lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-24-6915/38

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustumise ootelTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.11.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-24-6915/38
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
16.11.2026
Staatus
Jõustumise ootel
Sõnade arv
1051
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-24-6915/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja30.01.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

16. november 2026

Kohtuasja number

1-24-6915

Kohtukoosseis

Marina Ninaste, Erkki Hirsnik ja Ingrid Kullerkann

Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kirill Ptitsõnile mõistetud, kuid osaliselt kandmata karistuse täitmisele pööramine karistusseadustiku § 74 lg 4 alusel Viru Maakohtu 16. oktoobri 2026. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Määruskaebemenetluse teine pool

Kirill Ptitsõni (ik 39512193719) määruskaebus Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond, esindaja kriminaalhooldusametnik Jelena Džalalova

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

IS

E

O

O TE

L

Kohus

U

EDASIKAEBAMISE KORD

M

Jätta Viru Maakohtu 16. oktoobri 2026. a määrus muutmata ja Kirill Ptitsõni määruskaebus rahuldamata.

U

ST

Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

JÕ

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 16.11.20261-26-6599/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.11.20261-21-8140/320Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 12.11.20261-26-6381/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 12.11.20261-22-5035/53Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.11.20261-26-6587/7Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 12.11.20261-24-6498/44Viru Maakohus Narva kohtumaja
1.Harju Maakohtu 30. jaanuari 2025. a otsusega tunnistati Kirill Ptitsõn süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 424 lg 2 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel karistati teda 3 aasta pikkuse vangistusega, mida vähendati lühimenetluses 2 aastani. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva. KarS § 74 lg 2 alusel kuulus kohe kandmisele 1 kuu vangistust. Karistuse ülejäänud osa, s.o 1 aasta 10 kuud 27 päeva vangistust jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui K. Ptitsõn ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Talle määrati KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ja lg 2 pdes 2 ja 8 ning lg 4 sätestatud kontrollnõuded ja kohustused. Kohtuotsus jõustus 31. jaanuaril 2025.
2.Viru Maakohtu 22. septembri 2025. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja K. Ptitsõnile määrati KarS § 75 lg 2 p 2 1 ja § 75 lg 4 alusel käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused. Tal keelati narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine ning

teda kohustati pöörduma kahe kuu jooksul alates määruse jõustumisest alkoholitarvitamise häire kabineti spetsialisti vastuvõtule sõltuvusnõustamise läbimiseks.

3.Viru Maakohtu 3. juuli 2026. a määrusega rahuldati erakorralise ettekande taotlus ning K. Ptitsõnile määrati täiendav kohustus registreeruda nelja kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule ja alluda ettenähtud ravile.

L

4.12. oktoobril 2026 esitas Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles K. Ptitsõnile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest ta oli 1. septembril 2026 taas rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu.

O TE

Maakohtu määrus

5.Viru Maakohtu 16. oktoobri 2026. a määrusega rahuldati erakorralise ettekande taotlus K. Ptitsõnile mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramiseks. Talle mõistetud kandmata karistuse osa – 1 aasta 10 kuud ja 27 päeva vangistust – pöörati täitmisele. Maakohus leidis järgmist.

E

O

6.K. Ptitsõn rikkus järjekordselt alkoholikeeldu. Seda tõendab 1. septembril 2026 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Alkoholisisaldus K. Ptitsõni väljahingatavas õhus oli 1,43 mg/l. K. Ptitsõn tunnistas alkoholi tarvitamist
25.septembril 2026 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses.

IS

7.Sotsiaalprogrammis osalemata jätmist ei saa ette heita. Programm algas 12. oktoobril, kuid K. Ptitsõn viibib alates 1. septembrist 2026 vahi all.

JÕ

U

ST

U

M

8.K. Ptitsõn rikkus kontrollkohustust tahtlikult, sest sõbra lapse esimesse klassi minek ei ole mõjuv põhjus alkoholi tarvitamise keelu rikkumiseks. K. Ptitsõni varasemad korduvad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ning alkoholi tarvitamise kalduvust näitab tema käitumine kriminaalhooldusel. Reaalne vangistus ega „Eluviisitreeningu“ korduv läbimine vanglas ei muutnud seda harjumust. Kriminaalasjas nr 1-24-6915 tungis ta 2024. a pärast reaalse vangistuse kandmist kahel korral oma elukaaslasele kallale, sama aasta oktoobris aga juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. K. Ptitsõn ei muutnud oma alkoholi tarbimise harjumusi, kuigi tal oli võimalik alkoholiprobleemiga tegeleda. Sel põhjusel on varem esitatud kohtule mitu erakorralist ettekannet. Viru Maakohtu 6. mai 2026. a otsusest nr 4-26-1616 selgub, et K. Ptitsõn juhtis 5. mail 2026, s.o ajal, mil tal oli alkoholikeeld, mootorsõidukit alkoholi tarvitanuna. Seega pani ta toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Ta jätkas alkoholi tarvitamist vaatamata 12. septembril 2025 tehtud alkoholivastasele süstile, kirjalikele hoiatustele ja erakorralistele ettekannetele. Kriminaalhoolduse jätkamine pole otstarbekas, sest seni määratud kohustused ei ole K. Ptitsõnile mõju avaldanud. Järjekordne rikkumine on tõsine ning karistuse täitmisele pööramine on sobiv, proportsionaalne ja põhjendatud abinõu.

Määruskaebus

9.K. Ptitsõn palub anda talle võimalus asuda ravile Viljandi haiglasse ning esitas kinnituskirja, milles haigla nõustub teda ravile võtma. K. Ptitsõn soovib tegeleda haiglas alkoholi ja narkootikumidega seotud probleemidega. Vanglas on tal võimalik osaleda anonüümsete narkomaanide koosolekutel, kuid kaebaja hinnangul ei ole vanglas pakutavad programmid haiglaraviga võrreldavad.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

O TE

L

10.Teise astme kohus võib sekkuda maakohtu kaalutlusõigusesse üksnes juhul, kui maakohus on teinud kaalutlusvea ja selle tagajärjeks on ilmselge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine. Kontrollnõuete ja -kohustuste rikkumisele hinnangut andes peab kohus arvestama, kas nõuet või kohustust rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest, millega isik oma rikkumist põhjendab ja kas see põhjus on mõjuv või mitte (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. märtsi 2021. a määrus asjas nr 5-20-11, p 23). Määruskaebuses ei vaidlusta K. Ptitsõn rikkumise toimepanemist ega ole toonud välja mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid alkoholi tarvitamise keelu tahtlikku rikkumist.

E

O

11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K. Ptitsõni käitumine katseajal toob kaasa kandmata karistuse täitmisele pööramise. K. Ptitsõn on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja seda vaatamata kirjalikele hoiatustele, varasematele erakorralistele ettekannetele ja täiendavate kohustuste määramisele. Seejuures on ta katseajal juhtinud mootorsõidukit, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi ja pani sellega toime süüteo. Ka pärast 3. juuli 2026. a määrusega täiendava ravikohustuse määramist tarvitas ta 1. septembril 2026 uuesti alkoholi. Need asjaolud annavad kaalu järeldusele, et senised leebemad abinõud ei ole taganud K. Ptitsõni õiguskuulekat käitumist.

U

M

IS

12.K. Ptõtsin esitas määruskaebusega SA Viljandi- ja Rehabilitatsioonikeskuse teatise, mille kohaselt on ta registreeritud sinna hoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuse järjekorda. Teenusele kutsutakse järjekorra alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda see paraku, millal tekib süüdimõistetul võimalus sinna minna või et süüdimõistetu võimaluse tekkimisel sinna ka läheb. Arvestades K. Ptõtsini kriminaalhoolduse senist käiku, ei ole ringkonnakohtul veendumust, et tal on piisavalt motivatsiooni alkoholiprobleemiga vabaduses tegeleda. Pealegi viibib K. Ptitsõn uues kriminaalasjas vahi all, mistõttu ei saakski ta SA Viljandi- ja Rehabilitatsioonikeskusesse minna.

U

ST

13.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 16. oktoobri 2026. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

JÕ

(allkirjastatud digitaalselt)

U

ST

U

JÕ

E

IS

M

L

O TE

O

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.11.20261-22-7700/37Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.11.20261-26-7960/7Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja