AS PlusPlus Capital hagiavaldus N.B. vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
11 916,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja: N.B. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
istungimenetlus, kohtuistungi toimumise aeg 15.10.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS PlusPlus Capital hagiavaldus N.B. vastu osaliselt. Jätta rahuldamata intressi, haldustasu, lepingujärgse viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.
2.Mõista N.B.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 4587,90 eurot.
3.Mõista N.B.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäev Summa 15.11.2024
4.Mõista N.B.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja 20.02.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 269,60 eurot.
5.Mõista N.B.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumata osalt alates 21.02.2024 kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. See kehtib ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta. Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
6.Jätta maakohtu menetluskuludest 84% kostja kanda ja 16% hageja kanda.
7.Mõista N.B.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 907,20 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei 2/9
2-23-8604 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 01.03.2022 väikelaenulepingu nr L396905, mille alusel sai kostja 8550 eurot laenu. Laenusumma on kostjale välja makstud. Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksma.
2.Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi, laenuandja ütles lepingu 27.10.2022 avaldusega üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 22.12.2022 kirjaga.
3.Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 823,46 eurot, mis on arvestatud 15.04.2022 kuni 15.06.2022 maksegraafikujärgsete osamaksete katteks.
4.Hageja nõuab põhivõla (8278,70 eurot), intressi (645,98 eurot), lepingu haldustasu (6 eurot), võla sissenõudmiskulude (35 eurot) ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (1137,49 eurot) tasumist, samuti viivist alates 14.06.2023 kuni põhivõla tasumiseni 21,9% põhivõlalt aastas.
5.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.
6.Hagiavalduse kohaselt kontrolliti kostja krediidivõimet laenutaotluse alusel ning kontrolliti kostja sissetulekute suurust Maksu- ja Tolliametist. Krediidiandja kontrollis kostja krediidiajalugu (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit), kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit. Kogutud andmete analüüsimise tulemusena jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja suudab tasuda 272,82 euro suuruseid kuumakseid.
7.Maakohus selgitas 19.09.2023 menetlusse võtmise kohalduvat õigust ning tegi ettepaneku täpsustada, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine laenulepingu sõlmimisel ning esitada vastavad tõendid.
8.Maakohus tegi 07.02.2024 hagejale ettepaneku esitada nõude ümberarvestus, kuna kostjale laenu andmisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.Hageja on 20.02.2024 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostja sai 8550 eurot laenu, millest peeti kinni 171 euro suurune lepingutasu. Hageja määras tagasimaksed uuesti põhinõude (8550 – 171 = 8379 euro) ulatuses, arvestades, et lepingu põhitingimuste järgi pidi kostja laenu tagastama 48 osamaksega. Selliselt on uuesti määratud igakuise osamakse suurus 174,56 eurot (viimane osamakse 174,68 eurot).
10.Kostja on teinud tagasimakseid summas 823,46 eurot, mille arvel loeb hageja tasutuks esimesed 4 ümberarvestatud graafiku järgset osamakset ja 125,22 euro suuruse osa viiendast osamaksest, mille tasumise tähtpäev oli 15.08.2022. Kostjal on tasumata põhivõla jääk 7555,54 eurot, millest osa on sissenõutavaks muutunud ja osa muutub sissenõutavaks vastavalt ümberarvestatud graafikule. Hageja esitas ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumise nõude (VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369). Kostja tegi esialgsele krediidiandjale lepingu täitmiseks kokku kolm tagasimakset ja neist viimase makse 28.06.2022. Hageja on proovinud alates nõude loovutamisest kostjaga korduvalt ühendust saada nii e-posti kui telefoni teel, kuid kostja ei ole üles näidanud huvi võla tasumiseks ega hageja e-kirjadele ja kõnedele reageerinud. Kostja ei ole teinud pärast nõude loovutamist hagejale ühtegi tagasimakset. Samuti ei ole kostja osalenud 3/9
2-23-8604 kohtumenetluses. Eeltoodust tulenevalt on alust eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal ka tulevikus. Samuti nõuab hageja sellisel juhul viivist seadusjärgses määras alates iga kohustuse sissenõutavaks muutumisest.
11.Kohtuistungile (15.10.2024) kostja ei ilmunud. Hageja jäi kirjalikult esitatu juurde.
12.Hageja 13.06.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1260 eurot (riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot, summa on käibemaksuga, hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada). Hageja taotleb menetluskuludelt arvestatava viivise väljamõistmist.
13.Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale koos hagimaterjalidega avalikult kätte toimetatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud laenulepingujärgse põhivõla 4587,90 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt hageja taotlusele. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad laenulepingujärgsed (põhi)osamaksed (kogusummas 2967,64 eurot) ja neilt arvestatava viivise seadusjärgses määras. Laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
15.Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 01.03.2022 väikelaenulepingu, mille alusel anti kostjale 8550 eurot laenu (dtl 8-23). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingu punktile 5.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 14-15) tagasi maksta.
16.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 26,02% aastas (dtl 21) ning sarnase tulemuse (26,08%) annab Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
17.Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 823,46 eurot (dtl 24-28). Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (8278,70 eurot), intressi (645,98 eurot), lepingu haldustasu (6 eurot), võla sissenõudmiskulude (35 eurot) ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (1137,49 eurot) tasumist, samuti viivist alates 14.06.2023 kuni põhivõla tasumiseni 21,9% põhivõlalt aastas.
18.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
19.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise 4/9
2-23-8604 põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
20.Hageja on hagiavalduse alapeatükis V selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Krediidiandja lähtus laenutaotlusest, kontrollis Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit, ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja igakuine keskmine palk oli 713 eurot ja tööandja XXX OÜ, neid andmeid kontrollis krediidiandja Maksu- ja Tolliametilt. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
20.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid. Taotluse kohaselt oli kostja sissetulek 745 eurot kuus. Laenuandja tuvastas Maksu- ja Tolliametisse tehtud päringu alusel, et kostja viimase kolme kuu keskmine töötasu oli 713 eurot ja viimase 12 kuu keskmine 537 eurot (netosumma, dtl 81). Laenutaotluse alusel loeti kostja igakuiste kohustuste suuruseks null eurot.
20.2.Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist, tegi päringud taust.ee portaali ning Maksu- ja Tolliametisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
20.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
20.4.Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
20.5.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute 5/9
2-23-8604 suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.
20.6.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lgte 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
21.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
22.Hageja on 20.02.2024 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja määras tagasimaksed uuesti põhinõude ulatuses, arvestades et laenusumma (lepingutasu arvestamata) oli 8379 eurot ning laen tuli tasuda 48 osamaksega (dtl 102-103). Ümberarvestuse kohaselt on igakuise makse suurus 174,56 eurot (viimane osamakse 174,68 eurot). Selline ümberarvestus on maakohtu hinnangul VÕS § 403 4 lg-ga 7 kooskõlas ja lubatav.
23.Kostjale maksti lepingu alusel välja (lepingutasu arvestamata) 8379 eurot ning ta on teinud tagasimakseid summas 823,46 eurot (dtl 27).
24.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Selle arvel tuleb tasutuks lugeda ümberarvestatud maksegraafiku põhivõla osamaksed nr 1-4 täies ulatuses ning 125,22 euro suurune osa 5. osamaksest, mille tähtpäev oli 15.08.2022.
25.Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 27.10.2022 avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses ulatuses, mis ülesütlemist õigustaks (lepingu p 12.1 kohaselt pidanuks juba ülesütlemishoiatuse esitamise ajaks olema kostja viivituses vähemalt kolmel maksepäeval tasumisele kuulunud summa tasumisega). Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli tagajärjetu, pooltevaheline leping kehtib ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt ümberarvestatud maksegraafikule. Nõue on kehtivalt hagejale loovutatud (dtl 33). 6/9
2-23-8604
26.Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole alates 28.06.2022 täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.
27.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa maksegraafiku 5. põhiosamaksest (174,56-125,22 = 49,34 eurot) ning osamaksed nr 6-31 (26 * 174,56 = 4538,56 eurot). Kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 4587,90 eurot (49,34 + 4538,56). Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt välja põhiosamaksed nr 32-48 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel (dtl 104). Tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksete kogusumma on 2967,64 eurot.
28.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ja viivisenõue (arvestusega 20,9% aastas) jäävad VÕS § 403 4 lg 7 ja hageja 20.02.2024 avalduse alusel rahuldamata.
29.Hageja 20.02.2024 menetlusdokumendi kohaselt nõuab ta, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni. Alternatiivnõude esitamise seisuga (20.02.2024) on hageja arvutuste kohaselt sissenõutavaks muutunud 269,61 eurot.
30.Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär kuni 31.12.2022 oli 0%, alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,50%, alates 01.07.2023 kuni 31.12.2023 oli 4% ja alates 01.01.2024 on 4,50%. VÕS § 94 ja § 113 lg 1 teise lause koomõjus kohaldus võlasuhtele kuni 31.12.2022 8% suurune viivisemäär, perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 10,5% suurune viivisemäär, perioodil 01.07.2023 kuni 31.12.2023 12% suurune viivisemäär ja alates 01.01.2024 12,5% suurune viivisemäär.
31.Maakohus tuvastas hageja viivisearvestus 0,01 euro suuruse arvutusvea (dtl 105-106). Perioodil 16.08.2022 kuni 31.12.2022 muutus sissenõutavaks viivis 10,90 eurot; 01.01.2023 kuni 30.06.2023 muutus sissenõutavaks viivis summas 66,29 eurot, perioodil 01.07.2023 kuni 31.12.2023 140,32 eurot ja 01.01.2024 kuni 20.02.2024 52,09 eurot. Kokku on 20.02.2024 seisuga hagejal kostja vastu 10,90 + 66,29 + 140,32 + 52,09 = 269,60 euro suurune viivisenõue. See nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Maakohus rahuldab selle nõude.
32.Täiendavalt nõuab hageja viivist nii pärast 20.02.2024 sissenõutavaks muutunud osamaksetelt kui pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates nende maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Ka see nõue on põhjendatud, kuna rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi. 7/9
2-23-8604 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
33.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
34.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 8965,68 euro tasumist (sh 8278,70 põhivõlg, intress 645,98 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 4587,90 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 2967,64 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 84% (arvestuse aluseks olev tehe: 7555,54 / 8965,68 * 100% = 84,27%). Seega jäävad menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ning 16% ulatuses hageja kanda.
35.Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 1260 eurot (sh riigilõiv 840 eurot, lepingulise esindaja kulu 420 eurot, ajalise arvestusega 3,5 tundi, tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%).
36.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (840 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus).
37.Hageja lepingulise esindaja kulu on 420 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 40): dokumentide komplekteerimine ja analüüs ajalise arvestusega 1,5 tundi; hagiavalduse koostamine ja esitamine ajalise arvestusega 2 tundi.
38.Kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid hagiavalduse koostamisele kulunud aeg on ülemäärane, arvestades, et hageja lepingulise esindaja töö piirdus blanketse hagiavalduse koostamisega ning varasemalt oli dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile kulunud 1,5 tundi. Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus vähendab hüvitamisele kuuluvat ajakulu 2,5 tunnini (TsMS § 175 lg 1).
39.Samuti vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 2,5 * 80 * 1,2 = 240 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1).
41.Kohus jättis menetluskuludest 84% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,84 * 1080 = 907,20 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista. 8/9
2-23-8604
42.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
43.Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.
44.Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.