Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Kohtukoosseis
Määruse tegemise aeg ja koht
24.10.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-11846
Tsiviilasi
M.N-i hagi X. Y vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.09.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.N-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M.N (isikukood XXX) Kostja X. Y
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 26.09.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi. Jätta M.N-i määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud M.N-i kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
Halduskohtu pädevus lahendada avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõuet ei sõltu sellest, kas isik esitab nõude vahetult avaliku võimu kandja või ametniku vastu. Mõlemal juhul on tegemist nõudega, mis tekib riigivastutuse seaduse alusel, ning see tuleb lahendada riigivastutuse seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus (RVastS) sätestatud korras (vt RKTKm 3-2-1-40-16, p 19). Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (RVastS § 7 lg 1). Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt mh au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Käesolevas lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti (RvastS § 12 lg 2). Füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti (RvastS § 12 lg 3). Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (RVastS § 17 lg 1, HKMS § 4 lg 1). Hageja ning kostja vahel ei tekkinud eraõiguslikku õigussuhet, mistõttu pole maakohus pädev kohus. Hagejal tuleb nõudega pöörduda halduskohtusse. Määruskaebus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.