OÜ GS Core hagiavaldus V.S. vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
7124,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Kostja: V.S. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
istungimenetlus, kohtuistungi toimumise aeg 15.10.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ GS Core hagiavaldus V.S. vastu osaliselt. Jätta rahuldamata intressi, laenuhaldustasu, lepingujärgse viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.
2.Mõista V.S.lt OÜ GS Core kasuks välja põhivõlg 2173,35 eurot ja viivis põhivõlalt (2173,35 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.02.2024.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 40% kostja kanda ja 60% hageja kanda.
4.Mõista V.S.lt OÜ GS Core kasuks välja menetluskulud 274 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab
2-22-139304 vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 13.02.2019 väikelaenulepingu nr L04146, mille alusel kostja sai laenu 9000 eurot. Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksma.
2.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, viimane makse kostjalt laekus 14.09.2021. Krediidiandja ütles lepingu 28.01.2022 avaldusega üles. Krediidiandja loovutas nõuded hagejale, nõuete loovutamisest on kostjat kirjalikult teavitatud 28.01.2022.
3.Kostja on teinud tagasimakseid 6646,65 eurot, lisaks peeti laenu väljamaksmisel kinni lepingutasu 180 eurot.
4.Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (5140,77 eurot), intressi (277,41 eurot), laenuhaldustasu (6 eurot), sissenõudmisega seotud kulude (65 eurot) ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (869,82 eurot) tasumist, samuti viivist alates 28.03.2023 põhivõlalt (5140,77 eurot) 0,04% päevas.
5.Maakohus selgitas menetlusse võtmise määruses kohalduvat õigust ning tegi hagejale ettepaneku esitada selgitus ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.
6.Hageja esitas 07.06.2023 seisukoha ja tõendid, olles seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek 2000 eurot kuus ning igakuised kohustused 240 eurot. Kostjal ei olnud ülalpeetavaid. Krediidiandja arvestuse kohaselt jäi kostja kasutusse igakuiselt 1760 eurot, mille arvelt oli 214,09 euro suuruste kuumaksete tegemine talle jõukohane. Laenuotsus tehti automatiseeritud otsustusalgoritmi alusel. Krediidiandja tegi automaatpäringu Coop grupi finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidesse, lisaks tehti päring rahvastikuregistrisse, krediidiinfosse, taust.ee infosüsteemi ning Maksu- ja Tolliametile. Kostjalt ei küsitud kontoväljavõtet, kuna automatiseeritud otsustusalgoritmi kohaselt puudus alus kahtlustada, et klient on hiljuti kaotanud töökoha või võib olla töötu.
7.Maakohus selgitas 20.09.2023 menetlusosalistele, et krediidi väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale võimaluse esitada alternatiivne nõudearvestus.
8.Hageja ei nõustunud kohtu esialgse hinnanguga, kuid esitas 28.09.2023 alternatiivse nõudearvestuse juhuks, kui kohus peaks jääma seisukohale, et kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul nõuab hageja põhivõla tasumist summas 2173,35 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2/5
2-22-139304
9.Kohus toimetas hagi, menetlusse võtmise määruse ja kohtukutse kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.
10.Kohtuistungil (15.10.2024) jäi hageja kirjalikult esitatu juurde. Vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Kui kohus asub vastupidisele seisukohale, on kogu põhinõue sissenõutavaks muutunud. Hageja nõuab lisaks põhivõlale viivist seadusjärgses ulatuses alates lepingu maksegraafiku viimasele päevale järgnevast päevast. Kostja istungile ei ilmunud.
11.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust (665 eurot) ja maksekäsu kiirmenetluse kulust (20 eurot). Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kostja menetluses ei osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2173,35 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 11.02.2024. Hageja intressi-, haldustasu, sissenõudmiskulude hüvitamise ja lepingujärgse viivise nõuded jäävad rahuldamata, kuna kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 13.02.2019 väikelaenulepingu, mille alusel sai kostja 9000 eurot laenu (dtl 32-41). Lepingu p 5.1 kohaselt tuli krediit tagastada osamaksega vastavalt kokku lepitud maksegraafikule (dtl 37-38).
14.Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
15.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2018 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,01% (kohaldus alates 01.01.2019 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks kolmanda lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 20,01% = 60,03%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 17,38% (dtl 39). Sarnase tulemuse (17,39%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
16.Kostja on teinud tagasimakseid summas 6646,65 eurot, lisaks peeti laenu väljamaksmiselt sellest kinni lepingutasu 180 eurot. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (5140,77 eurot), intressi (277,41 eurot), lepingu haldustasu (6 eurot), sissenõudmisega seotud kulude (65 eurot) ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (869,82 eurot) tasumist, samuti viivist alates 28.03.2023 põhivõlalt (5140,77 eurot) 0,04% päevas.
17.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
18.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). 3/5
2-22-139304
19.Hagiavaldusest ja 07.06.2023 vastusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
19.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest, kontrollis kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliameti kaudu, samuti tehti järelepärimine rahvastikuregistrisse. Kostja sissetulek oli 2000 eurot, tema kohustuste kindlaksmääramisel arvestati kostja avaldusi (finantskohustused 240 eurot). Lisaks kontrollis krediidiandja võlgniku varasemat maksekäitumist ekrediidiinfo ja taust.ee andmete põhjal. Võlgnikul ei olnud lõpetatud ega kehtivaid maksekohustusi.
19.2.Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
19.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
19.4.Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
19.5.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.
19.6.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid 4/5
2-22-139304 mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
20.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
21.Hageja on 28.09.2023 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostja sai 9000 eurot laenu ja on tagasi maksnud 6646,65 eurot, lisaks peeti laenust kinni lepingutasu. Seega tuleb maksete kogusummaks lugeda 6826,65 eurot. Kostja poolt tagastamata põhiosa on 9000 – 6826,65 = 2173,35 eurot.
22.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 2173,35 eurot. Lepingute ülesütlemine 28.01.2022 avaldusega ei olnud kehtiv, kuna kostjal ei olnud sel hetkel maksetega viivituses. Kohtuotsuse tegemise ajaks on kõik lepingujärgsed osamaksed muutunud sissenõutavaks (dtl 38). Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.02.2024 (lepingujärgse maksegraafiku viimase osamakse tähtpäevale järgnevast päevast) vastavalt hageja taotlusele. Ülejäänud hageja nõuded jäävad VÕS § 4034 lg 7 ning hageja 28.09.2023 ja 15.10.2024 kinnituste alusel rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
23.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
24.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt 5140,77 + 277,41 + 6 + 65 = 5489,18 euro tasumist. Maakohus mõistab kostjalt välja 2173,35 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 40% (arvestuse aluseks olev tehe: 2173,35 / 5489,18 * 100% = 39,59%). Seega jäävad menetluskulud 40% ulatuses kostja kanda ning 60% ulatuses hageja kanda.
26.Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS § 4842 alusel samuti põhjendatud. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 685 eurot.
27.Kohus jättis menetluskuludest 40% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,4 * 685 = 274 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
28.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.