16. november 2026, Tallinn, kirjalik menetlus 1-21-8140
Kohtukoosseis
Orvi Koik, Janika Kallin ja Inna Ombler
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. oktoobri 2026. a määrus, millega jäeti Vadim Beljajev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise valve alla
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
süüdimõistetu Vadim Beljajev (ik. 37312180232) ja tema kaitsja Toomas Laanemaa, määruskaebused
E
O
O TE
L
Kohus
IS
RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:
Jätta Harju Maakohtu 16. oktoobri 2026. a määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebused rahuldamata.
ST
U
M
Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tehver & Partnerid määruskaebemenetluses Vadim Beljajevile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 226,92 eurot (sh.käibemaks), ning KrMS § 187 lg 2 alusel mõista nimetatud summa kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse välja Vadim Beljajevilt. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord
JÕ
U
Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 11. aprilli 2022 kohtuotsusega tunnistati Vadim Beljajev süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3; § 4181 lg 2 p 1; § 418 lg 2 p 1 ja 3 järgi ning kohaldades KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 ja 2, mõisteti kohtuotsuste kogumi eest lõplikuks liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulus 9 aastat 11 kuud ja 28-päeva vangistust. Karistusaja alguseks oli 6. juuli 2021 ja lõpp on 4. juuli 2031.
2.Tallinna Vangla esitas 7. juulil 2026 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Beljajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve alla avanes Vadim Beljajevil 4. juulil 2026.
L
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Harju Maakohus jättis 16. oktoobri 2026. a kohtumäärusega Vadim Beljajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid alljärgnevad.
E
O
O TE
3.1 Maakohus leidis, et vaatamata Vadim Beljajevi puhul esinevatele positiivsetele asjaoludele, ei saa uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas. Maakohus tõi välja, et Vadim Beljajev on ka varasemalt samasuguste kuritegude eest süüdi mõistetud, tema kuriteod on muutunud raskemaks ning 5-aastasest tingimisi katseajast hoolimata jätkas ta juba 4 kuud hiljem pärast kohtuotsuse jõustumisest kuritegude toimepanemist. Kuriteo toimepanemise ajendiks oli majandusliku kasu saamise soov, mis viitab isiku eelistusele hõlptulu teenimisele seadusliku töö asemel. Vaatamata kinnipeetava avaldatud soovile asuda vabanedes tööle ja tasuda võlgnevused, viitab tema varasem elukäik sellele, et ta ei ole eelistanud seaduslikku töötamist ning on korduvalt jätkanud kuritegude toimepanemist. Vadim Beljajev esitas garantiikirja XX OÜ-st, et firma on valmis kaaluma isiku kandidatuuri algtaseme koka ametikohale, on siiski kahtluse all tema soov töötada ning tema käitumismalli arvestades on rahaliste nõuete kohustuste tasumine vabaduses samuti kaheldav. Maakohtu hinnangul võib Vadim Beljajev jätkata vägivaldset käitumist ja panna toime uusi kuritegusid.
ST
U
M
IS
3.2 Maakohus arvestas ka vangla iseloomustuses tooduga, millest nähtub, et Vadim Beljajev ei väljenda sõnades kuritegelikke hoiakuid, kuid korduvkaristatus ja kuritegude planeeritus viitavad valmisolekule rikkuda seadust oma eesmärkide nimel. Ta väljendab tugevat antipaatiat Eesti õigussüsteemi vastu ja ametnikesse ei suhtu ta hästi. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on madal, sest kinnipeetav ei tunnista toimepandud kuritegusid ega soovi kuriteo toimepanemist soodustavaid tegureid analüüsida. Muutusteks valmis ei ole ja püsivaid muutuseid siiani oma ellu sisse viinud ei ole. Ka omab Vadim Beljajev kahte kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka kontrollitud keskkonnas ei õnnestu tal õiguskuulekalt käituda.
JÕ
U
3.3 Vangla on edaspidiseks plaanitud Vadim Beljajevi suhtes mitmeid tegevusi, st struktureeritud vestlusi õiguskuuleka eluviisi kasulikkusest, ametlikust sissetulekust ja majanduslikust toimetulekust. Kohtu hinnangul ei ole praegusel ajal süüdimõistetu vanglast vabastamine enne karistusaja lõppu kooskõlas karistuse preventiivsete eesmärkidega. Vadim Beljajevi ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ärakantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Vadim Beljajevi uut kuritegu mitte toime panema.
MÄÄRUSKAEBUSED
4.Harju Maakohtu määrusele esitasid määruskaebused süüdimõistetu Vadim Beljajev ja tema kaitsja Toomas Laanemaa.
5.Määruskaebuses leiab Vadim Beljajev, et vangla iseloomustuses toodu on vale. Ta on püüdnud täita kõik ITK-s kirjutatud kohustused. Soovib minna tööle ja tasuda võlgnevused ning toetada oma vanemaid.
6.Kaitsja palub tühistada Harju Maakaohtu määrus osas, millega jäeti süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastamata ning teha uus määrus, millega vabastada Vadim Beljajev tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla. Kaitsja palub rahuldada tasutaotlus ja jätta see riigi kanda.
O TE
L
7.Kaitsja hinnangul on maakohus kohaldanud valesti KarS § 76 lg-t 4, rajanud keeldumise peamiselt asjaoludele nagu kuritegude raskus ja varasem karistatus, iseloomustusest teinud ebaõigeid järeldusi ning jätnud hindamata (XX OÜ) tööpakkumise ning jätnud üldse sisuliselt kaalumata, kas riske saab maandada katseaja kohustuste ja elektroonilise valvega. Seetõttu leiab kaitsja, et maakohus on sellega rikkunud kohtulahendi põhjendamise kohustust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
O
7.1 Maakohtul tuleb tingimisi ennetähtaegse vabastamisel arvestada KarS § 74 lg-s 4 sätestatut. Maakohus on ise viidanud, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike uute kuritegude toimepanemise tõenäosust (VangS § 6 lg 1; RKKKm 3-1-1-12-17). Prognoos peab aga arvestama ka seda, kas ja kuidas saab riski vähendada katseaja kohustuste, käitumiskontrolli ja elektroonilise valvega. Sellist analüüsi aga käesoleval juhul määrusest ei nähtu.
IS
E
7.2 Määruse põhiosa moodustab varasemate ja viimaste kuritegude loetelu, kuid seadusandja on on arvestanud, et elektroonilise valve alla vabastamist taotlevad ka korduvalt karistatud ja pikaajalist vangistust kandvad isikud. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt ei saa kuriteo raskus olla vabastamata jätmise iseseisev alus (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Maakohus ei ole selgitanud, milline asjaolu karistuse kandmise ajast kaalub üles positiivsed muutused, mida kohus ise tunnistas (vanglas töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine, kindel elukoht, töökoht ja toetav pere).
ST
U
M
7.3 Maakohtu järeldus majandusliku kasu kui kuritegude peamise ajendi kohta, on arusaamatu ja põhjendamata. Kaitsja viitab siinjuures Vadim Beljajevi süüdimõistvale otsusele ja sellele, et majanduslikku kasu saamist kohtud tema süüdimõistmisel ette ei heitnud. Asjaolust, et süüdimõistetu sai relvaosade müügist väikese ja täpselt tuvastamata tulu, ei saa maakohus käesoleval ajal järeldada, et majanduslik kasu oli tema kuritegude peamine ajend.
JÕ
U
7.4 Maakohus ise tuvastas, et Vadim Beljajev vanglas töötas. Samas heitis maakohus ette, et isik töötada ei soovi ja tööhõives osales minimaalselt. Kerge töökoormuse määras vangla ning iseloomustuse järgi esineb süüdimõistetul krooniline terviseprobleem. Süüdimõistetu on 31.08.2026 vanglale esitatud avaldustes kirjeldanud, et on taotlenud tööd garaažis, köögis, puidutööl ja õmblustöö proovipäeval. Maakohus jättis selle vastuolu lahendamata ja hindas süüdimõistetu soovi saada tervisele vastavat tööd tema kahjuks. Määruses on ekslikult märgitud, et Vadim Beljajevi kohta ei ole teada tõsiseid terviseprobleeme. Tegelikult esinesid tal pidevad probleemid, mis piirasid tema töövõimet. Just sel põhjusel oli talle lubatud üksnes kerge töö. Majandustööde tegemine ei olnud tema terviseseisundit arvestades võimalik. Beljajev taotles vanglas tervisele vastavat tööd garaažis, köögis, puidutööl ja õmblustöö proovipäeval. Nende andmete pinnalt ei ole põhjendatud järeldus, et ta hoidub töötamisest või eelistab seadusliku töö asemel hõlptulu. 7.5 Süüdimõistetu ei keeldunud sotsiaalprogrammist Eluviis 24/7, vaid tegemist oli vangla otsusega teda programmi mitte lülitada. Täitmiskavas oli püstitatud eesmärk läbida sotsiaalprogramm „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, kuid Tallinna Vanglas seda vene keeles läbi ei viida. Samuti ei saanud teda kutseõppesse suunata ebapiisava eesti keele
oskuse tõttu. Need täitmiskava täitmata osad ei ole süüdimõistetule etteheidetavad. Süüdimõistetu läbis viha juhtimise sotsiaalprogrammi. Maakohus seda tema kasuks ei arvestanud. Kohtuistungil tunnistas süüdimõistetu alkoholiprobleemi olemasolu ja oli nõus pöörduma spetsialisti poole ning alluma ravile. See on oluline muutus just selles riskiteguris, millega vangla seostab vägivallakuritegusid. Maakohus on viidatud asjaolu aga täielikult hindamata jätnud.
O TE
L
7.6 Süüdimõistetu esitas XX OÜ garantiikirja, mille kohaselt on äriühing valmis kaaluma tema kandidatuuri algtaseme koka ametikohale katseajaga. Maakohus käsitles tööpakkumisi koos Xy OÜ töökoha kinnitusega ning järeldas, et süüdimõistetu on „korduvalt püüdnud kohtule näidata“ tööle asumise võimalust. Kaitsja leiab, et mitme tööpakkumise hankimine näitab aktiivset ettevalmistust vabanemiseks, mitte kohtu eksitamist. Maakohus pidas põhjendamatult võlgnevust (18 134,27 eurot) vabastamise kahjuks rääkivaks asjaoluks. Vabanedes ja tööle asudes saaks süüdimõistetu hakata võlgnevust tasuma.
O
7.7 Maakohus järeldas kehtivatest distsiplinaarkaristustest, et õiguskuulekas käitumine „kontrollitud keskkonnas ei ole õnnestunud“. See järeldus ei ole proportsionaalne. Tegemist on kergete karistustega ning rikkumiste olemus ei võimalda prognoosida uute kuritegude toimepanemist, eriti arvestades, et samal ajavahemikul töötas süüdimõistetu ja läbis edukalt sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“.
U
M
IS
E
7.8 Maakohus ei kaalunud sisuliselt riskide maandamist kriminaalhoolduse ajaks määratud kohustuste ja elektroonilise valvega. Maakohus ei selgitanud, miks need meetmed ei ole piisavad. Kaitsja hinnangul on see määruse oluline põhjendamiskohustuse rikkumine. Ka leiab kaitsja, et maakohtu poolt väljendatud kandmata karistuse osa ja vastutuse „tunnetamine“ ei ole asjakohased kaalutlused. Pikk kandmata osa kaasneb paratamatult iga pikaajalise karistuse korral. Määruse väide, et „süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest“, on repressiivne ja üldpreventiivne kaalutlus. Vabastamata jätmist ei saa põhjendada karistuse üldpreventiivse eesmärgiga (RKKKm 1-18-9392/78, p 13, RKKKm 31-1 12-17, p 21). Samuti ei ole vangla ja prokuröri seisukoht kohtule siduv, kohus peab tegema iseseisva kaalutlusotsuse.
U
ST
7.9 Süüdimõistetu esitas kohtule ka avalduse, milles kirjeldas oma terviseprobleeme, töötaotlusi vanglas, õppimist ja läbitud tegevusi ning probleeme nende kohta dokumentide saamisel vanglast. Samuti selgitas ta, et ei saanud A2 eksamile minna songa ja operatsiooni tõttu. Määrus aga avaldust ei maini ega anna sellele mingit hinnangut.
JÕ
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebused, leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus ning määruskaebused jäävad rahuldamata.
9.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline otsustusõigus on rajatud suuresti kohtu siseveendumusele. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud
sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus selliseid vigu pole teinud.
L
10.Süüdimõistetu vabastamisel enne talle mõistetud karistuse täielikku ärakandmist on oluline, et esineb alus arvata, et juba ära kantud karistus on piisav süüdimõistetu mõjutamiseks edaspidi õiguskuulekalt käituma. Seejuures on vangistus oma eesmärgi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Seda seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus lahendis nr 1-18-9392 p-s 9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus prognoosinud praegusel ajal õigesti Vadim Beljajevi käitumisest ja hoiakutest tulenevalt kõrge retsidiivsusohu ning jätkuvalt esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks.
E
O
O TE
11.Märkida tuleb, et kohus peab uue kuriteo ohu hindamisel KarS § 76 lg-st 4 tulenevalt arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seadus ei anna kohtule juhtnööre selle kohta, millist asjaolu tuleb ennetähtaegsel vabastamisel teistest kaalukamaks pidada, vaid kohus hindab kõiki asjaolusid oma siseveendumuse alusel kogumis. Kohtu siseveendumus kujuneski Vadim Beljajevi senise käitumise pinnalt, toimepandud kuriteo asjaoludest, varasemast karistatusest ning ka käitumisest vangistuses ja tema enda hoiakutest. Seejuures on maakohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav ning arusaadav. Etteheiteks maakohtule selles osas alust ei ole. Seega on ainetu kaitsja väide, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
U
M
IS
12.Kuigi riik on loonud eelduse iga isiku ennetähtaegseks vabanemiseks, ei tähenda see, et KarS § 76 lg-s 2 toodud karistusaja ärakandmisel on ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Selline kohtukolleegiumi seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKKm 3-1-1-12-17 p 19). Seadus ei sea tõepoolest piiranguid kandmata karistuse pikkusele ning vaidlust ei ole selles, et Vadim Beljajev on ära kandnud KarS § 76 lg-st 2 ettenähtud karistusaja ning formaalne eeldus ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla on seega täidetud. Tähtsust omab aga see, kas senini ärakantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning süüdimõistetu vabastamisel on tema oht uute kuritegude toimepanemiseks väike.
JÕ
U
ST
13.Maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus kaalunud kõiki KarS § 76 lg-s 4 nimetatud aluseid, sh missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaalusid üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Nii nähtub maakohtu määrusest, et nendeks andmeteks on Vadim Beljajevi poolt ka varem samalaadsete kuritegude toimepanemine, nende raskemaks muutumine, kuriteo toimepanemine katseajal ja kuritegusid iseloomustava asjaoluna vägivaldsus ning relvade käitlemisega tulu saamine. Ka on maakohus arvestanud süüdimõistetu varasema tööharjumusega, mis on arvestades isiku vanust, väga lühiajaline ning viitab sellel, et vabaduses ei olnud Vadim Beljajev motiveeritud ametliku sissetulekuga raha teenimisest. Lisaks arvestas maakohus Vadim Beljajevi käitumisega vangistuse ajal.
14.Märkida tuleb sedagi, et määruskaebuses on kaitsja eraldi toonud välja ja andnud hinnangu Vadim Beljajevit iseloomustavatele asjaoludele, kus kaitsja hinnangul esines vastuolu ennetähtaegse vabastamise poolt kõnelevate asjaolude kohta. Kaitsja jätab aga tähelepanuta, et maakohus ei ole jätnud Vadim Beljajevit vabastamata tuginedes üksnes ühele või teisele asjaolule, vaid on neid kogumis hinnanud.
O TE
L
15.Maakohus on seejuures arvestanud ka Vadim Beljajevit ennetähtaegset vabastamist toetavaid positiivseid asjaolusid, milleks on vanglas töötamine, ühe sotsiaalprogrammi läbimine ja vabaduses kindla elu- ja töökoha ning toetavate pereliikmete olemasolu. Maakohus on selgitanud, et need asjaolud ei anna isiku ennetähtaegse vabastamise vastu kõnelevate asjaolude pinnalt alust siiski uskuda, et tema käitumine vabanedes oleks õiguskuulekas. Maakohus on õigustatult toonud välja, et elukoha olemasolu ja lähedaste toetus olid süüdimõistetul ka varasemalt olemas, seega ei ole need sellise kaaluga, mis kindlasti paneksid isikut hoiduma taas kuritegude toimepanemisest. Kõik need positiivsed asjaolud olid Vadim Beljajevil olemas ka ajal, mil ta oli vabaduses, kuid vaatamata sellele pani ta toime uue kuriteo. Ka vangistuses ühe sotsiaalprogrammi läbimine, ei anna piisavat alust järeldada, et isik oleks oma suhtumist ja hoiakuid kardinaalselt muutnud, mistõttu on põhjendatud maakohtu järeldus, et ainuüksi need asjaolud uute kuritegude toimepanemist ei välista.
E
O
16.Maakohus ei jätnud Vadim Beljajevit ennetähtaegselt vabastamata ainuüksi põhjusel, et ta sai kutitegudest kasu. Maakohus on küll kuriteo asjaolusid hinnates märkinud, et relvade müügiga sai süüdimõistetu suuremat tulu, kuid maakohus ei toonud esile üksnes relvade müügist tulu saamist, vaid kuriteo asjaolusid kogumis. Kaitsja viited ringkonnakohtu otsusele, millega Vadim Beljajev süüdi mõisteti, majandusliku kasu puudumise osas, on otsuse kontekstist välja rebitud. Ringkonnakohus luges tuvastatuks, et isik müüs relvi ja sai selle eest raha. Küsimus tõusetus üksnes saadud raha summas, kuid see ei tähenda, et isik relvasid majandusliku kasu saamiseks ei käidelnud. Maakohtu järeldus majandusliku kasu saamise kohta kuriteo toimepanemise tulemusel on seega kohane.
ST
U
M
IS
17.Maakohtu määrusest nähtub, et arvestatud on ka Vadim Beljajevi töötamisega vanglas. Vangla iseloomustusest nähtub aga ka tema suhtumine töötegemisse ning sellega seonduv risk uute kuritegude toimepanemiseks. Märkida tuleb sedagi, et vangla poolt kinnipeetavale edastatud
29.septembri 2026 vastuses selgitatakse, et vangla tagab soovitud töökoha võimalusel, arvestades isiku usaldusväärsust, käitumist ja motivatsiooni varasemalt majandustöid tehes. Samuti on vangla arvestanud tema kohta olemasolevate terviseandmetega. Seejuures nähtub vangla iseloomustusest, et Vadim Beljajevi motivatsioon tööd vanglas teha on olnud madal. Kõiki neid asjaolusid on maakohus arvestanud, seega etteheited, et vangla ei ole isiku soovidega arvestanud ja on esitanud ebaõigeid andmeid, on ainetud.
JÕ
U
18.Süüdimõistetu karistuse eesmärgi täitmist ja valmisolekut vabanemiseks iseloomustab ka temale täitmiskavas püstitatud eesmärkide täitmine ja käitumine vangistuse ajal. Maakohus on arvestanud, et Vadim Beljajev läbis ühe sotsiaalprogrammi. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja seisukohta, et teiste eesmärkide täitmata jätmine ei sõltunud süüdimõistetust endast. Isikule planeeritud eesmärgid kutse omandamiseks ja sotsiaalprogrammis osalemiseks peresuhetes vägivaldsuse vähendamiseks, on täitmata seoses vähese keeleoskusega, kuid isik ei olnud huvitatud eesti keele oskuse B2 taseme läbimiseks. Kuigi Vadim Beljajev väidab, et ta õpib eesti keelt juba 4 aastat, ei suutnud ta eksamit sooritada, sest osales mitme aasta jooksul ainult mõnes tunnis ning katseeksamit ei sooritanud. Arvestades vangla iseloomustuses märgitud hoiakuid, siis on võimalik järeldada, et süüdimõistetu eesti keele õppimiseks kasutegurit ei näe ning vabanedes on tal seetõttu raskendatud ka igapäevane toimetulek ja tööturul osalemine. See võib omakorda viia teda taas kuritegelikule teele, et tagada toimetulek. Kokkuvõtteks võib järeldada, et täitmiskavas püstitatud eesmärkidesse suhtub Vadim Beljajev pealiskaudselt, ei mõista nende täitmise vajalikkust vabaduses paremaks toimetulekuks ning seega ei saa asuda seisukohale, et tema puhul oleks karistuse eesmärgid täidetud.
O TE
L
19.Maakohus on Vadim Beljajevit iseloomustava positiivse asjaoluna arvestanud vabanedes töökoha olemasoluga, kuid seadnud kahtluse alla tema motivatsiooni töötada ja võlgnevusi tasuda. Selleks andis maakohtu hinnangul aluse süüdimõistetu poolt erinevate tööandjate poolt töökoha garanteerimise tõendite esitamine. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga, et aktiivne töökoha otsimine on igati positiivne, kuid süüdimõistetu poolt esitatud mitmed töökohta kinnitavad tõendid on olnud kaheldavad ja ei veena kohut nende tõepärasuses. Üks nendes oli esitatud allkirjastamata ja teine isiku poolt, kes ise kannab karistust Tallinna Vanglas samas eluosakonnas koos Vadim Beljajeviga. Selliste kohtule esitatud dokumentide puhul tõusetub põhjendatult kahtlus süüdimõistetu motivatsioonis tegelikult tööle asuda ja legaalset sissetulekut teenida. Süüdimõistetu vabastamise otsustus on kohtu kaalutlusotsus ja kohus teeb selle oma siseveendumuse järgi arvestades kõiki isikut iseloomustavaid asjaolusid kogumis. Eelkirjeldatud erinevad töökoha olemasolu kinnitavad tõendid ei veena kohut aga nende õigsuses.
E
O
20.Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kehtivad distsiplinaarkaristused seavad kahtluse alla isiku motivatsiooni edaspidi õiguskuulekalt käituda. Põhjust ei ole kaitsjaga nõustuda, et kuna tegemist on kergete rikkumistega, siis ei ole nendega arvestamine proportsionaalne. Need on andmed, mis ilmselgelt iseloomustavad süüdimõistetu käitumist karistuse kandmise ajal ning ka neid saab iseloomustusena arvestada. Arvestades rikkumiste iseloomu, milleks on teises kambris loata viibimine ja allumatus, ei ole need küll rasked rikkumised, kuid näitavad siiski seda, et süüdimõistetu ei suuda ka vangistuses olles hoiduda mistahes rikkumistest ja alluda kehtivale korrale. See aga näitab, et isiku käitumine kontrollitud keskkonnas ei ole laitmata ning on kaheldav, et ta seda ka vabaduses suudaks.
U
ST
U
M
IS
21.KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumisel ei ole vangla ega prokuratuuri seisukoht tõepoolest kohtu jaoks siduvad. Sellest tulenevalt ei oma kohtu jaoks tähtsust vangla või prokuratuuri seisukoht ise, vaid argumendid, millel see seisukoht tugineb. Tagajärjetuks jääb määruskaebuse etteheide, et analüüsitud ei ole riskide maandamist. Kohtukolleegium jagab maakohtu veendumust, et Vadim Beljajevi tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamisel ei oleks ta võimeline kriminaalhoolduse kohustusi nõuetekohaselt täitma ja katseaega edukalt läbima. Seda seisukohta kinnitab ka vangla iseloomustuses märgitu, et Vadim Beljajev ei ole püsivaid muutuseid oma ellu sisse toonud ning ei ole muutusteks valmis. Vadim Beljajevi mõtlemine ja hoiakud viitavad jätkuvalt tema kõrgele retsidiivsusohule. Seetõttu on ka põhjust järelduseks, et senini ärakantud karistus ei ole veel oma eesmärki saavutanud ning süüdimõistetul tuleb oma käitumisega vanglas näidata, et ta soovib oma elustiili muuta ja kuritegelikust käitumisest loobuda. Kaitsja etteheide, et maakohtus jättis Vadim Beljajevi vabastamata põhjendades seda karistuse üldpreventiivse eesmärgiga, jääb eeltoodu pinnalt tagajärjetuks.
JÕ
22.Vadim Beljajevi seisukoht, et vangla iseloomustuses toodu on vale, on ainetu. Erinevalt kaebaja paljasõnalisest etteheitest vangla iseloomustuses kajastatule, nähtuvad sellest põhjalikud argumendid uue kuriteo toimepanemise ohule, mis tuginevad süüdimõistetu hoiakutele, kuriteo asjaoludele ning teistele iseloomustuses analüüsitud riskihindamise teabele. Kohtukolleegium selgitab veelkord, et ennetähtaegse vabastamise küsimuse üle otsustamisel arvestab kohus süüdimõistetu kohta vangla poolt esitatud iseloomustuses märgituga, kuid kohus teeb kaalutletud otsuse oma siseveendumuse järgi, hinnates kõiki asjaolusid kogumis.
23.Kohtukolleegium ei tuvastanud, et maakohus oleks jätnud oma määruse tegemisel mõne asjas sisulist tähtsust omava asjaoluga arvestamata. Maakohtu põhjendused on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mistõttu ei ole alust maakohtu määruses tehtud järelduste muutmiseks. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et Vadim Beljajevi vabastamine ennetähtaegselt
elektroonilisele valve alla ei ole põhjendatud, sest tema puhul pole võimalik teha veenvat prognoosi, et retsidiivsuse risk on sedavõrd madal, et võib prognoosida vabanedes õiguskuulekat käitumist. Nimetatu ei tähenda aga seda, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei võiks tulla kaalumisele hiljem. Isikul on veel korduvalt võimalus taotleda enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning kohus saab edaspidi kaaluda, kas see on põhjendatud või mitte.
24.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg-st 1 ja §-st 390 jätab ringkonnakohus maakohtu 16. oktoobri 2026. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
E
O
O TE
L
25.Määratud kaitsja Toomas Laanemaa esitas taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaitsealusega kohtumisele ja asjaolude arutamisele 30 minutit ja maakohtu määrusega tutvumisele ning määruskaebuse koostamisele 120 minutit. Kaitsja soovib teostatud toimingute eest tasu kokku 180 eurot, millele lisandub käibemaks 43,20 eurot. Lisaks taotleb kaitsja sõidukulu Tallinna Vanglasse sõitmise eest 20 km sõidukuludeks 3.00 eurot, millele lisandub käibemaks 0,72 eurot. Kokku taotleb kaitsja õigusabi osutamise eest tasu 226,92 eurot (sh käibemaks). Taotlus on nõuetekohane ja põhjendatud. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 2 ning advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja hüvitamise korra § 7 lg-st 1 ja § 17 lg 1 ja 2 tuleb OÜ-le Advokaadibüroo Tehver & Partnerid välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 226,92 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb nimetatud menetluskulu mõista välja süüdimõistetult.
JÕ
U
ST
U
M
IS
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.