Sellega arendati Sense grupi äriühingute majandustegevust ning loodi võimalus olla Skandinaavia turul hinnatud kogemustega puitmajade tootja. Sense grupi äriühingute põhilisteks sihtturgudeks olid 2016.-2018. a Eesti, Rootsi ja Soome. Antud turgudel on ehitussektor oluliselt jahenenud alates 2018.-2019. aastast, mille tulemusena tekkis Sense grupi äriühingutel 2019. a käibelangus. Samas algasid 2020. aasta jaanuaris Sense grupi äriühingutel läbirääkimised Soome äriühinguga Samla Capital OY, kes oli huvitatud Sense grupi äriühingute uudse paarismaja lahendusest ning soovis tellida 50 kahe boksiga paarismaja, mida kinnitab Samla Capital Oy 19.05.2020. a elektronkiri. Tuleviku prognoos oli 2-3 aasta jooksul ehitada kuni 150 maja. Kahjuks lõppesid läbirääkimised ülemaailmse koroonaviiruse COVID-19 kriisi arenedes. Samuti hakkasid ajakirjanduses 2019. a suvel ilmuma järjestikused lood puitmajasektoris toimuva paanika ja pankrottide kohta. Ligi kümme puitmajatootjat lõpetasid Eestis aastatel 2019.-2020. äritegevuse. Järsult kahanes läbirääkimistel huvi ka Sense grupi äriühingute toodangu vastu. Sense Holding OÜ maksejõulisust veel aastatel 2018.-2019. kinnitab muuhulgas asjaolu, et Sense Holding OÜ on tasunud hagejale kahel korral intresse 2018. aasta eest summas 15 000 eurot ning 2019. aasta eest summas 15 000 eurot, kokku summas 30 000 eurot. Ka ülaltoodud asjaolu lükkab selgelt ümber hagi aluseks toodud faktiväite, et Sense Holding OÜ maksejõuetus kujunes välja 2017. a lõpuks, et tegemist oli Sense Holding OÜ alalise maksejõuetusega ning et vastavad asjaolud olid 2017. a lõpuks Sense Holding OÜ juhatuse liikmele Z.U ilma kahtlusteta ilmsed. Kostja märgib, et hageja oli sisuliselt ainuke laenuandja, kellele tasuti intresse, kuivõrd nii nagu L. R. ekspertarvamuses asjatundja arvamuses tõi asjatundja välja, et Genoviir OÜ on ainukene omanikega seotud ettevõte, kellele on Sense Holding OÜ laenude eest intressi makstud ühe korra, täpsemalt 29.12.2017. a summas 2 051,87 eurot. Seega teistele Sense Holding OÜ osanikega seotud laenuandjatele intresse ei tasutud, samuti ei tasutud üldse Sense Holding OÜ osanikega 12(28)

seotud laenuandjatele intresse 2018., 2019. ja 2020. a. Juhul kui Sense Holding OÜ tasus hagejale veel 20.12.2019. a intresse summas 15 000 eurot, siis on üheselt ilmne, et 19.02.2018. a laenulepingu sõlmimise hetkel pidi Sense Holding OÜ olema maksejõuline ja tegutsev äriühing ning et puudub igasugune seadusest tulenev õiguslik alus panna kostja kui füüsiline isik juhatuse liikmena vastutama juriidiliste isikute vahel sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste eest. Hageja on professionaalne ning oma igapäevases majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ettevõtja, kes andis teadlikult tagatiseta laenu, kuigi oleks võinud nõuda näiteks kostjal käenduse andmist, millisel juhul puuduks vaidlus küsimuses, et käendaja vastutaks solidaarselt laenuvõtjaga laenuandja ees. Kuivõrd hageja andis tagatiseta laenu ning täielikult puuduvad õiguslikud alused, mis saaks seaduse kohaselt kaasa tuua kostja vastutuse äriühingu võlausaldaja ees, siis tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma väidet selle kohta, et kostja on teadlikult kahjustanud Sense Holding OÜ varalist seisundit seoses nõuete mahakandmisega (s.o nõuete raamatupidamises kuluks kandmisega). Kostja selgitab, et Sense Holding OÜ raamatupidamises kolmanda isiku vastu suunatud laenu mahakandmine (s.o nimetatud nõude raamatupidamises kuluks kandmine) ei tähenda õiguslikult seda, et Sense Holding OÜ oleks nõudest loobunud või nõude loovutanud, vaid nõude mahakandmine tähendab üksnes seda, et Sense Holding OÜ juhatus on lugenud raamatupidamises nõude väärtusetuks, so hinnanud nõude väärtuse 0 eurole. Sense Holding OÜ juhatus oli selleks seaduse kohaselt kohustatud, kuivõrd raamatupidamise seaduse § 16 punkti 8 kohaselt kehtib raamatupidamise korraldamisel konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustiste ja kulude alahindamist. Samas seoses nõude raamatupidamises mahakandmisega võlasuhe ei lõpe, vaid muutub üksnes raamatupidamises antud hinnang nõude õiglasele väärtusele. Nii on Sense OÜ (pankrotis) esitanud Sense Holding OÜ pankrotimenetluses esitanud nõudeavalduse tema pandiga tagamata nõuete tunnustamiseks summas 2 061 325,01 eurot ning kohtumäärusega on neid nõudeid ka tunnustatud. Seega on Sense Holding OÜ jätkuvalt mahakantud nõuete omanikuks ning ei saa järeldada, et nõuete kuludeks kandmise eesmärgiks oli vältida võlausaldaja nõude sissenõudmist. Samuti ei ole hageja nõude eeldusena tõendanud, et kui kostja ei oleks nõudeid maha kandnud, et siis oleks hageja saanud oma Sense Holding OÜ vastu suunatud nõude rahuldamist suuremal määral, kui nõuete mahakandmise korral. Kostja leiab, et põhjendamatu on ka hageja väide, et laenude andmisega Sense Holding OÜ tütarettevõtjatele ja osade nõuete kuluks kandmisega, tegutses kostja tahtlikult heade kommete vastaselt. Kostja hinnangul ei viita hagi aluseks toodud konkreetsetest faktilistest asjaoludest ükski sellele, et Kostja või muu füüsiline isik oleks soovinud laenulepingu sõlmimisel või laenulepingu hilisemal täitmisel üritanud hagejat petta, nt luues Faasani Kaubandus OÜ-le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Kostja uskus Sense Holding OÜ äriplaani ja majandustegevuse edukusse, mida kinnitab ainuüksi see, et kostja osalusega äriühing OÜ Le Graps andis ise peale 19.02.2018. a hagejaga laenulepingu sõlmimist Sense Holding OÜ-le laenu üle 133 tuhande euro. Kostja vaidleb vastu ka hageja nõudele kohtueelse õigusabikulu summas 5820 eurot, ekspertarvamuse kulu summas 5900 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 100 eurot hüvitamiseks. Kostja leiab, et hageja esitatud kohtueelse õigusabi kulud summas 5820 eurot, ekspertarvamuse kulu summas 5900 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 100 eurot on ilmselgelt tervikuna (või valdavas, so väga suures ulatuses) sisuliselt mõttetu ja mittevajalik kulu ega kuulu hüvitamisele. Kostja jaoks on ilmne, et neid kohtueelse sissenõudega seotud kulusid on hageja poolt kunstlikult ja hea usu põhimõtte vastaselt kuritahtlikult suurendatud ning et tegemist on valdavalt mittevajalike, põhjendamatute, ebaproportsionaalselt ja ülemäära suurte kuludega. Samuti vaidleb kostja vastu hageja viivise nõudele.

13(28)

Hagi tagamine

Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule ka taotluse hagi tagamiseks. Hageja taotles, et kohus hagi tagamise abinõuna arestiks hageja kasuks kostjale kuuluvad osaühingute osa, seaks hageja kasuks kohtulikud hüpoteegid kostja kinnistutele ning keelaks kostjal nii Tarts OÜ kui ka Le Graps OÜ juhatuse liikme ja ainuosanikuna igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute ja toimingute tegemise. Tartu Maakohus 14.09.2022. a määrusega käesolevas tsiviilasjas rahuldas hageja hagi tagamise taotluse osaliselt. Kohus otsustas hagi tagamise abinõuna: 1) arestida kostjale kuuluv Tarts OÜ (registrikood 10911458) osa hageja kasuks ja teha selle alusel käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge äriregistrisse; 2) arestida kostjale kuuluv Le Graps OÜ (registrikood 14113268) osa hageja kasuks ja teha selle alusel käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge äriregistrisse; 3) seada kostjale kuuluvale kinnistule, registriosa numbriga 896540, asukohaga Valga maakond, Otepää vald, Otepää linn, Ojakalda, kohtulik hüpoteek hageja kasuks summas 249 196,39 eurot; 4) seada kostjale kuuluvale kinnistule, registriosa numbriga 5400603, asukohaga Tartu maakond, Tartu linn, Kannikese tn 18//20, kohtulik hüpoteek hageja kasuks summas 249 196,39 eurot. Tartu Ringkonnakohus jättis 15.11.2022. a määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 14.09.2022. a hagi tagamise määruse muutmata. Riigikohus keeldus 19.06.2023. a määrusega kostja määruskaebust menetlusse võtmast, millega hagi tagamise määrus jõustus.

KOHTU SEISUKOHT

14(28)

välja Sense Holding OÜ pankrot.  Sense Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud hageja laenulepingust tulenev nõue võlgniku vastu kokku summas 444 854,79 eurot, sh 300 000 eurot tagastamata laenu põhiosa, 17 054,79 eurot tasumata intressid ja 127 800 eurot sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.  Sense Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud hageja nõuet mingis ulatuses täidetud ei ole ja võlgnikul puudub vara ning ka vara tagasivõitmise võimalused hageja nõude täitmiseks. Käesolevas tsiviilasjas on hageja pöördunud hagiga kohtusse kostja Z.U kui laenusaaja Sense Holding OÜ (pankrotis) juhatuse liikme vastu, nõudest tagastamata laenu, saamata jäänud intresside ja viiviste ning pankrotiavalduselt tasutud deposiitide ulatuses kahju hüvitamist summas 449 654,79 eurot ning lisaks nõude maksmapanekuga seotud kohtueelsete õigusabikulude ja tõendite saamise kulude näol tekkinud kahju hüvitamist kokku summas 11 820 eurot, samuti viivist kahjuhüvitistelt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu.

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätteid arvestades on hageja nõude eeldusteks kostja õigusvastane tegu, sellega põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahju ning vastutuse alusena ka kostja süü. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab hageja tõendama kostja õigusvastase teo ja kahju. Kui hageja need asjaolud tõendab, siis kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. Hageja tugineb nõude alusena alternatiivsetele kostja õigusvastastele tegudele, sh esmaselt kostja kui juhatuse liikme poolt võlgniku Sense Holding OÜ pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmisele, alternatiivselt teadvalt võlgniku varalise seisundi kahjustamisele, millega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine, ning alternatiivselt tahtliku heade kommete vastase käitumisega hageja nõude väärtuse vähendamisele. Kohus käsitleb allpool neid hageja etteheidetavaid alternatiivseid õigusvastaseid tegusid ja vastavatel alustel deliktilise vastutuse koosseisusid eraldi hageja esitatud järjekorras.

Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine

ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 näeb ette, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja on esitanud tõendina Tartu Maakohtu 30.11.2021. a määruse tsiviilasjas nr 2-21-13223 (dtl 37-48), millega rahuldati Faasani Kaubandus OÜ ja Sense Holding OÜ avaldused Sense Holding OÜ pankroti väljakuulutamiseks ja välja kuulutati välja Sense Holding OÜ pankrot. Määrusest nähtub, et Sense Holding OÜ oli 18.08.2021. a esitanud kohtule avalduse enda kui juriidilise isiku pankroti väljakuulutamiseks ning 24.08.2021. a oli hageja, Faasani Kaubandus OÜ, võlausaldajana esitanud avalduse Sense Holding OÜ pankroti väljakuulutamiseks ning kohus oli 07.09.2021. a määrusega liitnud avaldused ühte menetlusse. Hageja väitel oli aga Sense Holding OÜ püsiv maksejõuetus välja kujunenud juba 2017. aasta 16(28)

lõpuks ning tulenevalt ÄS § 180 lg-st 5 1 ja TsÜS §-st 36 oli kostja juhatuse liikmena kohustatud esitama võlgniku pankrotiavalduse hiljemalt 2017. aasta lõpul. Poolte vahel ongi keskne vaidlus selle üle, kuna kujunes välja Sense Holding OÜ püsiv maksejõuetus ja kas kostja juhatuse liikmena esitas pankrotiavalduse kohtule õigeaegselt. Kostja ei nõustu hageja väidetega äriühingu püsiva maksejõuetuse tekkimise aja kohta. Kostja väitel oli Sense Holding OÜ 2017. aasta lõpul ja ka hagejaga laenulepingu sõlmimise ajal, s.o 19.02.2018.a, maksejõuline ja sel ajal ei olnud ilmne püsiva maksejõuetuse tekkimine. Äriregistri andmetel kanti Sense Holding OÜ äriregistrisse 12.10.2016. a. Äriühingu osakapitaliks oli 2500 eurot ja asutajateks K. V. (osa nimiväärtusega 200 eurot), Genoviir OÜ (osa nimiväärtusega 500 eurot), Novellus OÜ (osa nimiväärtusega 769 eurot), osaühing RODODENDRON (osa nimiväärtusega 547 eurot), OÜ Le Graps (osa nimiväärtusega 389 eurot) ja OÜ Trainy (osa nimiväärtusega 95 eurot). Kostja esitatud asutamislepingust (dtl 967-970) nähtuvalt tasus K. V. osa eest rahalise sissemaksega; Novellus OÜ rahalise sissemaksega summas 21 000 eurot ja mitterahalise sissemaksega (mille esemeteks Sense OÜ osa nimiväärtusega 2010 eurot ja Sense Building OÜ osa nimiväärtusega 1862 eurot); osaühing RODODENDRON mitterahalise sissemaksega (mille esemeteks on Sense OÜ osa nimiväärtusega 1266 eurot ja Sense Building OÜ osa nimiväärtusega 1173 eurot); OÜ Le Graps mitterahalise sissemaksega (mille esemeteks on Sense OÜ osa nimiväärtusega 900 eurot ja Sense Building OÜ osa nimiväärtusega 834 eurot); OÜ Trainy mitterahalise sissemaksega (mille esemeteks on Sense OÜ osa nimiväärtusega 220 eurot ja Sense Building OÜ osa nimiväärtusega 204 eurot) ning Genoviir OÜ rahalise sissemaksega summas 500 000 eurot. Sense Holding OÜ tegevusalaks on registrikaardile märgitud valdusfirmade tegevus. Vaidlust ei ole selle üle, et Sense Holding OÜ omas tütarfirmasid nagu Sense OÜ (registrikood 12093366), Sense Trust OÜ (registrikood 11377239), Sense Factory OÜ (registrikood 11478259), Sense Building OÜ (registrikood 12452687) ja Sense Concept OÜ (registrikood 12572925). Alates osaluse omandamisest oli kostja Z.U kõikide tütarühingute ainuke juhatuse liige. 18.08.2020. aastal sõlmitud lepinguga (dtl 65-69) ühinesid Sense Trust OÜ, Sense Factory OÜ ja Sense Building OÜ ühendatavate ühingutena Sense OÜ kui ühendava ühinguga. Tartu Maakohtu 05.04.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2685 kuulutati välja Sense OÜ pankrot. Kostja on selgitanud, et Sense kontserni kuuluvad erinevad äriühingud (Sense Holding OÜ ja tütarettevõtted) tegelesid peamiselt energiatõhusate hoonete projekteerimise, ehitamise ja paigaldamisega. Sense Holding OÜ-le kogu tegutsemisaja jooksul kinnisvara ei kuulunud. Sense Holding OÜ tegevuse põhirõhk aastatel 2017 – 2020 oli peamiselt koostöös teiste Sense kontserni äriühingutega (eelkõige Sense OÜ, Sense Building OÜ, Sense Factory OÜ ja Sense Trust OÜ) ehituskontseptsiooni väljatöötamine, et oleks võimalik luua erineva mahu ja konfiguratsiooniga energiatõhusaid puit- ning betoonhooneid. Arenduse aluseks omandati teadmised (TÜ Tehnoloogia Instituudis loodud Energiatõhusa Ehituse Tuumiklabor) ning kogemused energiatõhusate majade loomises. Kostja väitel investeeris Sense Holding OÜ kogu tegevusaja jooksul pidevalt nii tootmisvahenditesse kui ka personali, finantseerides seda eelkõige oma osanike antud laenudega. Osanike poolt investeeriti Sense grupi äriühingutesse ligi kolm miljonit eurot. Sellega arendati Sense grupi äriühingute majandustegevust ning loodi võimalus olla Skandinaavia turul hinnatud kogemustega puitmajade tootja. Sense grupi äriühingute põhilisteks sihtturgudeks olid 2016.-2018 Eesti, Rootsi ja Soome. Kostja põhjendab, et antud turgudel hakkas aga ehitussektor oluliselt jahenema alates 2018.- 2019. aastast, mille tulemusena tekkis Sense grupi äriühingutel 2019. aastal märgatav käibelangus. 2020 jaanuaris algasid Sense grupi äriühingutel läbirääkimised Soome äriühinguga Samla Capital OY, kes oli huvitatud Sense grupi äriühingute uudse paarismaja lahendusest. Tuleviku prognoos oli 2-3 aasta jooksul ehitada kuni 150 maja. Kahjuks lõppesid läbirääkimised ülemaailmse koroonaviiruse COVID-19 kriisi

17(28)

arenedes. Samuti hakkasid ajakirjanduses 2019 suvel ilmuma järjestikused lood puitmajasektoris toimuva paanika ja pankrottide kohta. Ligi kümme puitmajatootjat lõpetasid Eestis aastatel 20192020 äritegevuse ja järsult kahanes läbirääkimistel huvi ka Sense grupi äriühingute toodangu vastu. Sense grupi äriühingute 2020 majandustegevust mõjutas oluliselt koroonaviiruse COVID19 ülemaailmne levik. 2020. aastal pidi algama esimese väikeelamu ehitus Ahvenamaal, mis oleks valminud 2021. aasta kevadel. Tellija otsustas viiruseriskide põhjal aga kasutada kohalikku ehitajat. Kõik ülaltoodu tõi kaasa Sense grupi äriühingutele majanduslikud raskused ning kahanes osanike võime Sense grupi äriühinguid finantseerida ning algasid koondamised. 05.04.2021. a kohtumäärusega kuulutati välja Sense OÜ pankrot. Kuivõrd Sense Holding OÜ peamiseks varaks olid Sense grupi tütarettevõtjate osad ning nõuded erinevate Sense grupi äriühingute vastu, siis tõi Sense OÜ pankrotistumine kaasa ka Sense Holding OÜ majanduslikud raskused, mis päädisid Sense Holding OÜ püsiva maksejõuetusega ning 18.08.2021. a esitas Sense Holding OÜ kohtule avalduse enda kui juriidilise isiku pankroti väljakuulutamiseks. Hageja eelnimetatud kostja väidetega Sense Holding OÜ maksejõuetuse väljakujunemise kohta ei nõustu. Hageja leiab, et tegelikult oli Sense Holdin OÜ püsiv maksejõuetus ilmne juba 2017. aasta lõpus. Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks riiklikult tunnustatud eksperdi (alates 01.09.2023.a registreeritud eraeksperdi) finantsekspertiiside valdkonnas, U.V. , arvamused, sh 06.09.2022. a arvamuse (dtl 71-82), 13.01.2023. a täiendava arvamuse (dtl 1382-1390), 27.11.2023. a täiendava arvamuse (dtl 2074-2079) ning 07.02.2024. a kokkuvõtliku arvamuse (dtl 2193-2198). Kostja on esitanud oma vastuväidete tõendamiseks riiklikult tunnustatud eksperdi (alates 01.09.2023.a registreeritud eraeksperdi) finantsekspertiiside valdkonnas, L. R. , arvamused, sh 16.11.2022. a arvamuse (dtl 992-1005), 14.09.2023. a täiendava arvamuse (dtl 1486-1504) ning 11.01.2024. a täiendava arvamuse (dtl 2169-2173). Ekspert U.V. on 06.09.2022. a arvamuses (dtl 71-82), analüüsides raamatupidamiskandeid Sense Holding OÜ kohta alates ühingu asutamisest ja Sense OÜ, Sense Building OÜ, Sense Trust OÜ ja Sense Factory OÜ kohta alates 2017. aastast ning samuti nimetatud ühingute majandusaasta aruandeid alates ühingute asutamisest, asunud seisukohale, et Sense Holding OÜ püsiv maksejõuetus kujunes välja 2017. aasta lõpuks. Ekspert põhjendab, et sellist järeldust toetab asjaolu, et selleks ajaks oli Sense Holding OÜ tütarühingute Sense OÜ, Sense Trust OÜ, Sense Building OÜ ja Sense Factory OÜ summaarne netovara negatiivne summas ca 1 milj eurot (summaarne netovara oli eelnimetatud äriühingutel negatiivne ka kõikidel varasematel aastatel). Edaspidiselt (aastatel 2018-2020) muutus eelnimetatud äriühingute summaarne netovara igaaastaselt veelgi enam negatiivseks kuni Sense OÜ (olles eelnevalt ühendanud endaga Sense Building OÜ, Sense Factory OÜ ja Sense Trust OÜ) pankrotistus. Sense Holding OÜ ja tema tütarühingute majandusaasta aruannetest ega muudest dokumentidest ei nähtu seda, millele tuginedes lootis juhatus viia netovara vastavusse ÄS nõuetega. Eksperdi hinnangul ei ole selliseks meetmeks paljasõnaline väide, et kahjumid kaetakse tulevaste perioodide kasumite arvel. Ekspert on tuvastanud, et nõudeid on Sense Holding OÜ-s, Sense Factory OÜ-s, Sense Trust OÜ-s, Sense OÜ- s ning Sense Building OÜ-s kantud maha kulukontodele kokku summas 359 987 eurot. Mitmel juhul on võlgnik äriregistrist kustutatud seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega. Võlgnikuga seotud isikuks (juhatuse liikme või osanikuna) on kõikidel aruandes kirjeldatud juhtudel olnud Z.U – selliselt võis Z.U nõudeid omanud äriühingute juhatuse liikmena olla huvitatud sellest, et võlgnikelt vastavaid summasid mitte nõuda. Sense Holding OÜ asutamisel on mitterahaliste sissemaksetena kasutatud osalusi Sense OÜ-s ja Sense Building OÜ-s. Mõlemad ühingud olid negatiivse netovaraga ning juhatuse hinnangust nähtub paljasõnaline kinnitus, et need katavad ära osakapitali ja ülekursi. Selliselt on Sense Holding OÜ eksperdi hinnangul asutatud selliselt, et tegelikkuses ei olnud mitterahalise sissemakse esemeks olnud osalused väärt 2 milj eurot. Sense Holding OÜ konsolideerimata aruannetes on 18(28)

tütarühingute osad jäetud edaspidiselt alla hindamata, kuigi nende väärtus oli kõikide indikatsioonide kohaselt langenud alla nende bilansilise väärtuse – selliselt rikuti Raamatupidamise Toimkonna juhendi 11 p 87. Sense Holding OÜ konsolideerimata aruannetes on tütarühingutele antud laenunõuded jäetud alla hindamata laenunõuetest tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtuseni, kuigi eksisteeris selge indikatsioon, et tütarühingud ei ole suutelised üha suureneva negatiivse netovara tingimustes laenusid tagastama Raamatupidamise Toimkonna juhendi 3 p 22. Ekspert L. R. on 16.11.2022. a andnud arvamuse (dtl 992-1005) temale kostja poolt esitatud küsimuses, kas Sense Holding OÜ oli maksejõuetu Faasani Kaubandus OÜ-ga laenulepingu sõlmimise ajal, s.o 19.02.2018. a. Kokkuvõttena on ekspert L. R. seisukohal, et Sense Holding OÜ ei olnud 19.02.2018. a seisuga maksejõuetu. Ekspert põhjendab oma järeldust sellega, et Sense grupp (Sense OÜ, Sense Building OÜ, Sense Trust OÜ, Sense Concept OÜ ja Safran OÜ) on olnud kogu vaadeldava perioodi rahastatud omanike poolt laenude ja omakapitali sissemaksetega, läbi Sense Holding OÜ. Enne Faasani Kaubandus OÜ-lt laenu võtmist jagunes omanike finantseering 53% ulatuses laenude ja 48% omakapitali rahaliste sissemaksete vahel, kokku summas 1 117 105 eurot. Sense grupi rahastamise mudel seisnes omanike kapitali (laenud + omakapitali sissemaksed) läbi Sense Holding OÜ Sense grupi ettevõtete äritegevuste finantseerimises. Tulenevalt Sense Holding OÜ konsolideeritud juhtimismudelist vahendas Sense Holding OÜ grupi ettevõtetele, vastavalt vajadusele, laene. Kuni 19.02.2018. a vahendas Sense Holding OÜ kapitali (laenudena) kokku 1 101 850 euro väärtuses ehk 99% kogust kapitalist. Ekspert toob välja, et omanikele laenude eest sisuliselt intressi ei tasutud ja selline omanike poole rahastamine, innovatsiooni loovates ettevõtetes, on Eesti ärikeskkonnas tavapärane praktika. Ekspert tuvastas, et pärast 19.02.2018. a Faasani Kaubandus OÜ-lt laenu saamist summas 300 000 eurot, investeerisid omanikud veel täiendavalt ca 1 miljon eurot, et erinevaid äritegevuse harusid hoogustada. Äritegevuse hoogustamine seisnes aktiivses müügis, mille kohta on tellija eksperdile esitanud nii sõlmitud ehitus- kui ka projekteerimise lepingud. Laenuvõtmise hetkel oli Sense grupis töövoogu ca 1,5 miljoni euro jagu. Lisaks eelnevale on ekspert teinud ka väljavõtte tellija esitatud ja klientidele edastatud hinnapakkumistest, mille maht ületas 2,45 miljonit eurot. Äritegevuse jätkuvust peale Faasani Kaubandus OÜ-lt laenu võtmist kinnitavad nii omanike jätkuv finantseerimine, aktiivne müügitegevus kui ka töötajate arv grupi ettevõtetes, mis püsis perioodil 2017 – 2019 vahemikus 25 – 31. Analüüsi tulemusena on ekspert seisukohale, et Sense Holding OÜ omanike huvi ja usk äritegevusse ei muutunud 2018. aasta 19. veebruaril Faasani Kaubandus OÜ-ga sõlmitud laenulepinguga ning grupi sh valdusettevõtte (st Sense Holding OÜ) ärimudelit jätkati sarnaselt varasemale. Analüüs ei viita üheski instantsis asjaolule, et Sense Holding OÜ võinuks olla maksevõimetu 19.02.2018 seisuga. Vastupidiselt – omanike jätkuv finantseerimine, sõlmitud lepingute kestus, tehtud hinnapakkumised, töötajate arvu püsivus ning asjaolu, et Faasani Kaubandus OÜ-lt võetud laenu on teenindatud (makstud intresse) viitavad pigem asjaolule, et kuni 31.12.2019. a võinuks Sense Holding OÜ olla maksevõimeline. Ekspert U.V. on 13.01.2023. a täiendavas arvamuses (dtl 1382-1390) avaldanud seisukohta, et äriühingu finantseerimise teatud mahus jätkumise põhjal ei saa teha järeldust, et Sense Holding OÜ oli maksevõimeline. Positiivseks tulevikustsenaariumiks ei ole finantseerimise teatud mahus jätkumine, vaid midagi sellist, mille tulemusel muutuvad võlgniku äritegevuse rahavood tõenäoliselt positiivseks ning võlgniku maksevõime taastub. Puhtalt täiendava laenuraha kulutamine (kahjumliku äritegevuse jätkamine) ei ole midagi sellist, millest on võimalik järeldada, et võlgniku maksevõime taastub. Ekspert tutvus Sense Holding OÜ tütarühingute poolt sõlmitud lepingutega, mille maht oli 1,5 miljonit. Nendest lepingutest potentsiaalselt genereeritav ärikasum ei olnud piisav selleks, et muuta Sense Holding OÜ netovara positiivseks. Tegelikkuses tõi lepingutest suurim projekt kaasa kohtuvaidlused seoses ehituspraagi tegemise ja ehitusmaterjalide optimeerimisega. Statistikaameti andmetel oli keskmine ärikasumi marginaal 19(28)

valdkonnas, milles Sense Holding OÜ tütarühingud tegutsesid, vastavalt 4,35% ja 7,01%, mistõttu oli objektiivselt võimatu, et 1,5 miljonilisest müügikäibest oleks võimalik katta negatiivne netovara summas ca 900 tuhat eurot. Ekspert tutvus ka Sense Holding OÜ perioodil 2018-2020 tehtud müügipakkumistega summas 2,5 miljonit eurot. Selles osas on eksperdi järeldus sama: a) esiteks ei ole objektiivselt võimalik eeldada, et kõik pakkumused osutuvad edukaks ja b) teiseks ei olnud võimalik teenida nendelt ärikasumit mahus, mis oleks taganud Sense Holding OÜ maksevõime taastumise. Ärirentaabluse 7,01% (eriehitustööde ärikasumi keskmine marginaal 2018.a Statistikaameti andmetel) korral peaks müügitulude maht olema ca 12,8 miljonit eurot, et teenida ärikasumit ca 900 tuhat eurot, et katta negatiivne netovara. Ekspert märgib, et kokkuvõttes ei nähtu asjaolusid, mis oleksid objektiivsele kõrvaltvaatajale andud alust pidada Sense Holding OÜ finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Vastupidi, kehtivate lepingute ja tehtud hinnapakkumiste mõju oli selgelt ebapiisav selleks, et taastada Sense Holding OÜ maksevõime. Laenamise jätkamine ja laenuraha ärakulutamine ei ole midagi sellist, mis taastab maksevõime (laenamine ei muuda äritegevuse rahavoogusid positiivseks). Eksperdile esitatud küsimused vastaspoole argumentatsioonist viitavad sellele, et tegelikkuses Sense Holding OÜ juhatus ei viinud läbi sisulist analüüsi selle kohta, mille põhjal otsustati tegevust laenuraha toel mõneks ajaks jätkata. Eesmärgitu ja objektiivse edulootuseta tegevuse jätkamine ei saa olla võlgniku finantsseisundit normaliseerivaks tulevikustsenaariumiks ega muuda eksperdi 06.09.2022. a arvamuse järeldusi Sense Holding OÜ püsiva maksejõuetuse tekkimise aja kohta. Ekspert L. R. on 14.09.2023. a arvamuses (dtl 1486-1504) toonud täiendavalt välja, et Sense Holding OÜ osanikud on äriühingusse investeerinud vähemalt 1,117 miljonit eurot (summa ei arvesta otse tütardesse tehtud investeeringuid varasemalt); Faasani Kaubandus OÜ soovis investeerida Sense Holding OÜ-sse ning Sense Holding OÜ osanikud leidsid, et parim variant selleks on võtta vastu Faasani Kaubandus OÜ laenuraha; Sense Holding OÜ asutamisel oli 20% osaluse väärtuseks 500 tuhat eurot; 19.02.2018. a seisuga oli käimas kolm ehitusprojekti, kogusummas 2,3 miljonit eurot; 19.02.2018. a seisuga oli väljastatud pakkumisi vähemalt 1 miljoni euro väärtuses; Sense grupi investeeringud töötajatesse – töötajate arvu järjepidev kasv alates 2017. aastast; teadaolevalt ei olnud Sense Holding OÜ-l 19.02.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud kohustusi. Eksperdi hinnangul on need asjaolud määrava tähtsusega, hindamaks objektiivselt äriühingu 19.02.2018. a olukorda. Ekspert on seisukohal, et nii käimasolevad tööd, tehtud pakkumised, kvalifitseeritud tööjõu värbamine ja hoidmine, Sense grupi (konkurentsieelisena) valmisolek seadusandlusest tulenevate energiatõhususnõuete järsule karmistumisele, Sense grupi arengusuunad (nt eksport), väliste investorite huvi (Faasani Kaubandus OÜ näitel) ning omanike investeeringute tagamine ja usk äriideesse lõid eeldused, et äritegevus võinuks olla edukas. Omanike jätkuvad investeeringud (koos muude objektiivsete asjaoludega) rajasid vundamendi, et Sense Holding OÜ ei olnud 19.02.2018. a seisuga maksejõuetu. Enne 19.02.2018. a oli kokku sõlmitud lepinguid summas 2,3 miljonit eurot ning hinnapakkumisi summas ca 1 miljon eurot. Peale 19.02.2018. a on Sense grupi poolt väljastatud pakkumisi summas 27,1 miljonit eurot. Projektide eelarvetest nähtuvalt olid tehtud pakkumiste (ja sõlmitud lepingute) kasumimarginaalid ca 27%. Kõikide pakkumiste edukal realiseerumisel võinuks Sense teenida kokku täiendavalt (lisaks juba sõlmitud lepingutele) ca 27,1 miljonit eurot müügitulu ning selle juures kuni 7,3 miljonit eurot kasumit. Siinjuures tuleb arvestada, et suuremahuliste lepingute puhul võinuks kasumimarginaal olla mõnevõrra madalam, kuid isegi 50% allahindlusega arvestades võinuks Sense grupp teenida ca 3,5 miljonit eurot kasumi. Ekspert U.V. on 27.11.2023. a arvamuses (dtl 2074-2079) avaldanud täiendavalt seisukohta, et Sense Holding OÜ-ga seotud isikute poolne jätkuva laenamise, samuti sõlmitud lepingute ja tehtud pakkumuste põhjal ei saanud objektiivselt järeldada äriühingu finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist. Sõlmitud lepingute ja tehtud pakkumuste eeldatavaks kasumimarginaaliks oli 27%, aga reaalsus on see, et need pakkumused ei 20(28)

realiseerunud. Vastupidi, kahjumit saadi ka sõlmitud lepingutest. Sense Holding OÜ-ga seotud isikute poolne jätkuv laenamine ei välista seda, et Sense Holding OÜ oli maksejõuetu juba 2017. aasta lõpuks. Nimetatud isikute tahe jätkata majandustegevust kuni viimase hetkeni, ei tähenda seda, et järelikult oli äriühing maksevõimeline. Sense Holding OÜ konsolideerimata rahavoo vaatlemine ei näita tegelikkuses midagi. Ekspert leiab, et vaadelda tuleb Sense Holding OÜ konsolideeritud äritegevuse rahavoogu, mis on läbivalt ja kasvavalt negatiivne. Teisisõnu, Sense Holding OÜ kontsern põletas raha alates selle loomisest saadik. Ei ole teada ühtegi juhatuse poolt kavandatud muudatust, mida oleks kontsernis teha kavatsetud, et muuta äritegevus kasumlikuks. Lihtsalt laenati raha juurde ja põletati see taaskord ära. See kinnitab, et Sense Holding OÜ juhatusel puudus tegevusplaan, kuidas äritegevus kasumlikuks muuta. Ekspert L. R. toob 11.01.2024. a arvamuses (dtl 2169-2173) täiendavalt välja, et Sense Holding OÜ poolt Faasani Kaubandus OÜ-lt laenu võtmise seisuga, s.o seisuga 19.02.2018. a, puudusid Sense Holding OÜ-l sissenõutavaks muutunud tasumata kohustused kolmandate isikute ees. Sense Holding OÜ (konsolideerimata) netovara oli majandusaasta aruannete kohaselt perioodil 31.12.2017 – 31.12.2018 positiivne ca 2,5 miljonit eurot. Sense Holding OÜ osanike poolt on perioodil 12.10.2016 kuni 31.08.2021 investeeritud Sense Holding OÜ-sse kokku ca 2,15 miljonit eurot. Sense Holding OÜ osanike poolt on kuni 19.02.2018. a antud Sense Holding OÜle laene summas 595 905 eurot ning osakapitali rahaliste sissemaksetena 521 200 eurot, s.o kokku 1 117 105 eurot. Peale Faasani Kaubandus OÜ-lt laenu saamist (s.o alates 20.02.2018. a) on Sense Holding OÜ osanike poolt finantseerinud Sense Holding OÜ tegevust täiendavalt enam kui 1 miljoni euro ulatuses. Sense Holding OÜ osanike laenude omakapitali konverteerimisel olnuks Sense grupi summaarne netovara 31.12.2017.a seisuga positiivne summas ca 556 tuhat eurot ning 31.12.2018. a seisuga positiivne ca 600 tuha eurot. Sense Holding OÜ-l oli perioodil 12.10.2016 kuni 31.08.2021. a sõlmitud ehituse töövõtulepinguid summas 2,3 miljonit eurot, väljastatud pakkumisi kokku enam kui 28,1 miljonit euro ulatuses ning keskmine lepingute ja pakkumiste kasumimarginaal ca 27% ning pakkumiste edukal realiseerumisel võinuks äriühing teenida kasumit ca 7,3 miljonit eurot. Aastatel 2017 – 2019 oli Sense grupil pidevalt üle 25 töötaja, kõikudes vahemikus 25 – 31 töötajat. Sense Holding OÜ (konsolideerimata) rahavood on kogu vaadeldaval perioodil 12.10.2016 – 31.12.2019. a olnud summeerituna positiivsed (kokku 2 562 eurot). Kõiki neid asjaolusid arvestades jääb ekspert oma varasema seisukoha juurde, et Sense Holding OÜ ei olnud seisuga 19.02.2018. a maksejõuetu. Ekspert U.V. on 07.02.2024. a arvamuses (dtl 2193-2198) avaldanud täiendavalt arvamust, et asjaolu, et Sense Holding OÜ jaoks ei olnud laenude tagastamise tähtajad saabunud, ei oma äriühingu püsiva maksejõuetuse tekkimise aja hindamisel sisulist tähendust, sest olukorras, kus oli ilmne, et Sense Holding OÜ tütarühingud ei suuda Sense Holding OÜ-lt saadud laenusid tagastada, jäävad Sense Holding OÜ poolt võetud laenud tagastamata maksetähtaegade saabumisest sõltumata. Oluline on hinnata seda, kas Sense Holding OÜ kontserni majandusseisund sai objektiivselt võttes normaliseeruda või mitte. Eksperdile ei ole selliseid asjaolusid teatavaks saanud – Sense Holding OÜ kontsern teenis üha kasvavalt ärikahjumit, kontserni netovara muutus üha enam negatiivseks ning väidetavalt 27% kasumlikkusega tehtud pakkumused (projektid) tegelikkuses ei realiseerunud (ajalooline projektide kasumlikkus oli olematu ja sektoris samuti ei teenitud Sense Holding OÜ poolt väidetud 27% kasumlikkust). Kokkuvõttes jääb ekspert 06.09.2022. a arvamuse seisukoha juurde, et Sense Holding OÜ püsiv maksejõuetus kujunes välja 2017. aasta lõpuks. Hinnates tõendeid kogumis, ei saa kohtu hinnangul lugeda tõendatuks hageja väidet, et Sense Holding OÜ oli PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 mõttes püsivalt maksejõuetu juba 2017. aasta lõpus. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTKo 28.02.2017. a nr 3-2-1-143-16, p 21), et selleks, et teha kindlaks, kas äriühing on muutunud püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki äriühingu majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele 21(28)

kriteeriumile või näitajale. Netovara seis on äriühingu maksevõime hindamisel kaaluka tähtsusega ning sellest tulenevat kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele. Vaidlust ei ole selle üle, et Sense Holding OÜ oli 2016. aastal asutatud osanike rahaliste sissemaksetega kokku summas 521 200 eurot ja mitterahaliste sissemaksetega, mille esemeteks olid Sense OÜ ja Sense Building OÜ osad kokku nimiväärtustega 220 204 eurot. Kohus leiab, et hageja esitatud ekspert U.V. arvamused tõendavad, et 2017. aasta lõpuks oli Sense Holding OÜ tütarühingute, Sense OÜ, Sense Trust OÜ, Sense Building OÜ ja Sense Factory OÜ, summaarne netovara negatiivne summas ca 1 miljonit eurot ja edaspidiselt (aastatel 2018-2020) muutus eelnimetatud äriühingute summaarne netovara iga-aastaselt veelgi enam negatiivseks kuni Sense OÜ (olles eelnevalt ühendanud endaga Sense Building OÜ, Sense Factory OÜ ja Sense Trust OÜ) pankrotistus. Seega võib järeldada, et Sense Holding OÜ mitterahaliste sissemaksete esemete (Sense OÜ ja Sense Building OÜ osade) väärtus oli võrreldes osaühingu asutamisega langenud, aruannetes aga osakapitali väärtust alla ei hinnatud. Teadaolevalt ei kuulunud Sense Holding OÜ-le mingit kinnisvara ning osaühingu kapitali moodustasid osanike sissemaksed ja laenud. Kohus leiab, aga, et nende asjaolude pinnalt ei saa järeldada, et Sense Holding OÜ oli 2017. aasta lõpus püsivalt maksejõuetu. Kostja esitatud ekspert L. R. arvamusest nähtuvalt rahastati perioodil kuni 19.02.2018. a (hagejaga laenulepingu sõlmimise aeg) Sense Holding OÜ tütarühinguid omanike poolt laenudena kokku 1 101 850 euro ulatuses, 19.02.2018. a seisuga oli Sense Holding OÜ-l käimas kolm ehitusprojekti, kogusummas 2,3 miljonit eurot ja väljastatud oli pakkumisi vähemalt 1 miljoni euro väärtuses, perioodil 2017 – 2019 oli Sense grupil töötajaid vahemikus 25 – 31 ja pärast 19.02.2018. a hagejalt laenu saamist summas 300 000 eurot, investeerisid omanikud Sense Holding OÜ-sse veel täiendavalt ca 1 miljon eurot. Arvestades neid asjaolusid, leiab kohus, et mõistlikult võttes oli kostjal Sense Holding OÜ juhatuse liikmena alust loota äriühingu majandusliku seisundi paranemisele ning kostja jaoks ei pidanud olema ilmne äriühingu püsiv maksejõuetus. Kuigi tütarühingute netovara oli negatiivne, siis oli äriühingul töös olulise mahuga projektid, millest pidi eeldatavalt teenima tulu. Ekspert L. R. on oma arvamuses ka hinnanud, et kõikide uute pakkumiste edukal realiseerumisel võinuks äriühing teenida kokku täiendavalt ca 27,1 miljonit eurot müügitulu, sh kuni 7,3 miljonit eurot kasumit. Teadaolevalt ei olnud Sense Holding OÜ-l ka 19.02.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud kohustusi. Poolte vahel ei ole ka vaidlust, et 2018. ja 2019. aastal tasus Sense Holding OÜ hagejale laenulepingus kokkulepitud intresse, sh 2018. aastal 15 000 eurot ja 2019. aastal 15 000 eurot. Kohus leiab, et eluliselt on usutavad kostja põhjendused Sense Holding OÜ maksejõuetuse väljakujunemise kohta. On üldteada asjaolu, et 2019.–2021. aastal oli koroonapandeemia, mis mõjutas ehitussektorit ja eksporti. Kostja on põhjendanud, et koroonapandeemia tõttu hakkas 2019. aastal ehitussektor, millele Sense grupi tegevus oli suunatud, oluliselt jahenema, mis põhjustas prognoositavalt olulise kasumiga projektide ärajäämist ja Sense grupi äriühingute märgatavat käibelangust. 2020. aasta jaanuaris algasid Sense grupi äriühingutel läbirääkimised Soome äriühinguga Samla Capital OY, kes oli huvitatud Sense grupi äriühingute uudse paarismaja lahendusest (ehitada 2-3 aasta jooksul kuni 150 maja), kuid koroonaviiruse kriisi arenedes läbirääkimised lõppesid. Vaidlust ei ole selle üle, et Sense Holding OÜ esitas 18.08.2021. a kohtule avalduse enda kui juriidilise isiku pankroti väljakuulutamiseks. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest saab järeldada, et Sense Holding OÜ püsiv maksejõuetus pidi juhatuse liikmele olema ilmne varem kui 20 päeva enne pankrotiavalduse esitamist. Eeltoodut arvestades ei ole tuvastatav kostjale etteheidetav õigusvastane tegu, s.o Sense Holding OÜ pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine. Seega ei ole VÕS § 1043 alusel tekkiva deliktilise vastutuse objektiivne koosseis täidetud ning sel alusel hageja kahjunõue kostja vastu ei 22(28)

ole põhjendatud.

kostja vastu ei ole põhjendatud.

Tahtlik heade kommete vastane käitumine

Alternatiivselt tugineb hageja kostja vastutuse alusena tahtlikult heade kommete vastasele käitumisele ehk teokoosseisule VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Hageja leiab, et kostja tegutses Sense Holding OÜ nõuete kuludeks kandmisel tahtlikult heade kommete vastaselt, vähendades nii hageja nõude väärtust. VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 nimetatud õigusvastane tegu sisaldab teotunnusena tahtlust ja teo heade kommete vastasust. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKo 06.06.2018. a nr 2-16-14655, p 13.2), et VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamiseks ei piisa sellest, et isik pani heade kommete vastase teo toime tahtlikult. Tema teo subjektiivne külg peab sisaldama ka kahju tekitamise tahtlust, ehkki selline tahtlus võib (nagu öeldud) olla ka kaudne. Seega piisab sellest, kui tahtlikult heade kommete vastaselt käitunud isik sai aru või pidi aru saama, et tema tegu võib kahjustada kannatanut ja põhjustada seetõttu õigusvastase tagajärje. Oluline ei ole aga, kas kahju tekitaja ise sai kahju tekitamise ajal aru oma tegevuse heade kommete vastasusest või mitte. Küll aga peab ta olema teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega. Eespool (p-s 4.4.) kohus käsitles seda, et ei ole Sense Holding OÜ nõuete kuludeks kandmisel ei ole tuvastatav kostja tahtlus sellega võlgniku varalist seisundit ega võlausaldajate huve kahjustada. Kohus ei korda siinkohal neid põhjendusi üle. Otsuse punktis 4.3. käsitles kohus ka seda, et ei ole tuvastatav, et kostjale pidi varem kui 20 päeva enne pankrotiavalduse esitamist (s.o 18.08.2021. a) olema ilmne Sense Holding OÜ püsiv maksejõuetus. Kohus leiab, et seega ei ole ka võlgniku nõuete kuludeks kandmine käsitletav tahtliku heade kommete vastase käitumisena. Kuna kostja tahtlus ei ole tuvastatav, siis ei ole VÕS § 1045 lg 1 p 8 teo koosseis täidetud ning hageja kahjunõue ka sel alusel ei ole põhjendatud.

24(28)

VÕS § 113 lg 1 kohaselt on viivise nõude eelduseks rahalise kohustuse täitmisega viivitamine. Kuna kohus jätab hageja kahjunõuded rahuldamata, siis ei esine viivise nõude eeldusena rahalist kohustust, mistõttu ei ole ka hageja viivise nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

25(28)

26(28)

eraldi on välja toodud ajakulu vastuse koostamise ettevalmistamisele, sh asja materjalidega tutvumisele ning suhtlusele kliendi ning eksperdiga 4 tunni ulatuses (p-d 1, 2 ja 6). Seega vähendab kohus hagi vastuse koostamise ajakulu 6 tunni võrra. Kohus leiab, et ülepaisutatud ja ülemäärane on märgitud ajakulu 15.09.2023. a seisukoha koostamisele 10 tunni ulatuses ning 12.01.2024. a seisukoha koostamisele 14 tunni ulatuses (p-d 11 ja 14). Nimetatud seisukohad kordavad olulises osas juba hagi vastuses esitatut ja kohus loeb nende täiendavate seisukohtade koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 10 tundi ja vähendab seega ajakulu kokku 14 tunni võrra. Arvestades menetluse asjaolusid hindab kohus, et ülejäänud toimingute osas on märgitud ulatuses ajakulu olnud vajalik ja põhjendatud. Kokku loeb kohus seega vajalikuks ja põhjendatuks kostja esindaja ajakulu toimingutele 37 tunni ja 30 minuti ulatuses (70,5-33=37,5). Kohus leiab, et arvestades asja keerukust saab lugeda põhjendatuks ka kostja esindaja tunnitasu määra, mis on käibemaksuta 150 eurot. Kostja esindaja tasumäär ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest advokaadist lepingulisele esindajale makstavat tasu. Kostja taotleb lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul on kostja menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on põhjendatud lepingulise esindaja tasu hüvitada koos käibemaksuga. Vastavalt käibemaksuseadusele oli käibemaksu määr kuni 31.12.2023. a 20 protsenti ja on alates 01.01.2024. a 22 protsenti. Kohus luges põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tasu kokku 37,5 tunni eest määraga 150 eurot tund, s.o kokku summas 5625 eurot. Vastav käive esindaja tasu näol 4050 euro ulatuses on tekkinud 2023. aastal, mistõttu kohaldub sellele käibemaksumäär 20% ja 1575 euro ulatuses 2024. aastal, mistõttu kohaldub sellele käibemaksumäär 22%. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud kostja menetluskuluks tema lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga kokku summas 6781,50 eurot (4860+1921,50).

27(28)

lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

28(28)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.