Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-13-55844
Kohtuasi
X avaldus temale määratud eestkoste lõpetamiseks Tallinna Linnavalitsuse avaldus X-ile määratud eestkostja ametist vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.05.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I (eestkostetav) X (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova Avaldaja II (eestkosteasutus) Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) Puudutatud isik I (eestkostetava ema) W (isikukood XXX) Puudutatud isik II (eestkostetava isa) Y (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 30.05.2025 määruse resolutsiooni, et X on valimisõiguse osas teovõimeline ja tal on hääleõigus, kuid lugeda X perekonnaõiguslike tehingute (sh abielu sõlmimise) tähenduses teovõimetuks. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 30.05.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.1.Jätta rahuldamata X avaldus temale määratud eestkoste lõpetamiseks.
4.2.Rahuldada Tallinna linna avaldus X-ile määratud eestkostja ametist vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks.
2-13-55844
4.3.Vabastada W X eestkostja ametist.
4.4.Kohustada W-d esitama Harju Maakohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta lõpparuanne hiljemalt 30 päeva jooksul määruse jõustumisest.
4.5.Määrata X eestkostjaks Tallinna linn Tallinna Linnavalitsuse kaudu kuni 26.04.2029.
4.6.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
4.7.Eestkostja ülesanneteks on X esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, v.a pisitehingud, ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.
4.8.X on valimisõiguse osas teovõimeline ja tal on hääleõigus.
4.9.Lugeda X perekonnaõiguslike tehingute (sh abielu sõlmimise) tähenduses teovõimetuks.
4.10.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 25. juuniks alates 2026. aastast. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid.
4.11.Lubada X-il teha igakuiselt pisitehinguid 100 euro ulatuses.
4.12.Menetluskulud jätta maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldused ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtu 08.05.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-06-17915 määrati X (eestkostetav) eestkostjaks tema ema W (puudutatud isik I) kuni 08.05.2009. Harju Maakohus pikendas 17.03.2014 määrusega (parandatud 08.05.2015 määrusega) tsiviilasjas nr 2-13-55844 eestkostetava üle seatud eestkostet viis aastat ja määras tema eestkostjaks kuni 17.03.2019 puudutatud isiku I. 26.03.2019 määrusega määras Harju Maakohus eestkostetava eestkostjaks puudutatud isiku I tähtajaga viis aastat, s.o. kuni 26.03.2024. Harju Maakohus seadis 26.04.2024 määrusega eestkostetava üle eestkoste ning määras tema eestkostjaks kuni 26.04.2029 puudutatud isiku I. Kohus lubas eestkostetaval teha pisitehinguid igakuiselt 100 euro ulatuses.
2
2-13-55844
2.Tallinna linn (eestkosteasutus) esitas 13.03.2025 avalduse, paludes vabastada puudutatud isik I eestkostetava üle seatud eestkostja ülesannete täitmisest ja määrata uueks eestkostjaks Tallinna linn. Avalduse kohaselt ei ole senisest ravikogemusest nähtuvalt eestkostetaval esinev raske psüühikahäire püsikululise paranoidse skisofreenia näol paranemisprognoosiga ja vaid püsiva raviga tugevalt kontrollitud keskkonnas on olnud tagatud nii tema enese kui ümbritsevate inimeste turvalisus. Puudutatud isik I (eestkostetava ema) kaitseb oma poega ning ei mõista, et eestkostetav on kontrollimata keskkonnas ohtlik, vägivaldse ja ettearvamatu käitumisega nii enda kui ümbritsevate inimeste suhtes, sh oma vanemate suhtes. Eestkostetavale on vajalik kontrollitud elukeskkond, kus ta saab vajalikku hooldust ja ravi. Eestkostetava isa Y (puudutatud isik II) on eakas ja kardab oma poega. Puudutatud isik I ei ole suutnud ära hoida eestkostetava alkoholi tarvitamist ega ole taganud ravimite regulaarset võtmist. Eestkostetav on pidevalt rahutu, tasakaalutu ja vägivaldse käitumisega. Ta on korduvalt viibinud haiglaravil ja sundravil, kuid peale seda jätkab ohjeldamatut alkoholi tarbimist, millega kaasneb kontrollimatu vägivaldsus. Puudutatud isik II on viimase viie kuu jooksul pidevalt külastanud sotsiaalhoolekande osakonda küsimustega, et vahetataks eestkostetava eestkostja, eraldataks eestkostetavale teine elamiskoht ja suunataks eestkostetav sundravile kinnisesse hoolekande asutusse.
3.Eestkostetav esitas 31.03.2025 avalduse, milles palub seatud eestkoste lõpetada. Avalduse kohaselt on tal nüüd keskmine puue ja tervislik seisund muutunud. Eestkostetav ei usu, et eestkostja vahetamisel eestkosteasutus seisaks tema õiguste eest. Puudutatud isikute seisukohad
4.Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toetanud eestkosteasutuse avaldust eestkostja vahetamiseks. Samas ei toetanud ta eestkostetava avaldust eestkoste lõpetamiseks.
5.Puudutatud isik I vaidles eestkosteasutuse eestkostja vabastamise taotlusele vastu ja toetas eestkoste lõpetamise avaldust.
6.Puudutatud isik II toetas senise eestkostja vabastamise ja uue eestkostja määramise avaldust. Puudutatud isik I ei tule eestkostetavaga toime.
7.Eestkosteasutus ei toetanud eestkostetava avaldust eestkoste lõpetamiseks. Eestkostetava elu ei ole võimalik korraldada ilma eestkosteta, kuna isik ei suuda adekvaatselt dokumentide sisust aru saada, ta ei ole võimeline ise otsuseid vastu võtma ja oma huvide eest seisma. Eestkosteasutusel ei ole võimalik isikule ilma eestkosteta korraldada temale vajalikke sotsiaalhoolekande-, erihoolekande- ja meditsiiniteenuseid.
8.Maakohtus toimus menetlusosaliste ärakuulamine 29.05.2025. Eestkostetava ärakuulamine osutus võimatuks, kuna isik lahkus ärakuulamiselt sõnagi lausumata. Praegune eestkostja selgitas, et eestkoste seadmine oli tema algatusel ja ainult rahaasjade ajamiseks. Puudutatud isik I jättis avalduste lahendamise kohtu otsustada. Puudutatud isik II palus määrata uueks eestkostjaks linna. Eestkostetavale määratud esindaja möönis, et praegune eestkostja on rikkunud eestkostja kohustusi mh sellega, et on lubanud eestkostetaval kasutada pisitehinguteks rohkem raha kui kohus on lubanud. Eestkosteasutus jäi oma avalduse juurde.
3
2-13-55844 Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 30.05.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata eestkostetava avalduse temale määratud eestkoste lõpetamiseks, rahuldas eestkosteasutuse avalduse eestkostetavale määratud eestkostja ametist vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks, vabastas puudutatud isiku I eestkostetava eestkostja ametist ja kohustas teda esitama lõpparuande. Maakohus määras eestkostetava eestkostjaks Tallinna linna kuni 26.04.2029. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, v.a pisitehingud, ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Maakohus lubas eestkostetaval teha igakuiselt pisitehinguid 100 euro ulatuses. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.
9.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt juhindus maakohus avalduste lahendamisel perekonnaseaduse (PKS) §-dest 202–206, 207, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg-test 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522–526, 529–530.
9.2.Maakohus tuvastas, et eestkostetava eestkostjaks oli Harju Maakohtu 08.05.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-06-17915 määratud ema puudutatud isik I ning käesolevas asjas pikendati eestkostet 17.03.2014 määrusega (parandatud 08.05.2015). 26.03.2019 määrusega määras maakohus eestkostetava eestkostjaks puudutatud isiku I ja 26.04.2024 määrusega samuti puudutatud isiku I kuni 26.04.2029.
9.3.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 7.1-3/266 nähtub, et eestkostetaval esineb RHK-10 järgi F20.00 paranoidne püsikuluine skisofreenia, F10.20 sõltuvus alkoholist, Z73.1 iseloomujoonte aktsentueeritus (düssotsiaalsed jooned), mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma käitumisest aru saada ega seda juhtida. Tema käitumine on olnud paljukordselt psühhootiliselt väga ohtlik, füüsiliselt ja moraalselt on olnud väga agressiivne, väljakutsuv, allumatu, isepäine, seadusi ja avalikku korda, haigla ravireegleid ja -sisekorda absoluutselt ignoreeriv. Polikliinilisest ravist keeldunud, ignoreeris seda. Korduvalt põgenes ravilt ja erihoolduselt. Ravitulemused olid osalised ning lühiajalised. Paranoidne skisofreenia on olnud kiiresti progresseeruvalt püsikululine ja tal on lisaks kroonilistele psühhootilistele elamustele, nende hulgalistele avaldustele, kujunenud välja lisaks ka sügav tunde- ja tahteelu defekt kaasneva elementaarse sotsiaalse toimetuleku sügava regressiooniga, toimetulematus. Ta elab omas psühhootilises maailmas. On väljendunud kalduvus düssotsiaalsele ja ettearvamatule ohtlikule psühhootilisele käitumisele. Lisaks on tal välja arenenud alkoholisõltuvus, isiksuse düssotsiaalsete iseloomujoonte aktsentuatsioon. Ta ei ole siiani allunud korduvalt nii haigla kui ka erihoolduse sisekorra eeskirjadele, käitunud sageli väljakutsuvalt ja agressiivselt. Ta vajab eestkoste jätkumist.
9.4.Arvestades ärakuulamisel avaldatut koosmõjus 15.05.2025 ekspertiisiaktis tuvastatuga, tuleb jätta eestkostetava avaldus rahuldamata. Eestkostet ei ole võimalik lõpetada ka sel põhjusel, et eestkostetav ise ei soovinud enda esitatud avalduse osas olla ära kuulatud ning lahkus sõnagi lausumata 29.05.2025 ärakuulamiselt. Eestkoste lõpetamine ei ole põhjendatud, sest eestkoste alused ei ole ära langenud.
9.5.PKS § 197 lg-te 1 ja 2 ning PKS § 203 lg 4 alusel vabastas kohus senise eestkostja puudutatud isiku I ametist ning määras eestkostetava eestkostjaks Tallinna linna PKS § 205 lg 4
2-13-55844 3 alusel kuni 26.04.2029, kuna ei ole teada sobivaid füüsilisi isikuid. 26.04.2024 määruse resolutsiooni p 5 alusel on eestkostetaval õigus teha igakuiselt pisitehinguid 100 euro ulatuses. 29.05.2025 toimunud ärakuulamisel möönis puudutatud isik I, et tema ei ole seda järginud ja eestkostetav on kasutanud raha suuremas määras. Sellele on tähelepanu pööranud ka eestkoste järelevalve osakond. 26.04.2024 määruse nr 2-13-55844 resolutsiooni p 4 alusel on eestkostja kohustuseks mh eestkostetava ravi tagamine. 29.05.2025 toimunud ärakuulamisel kinnitas puudutatud isik I, et tema ei suuda tagada eestkostetava ravimite võtmist. Puudutatud isik II on menetluse kestel kinnitanud, et eestkostetava käitumine on ohtlik, ning ta on toetanud uue eestkostja määramist. Ka praegune eestkostja puudutatud isik I teatas 29.04.2025 ärakuulamisel, et jätab kohtu otsustada, kes eestkostjana jätkab.
9.6.Maakohus ei muutnud eestkoste ulatust võrreldes 26.04.2024 määrusega: eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides; eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute, v.a pisitehingute, sooritamisel, talle elukoha, hoolduse, järelevalve, sotsiaalteenuste (sh ööpäevaringse erihooldusteenuse) ja ravi tagamine; lubada eestkostetaval teha pisitehinguid igakuiselt 100 euro ulatuses. Määruskaebus
10.Eestkostetav esitas määruskaebuse, milles palub, et tal oleks valimisõigus ja õigus abielluda. Määruskaebuse kohaselt rikuti mitmeid menetlusõiguse norme, kuna talle määratud esindaja ei kohtunud temaga enne istungit ja jäi sinna ka hiljaks. Eestkostetav soovib saada tagasi põhiõigusi – valimisõigust ja õigust abielluda. Menetlusosaliste seisukohad
11.Eestkosteasutus palub määruskaebuse jätta rahuldamata.
12.Eestkostetavale määratud esindaja ei toeta määruskaebust. Menetluse edasine käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsiooni tuleb täiendada, et eestkostetav on teovõimeline valimisõiguse osas ja tal on hääleõigus, kuid ta tuleb lugeda perekonnaõiguslike (sh abielu sõlmimine) tehingute tähenduses teovõimetuks. Ringkonnakohus täiendab vastavas osas ka maakohtu määruse põhjendusi. Muus osas jääb määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
15.Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata eestkostetava avalduse eestkoste lõpetamiseks ja on õiguspäraselt vabastanud senise eestkostja ametist ning määranud uueks eestkostjaks Tallinna linna. Maakohus ei ole seejuures rikkunud materiaalvõi menetlusõiguse norme ega hinnatud selgelt ebaõigesti tõendeid. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) selles osas maakohtu määruse põhjendustega ega 5
2-13-55844 korda neid. Samas on maakohus jätnud käsitlemata küsimused eestkostetava teovõimest valimisõiguse ja perekonnaõiguslike tehingute osas. Ringkonnakohus täiendab selles osas nii maakohtu määruse resolutsiooni kui ka põhjendusi.
16.Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määruse resolutsioonist ei nähtu valimisõigusesse ja perekonnaõiguslikesse tehingutesse puutuvat eestkostetava suhtes. Nimetatut ei nähtu ka 26.04.2024 määrusest, millega eestkoste eestkostetava üle seati ja määrati eestkostjaks puudutatud isik I kuni 26.04.2029 (dtl 952–955). Vaidlustatud määrusega jäeti eestkoste ulatus samaks.
17.TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi tema asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes (RKTKm 22.09.2017, 2-12-18265, p 21; 19.04.2017, 3-2-1-32-17, p 16). 2-12-18265. Vaidlustatud määruses on maakohus jätnud eestkostetavale õiguse teha iseseisvalt pisitehinguid. Selles osas ei ole määrust vaidlustatud. Kuivõrd eestkostet ei ole seatud kõigi asjade ajamiseks, ei ole eestkostetav tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks. Vaidlustatud määruses ei ole maakohus seda eestkostetavale selgitanud. Selguse huvides tuleb maakohtu määruse resolutsiooni täiendada, et eestkostetav on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja tal on hääleõigus, kuivõrd nähtuvalt määrusekaebusest arvab eestkostetav, et tal ei ole hääleõigust.
18.PKS § 203 lg 2 kolmanda lause kohaselt annab kohus eestkoste seadmisel hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Vaidlustatud määrusest ei nähtu maakohtu hinnangut ega analüüsi nimetatu osas. Ka 26.04.2029 eestkoste seadmise määrusest seda ei nähtu. Kuivõrd maakohus ei pidanud põhjendatuks rahuldada eestkostetava avaldust eestkoste lõpetamiseks, tuli maakohtul anda määruses ka hinnang, kas eestkostetav on teovõimeline perekonnaõiguslike tehingute tähenduses, s.o kas ta saab aru nende (mh abielu sõlmimise) õiguslikest tagajärgedest. PKS § 1 lg 4 kohaselt võib piiratud teovõimega täisealine isik abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest ning kui isikule on määratud eestkostja, siis eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. Kuigi määruse resolutsiooni kohaselt on eestkostja ülesanneteks eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, v.a pisitehingud, ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine, peab perekonnaõiguslike tehingute osas antud kohtu hinnang sisalduma ka kohtumääruse resolutsioonis (vt ka TsMS III komm (2018), § 526, p 3.1.4.b). Seetõttu täiendab ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni ja põhjendusi nimetatud osas järgnevalt.
18.1.Erinevad perekonnaõiguslikud tehingud võivad kaasa tuua erinevaid kohustusi teiste isikute ees. Seega tuleb kohtul veenduda, et eestkostetav saab nendest võimalikest õiguslikest tagajärgedest aru. PKS § 15 lg-st 1, § 16 lg-st 1 ja §-st 20 tulenevalt on abielu üldisteks õiguslikeks tagajärgedeks see, et abiellumisega alustavad abikaasad abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning 6
2-13-55844 vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama ning peavad abielust tulenevaid kohustusi täites ilmutama teineteise vastu niisugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Isaduse omaksvõtuga kaasneb PKS § 84 lg 1 p-st 2, §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt ülalpidamise andmise kohustus ülalpidamist saama õigustatud isikule. PKS § 116 lg-st 2 tulenevalt on vanemal kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vt ka PKS § 139) ning PKS §-st 157 tulenevalt on kohustus last üleval pidada ka lapse lapsendanud isikul.
18.2.Kohtule 15.05.2025 esitatud eksperdiarvamuse kohaselt vajab eestkostetav abi (eestkostet) mh perekonnaõiguslikes küsimustes. Kuivõrd eestkostetav lahkus omavoliliselt ekspertiisilt, siis on 15.05.2025 arvamuses järeldused eelduslikult tehtud peamiselt eelmise kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus saadud andmetele tuginedes (vt ka dtl 1113). 15.05.2025 ja 10.04.2024 eksperdiarvamustest nähtub, et eestkostetav haigestus 16-aastaselt depressiivse sümptomaatikaga, millele kaasnesid suhtumismõtted ja alkoholi kuritarvitamine. Eestkostetav on olnud rohkem kui 60 korral statsionaarsel ravil, on viibinud kohtumääruse alusel Valkla Hooldekodus ja hiljem Võrus erihooldusteenusel. Eestkostetav on olnud suunatud ka statsionaarsele psühhiaatrilisele sundravile, kuivõrd 23.01.2018 tunnistati ta süüdi karistusseadustiku § 141 lg 1 järgi vägistamises ning ta ei järginud talle määrusega pandud kontrollinõudeid, sh kohustust mitte tarvitada alkoholi ja ilmuda kriminaalhooldaja vastuvõtule. Ambulatoorse ravi on eestkostetav korduvalt jätnud pooleli, haiguskriitika puudub.
18.3.Arvestades eeltoodut ning olemasolevaid tõendeid, puudub kohtul alus asuda eksperdi arvamustest vastupidisele seisukohale. Nähtuvalt eestkostetava elu kohta kirjeldatust ei oska ta arvestada teiste inimeste tunnetega, kuna on ekspertiisiaktist nähtuvalt manipulatiivne, ennast õigustav, on ilmutanud vähest kahetsust oma tegude suhtes, on väga mitmel korra olnud agressiivne ja vägivaldne teiste isikute suhtes, sh on eestkostetav tunnistatud süüdi vägistamises. Eksperdiarvamuse kohaselt on eestkostetaval lisaks kroonilistele psühhootilistele elamustele, nende hulgalistele avaldustele, kujunenud välja lisaks ka sügav tunde- ja tahteelu defekt kaasneva elementaarse sotsiaalse toimetuleku sügava regressiooniga, toimetulematus. Ta elab omas psühhootilises maailmas. On väljendunud kalduvus düssotsiaalsele ja ettearvamatule ohtlikule psühhootilisele käitumisele. Eksperdiarvamuste kohaselt põeb eestkostetav vaimuhaigust püsiva kuluga paranoidse skisofreenia kujul ja tal esineb kaasuvana aastate jooksul kujunenud sõltuvus alkoholist, tema isiksusele on iseloomulikud rõhutatud düssotsiaalsed jooned. Eestkostetav ei suuda temal esineva juhtivaks oleva püsiva kuluga skisofreenia tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostetava arusaamisvõime on temal esinevast juhtivast raskest püsiva kuluga psüühikahäirest tingituna puudulik. Eelnevat ilmestab kolleegiumi hinnangul ka tõik, et eestkostetav lahkus nii ekspertiisilt kui ka ärakuulamiselt sõnagi lausumata. Sealhulgas oleks eestkostetaval olnud võimalik ärakuulamisel avaldada oma seisukohta, et soovib, et talle jäetaks õigus abielluda. Ärakuulamiselt lahkumine ilma ühtegi seisukohta esitamata näitab eestkostetava võimetust oma tegude tagajärgedest aru saada. Seetõttu ei ole kolleegiumil veendumust, et eestkostetav mõistab, millised õiguslikud tagajärjed kaasnevad näiteks abielu sõlmimisega. Asjaolusid, millele tuginedes vastupidist väita, käesolevas tsiviilasjas ei nähtu ega ole esile toodud. Üksnes eestkostetava soov abielluda ei võimalda kohtul teda selles osas teovõimeliseks lugeda.
18.4.Eelneva tõttu ei ole eestkostetav oma tervisliku seisundi tõttu võimeline mõistma abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikke tagajärgi ning kestvalt aru saama keerukamatest sotsiaalsetest suhetest. Seetõttu ei saa tal võimaldada iseseisvalt võtta täiendavaid kohustusi teiste isikute ees ja on põhjendatud lugeda, et ta ei ole PKS § 203 lg 2 7
2-13-55844 mõttes teovõimeline, sest ta ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute (sh abielu sõlmimise) õiguslikest tagajärgedest.
19.Asja lahendust ei muuda eestkostetava määruskaebuses esitatud väiteid, et talle riigi õigusabi korras määratud esindaja ei kohtunud temaga enne kohtulikku ärakuulamist ning et esindaja hilines istungile. Eestkostetavale määratud esindaja 01.04.2025 esitatud arvamusest nähtub, et esindaja külastas eestkostetavat 28.03.2025 tema kodus ning arutas temaga esitatud avaldust. Eelnevat on esindaja kinnitanud ka määruskaebuse vastuses. Istungile hilinemise osas selgitas esindaja määruskaebuse vastuses, et pidi esialgu istungil osalema virtuaalselt, kuid tehnilistel põhjustel see ei õnnestunud, mistõttu tuli esindaja istungile kohale, kuid hilinemisega. Esindaja hilinemine istungile ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
20.Kuna vaidlustatud määrus jääb lõppjäreldustes muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude jaotust.
21.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muuhulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isiku I riigi õigusabi tasu ja kulud, mille kohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
22.Tulenevalt TsMS §-st 532, § 696 lg-test 1 ja 3 ja § 178 lg-st 1 on käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.