Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roman Levin
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. aprill 2026. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-25-21895
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi K.P väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2664,82 eurot
vastu võlgnevuse
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, esindajad asukoht XXX ), esindaja: Sigrid Rahkema Kostja: K.P (isikukood XXX, elukoht XXX)
Aktiva Finance Group OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi K.P väljamõistmiseks.
vastu võlgnevuse
Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 30.03.2024. a AS-ga Inbank Finance:
2
-
krediidilepingu nr L89015621262, mille alusel sai kostja järelmaksuga seadme Samsung Galaxy S24 maksumusega 912,85 eurot. Krediidikulukuse määr oli 31,83% aastas ja intressimäär 0,00% aastas. Kostja kohustus tasuma lepingu haldustasu 16,43 eurot kuus.
-
krediidilepingu nr L89015620975, mille alusel sai kostja järelmaksuga seadme Samsung Galaxy S23 FE maksumusega 715,43 eurot. Krediidi kulukuse määr 36,19 % aastas ja intressimäär 23,00 % aastas.
Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingutes kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kostja ei täitnud krediidilepinguid nõuetekohaselt, mistõttu arvestati ka viivist ja tekkisid sissenõudmiskulud. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka meeldetuletuskirjadele ja täiendavale tähtajale vaatamata, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingud üles 26.11.2024. a ning loovutas 27.11.2024. a nõuded hagejale. Hageja palus kostjalt välja mõista: -
lepingu nr L89015621262 alusel põhivõlgnevus 912,85 eurot, haldustasu 65,72 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 230,43 eurot ja viivis 24% tasumata põhivõlgnevuselt aastas alates 16.12.2025. a kuni põhinõude tasumiseni;
-
lepingu nr L89015620975 alusel põhivõlgnevus 715,43 eurot, intress 83,74 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 173,07 eurot ja viivis 23% tasumata põhivõlgnevuselt aastas alates 16.12.2025. a kuni põhinõude tasumiseni.
Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 26.01.2026. a määrusega, andes kostjale hagile vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja kinnitas hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude kättesaamist 16.02.2026. a. Seega oli hagile vastuse esitamise viimaseks päevaks 09.03.2026. a. Kostja hagile vastust ei esitanud.
Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes järgmist. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi ja veendunud, et laenuandja ei omandanud enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu rikkus kostjaga krediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas (RKTKo nr 2-21-13098, p 18-22) on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, 3
varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel on lähtutud kostja poolt taotluses avaldatud andmetest sissetulekute ja väljaminekute osas ning maksehäireregistri andmetest. Kostjalt pangakonto väljavõtet või täiendavaid selgitusi ei küsitud. Kostja sissetulekuna on arvestatud 585 eurot, juba olemasolevate igakuiste kohustustena 26 eurot ning leitud, et kostjale jäi 87% sissetulekust majandamiskuludeks, seega oli kostja krediidivõimeline. Kohus märgib, et kostjal oli küll kohustus esitada laenutaotluses õiged andmed, kuid laenuandjal oli ka kohustus esitatud andmeid kontrollida. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Järeldused, mis põhinevad üksnes laenutaotlusel ja kättesaadavatel registritel, ei saa kohtu hinnangul olla piisavad, et jaatada krediidiandja hoolikust laenu väljastamisel. Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKo nr 2-14-21710/105, p 21). Kohus on seisukohal, et krediidiandja pidanuks kostja maksevõime väljaselgitamiseks täiendavat teavet küsima. Seda, millised olid kostja igapäevased majandamiskulud, kas kostjal oli ülalpeetavaid vms maksevõimet mõjutavaid asjaolusid kostja krediidivõimelisuse hindamisel kohtule esitatud andmete kohaselt analüüsitud ei ole.
Kuna kostja ei ole lepingu alusel ühtegi tagasimakset teinud, puudub vajadus VÕS § 403 4 lg 7 kohase ümberarvestuse tegemiseks. Puuduvad tasutud summad, mille osas tuleks hinnata nende arvestamist põhisumma, intressi või muude kulude katteks. Nõude suuruse kontroll seisneb üksnes väljamakstud põhisumma ja võimaliku seadusjärgse intressi ja viivise hindamises.
Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kostjaga sõlmitud lepingu nr. L89015621262 kohaselt oli intressimääraks 0,00% aastas, kuid lepingus nr. L89015620975 oli see 23% aastas, mis on suurem, kui lepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduses sätestatud intressimäär. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja intressinõude laenulepingu nr L89015620975 osas perioodil 20.09.2024. a – 20.09.2025. a üksnes seaduses sätestatud intressimäära arvestades summas 59,60 eurot ja jätab rahuldamata hageja nõude märgitud summat ületavas suuruses intressi väljamõistmise osas.
Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel. Seetõttu rahuldab kohus hagi laenulepingu nr L89015621262 alusel perioodil 27.11.2024. a – 4
15.12.2025. a sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas üksnes 103,81 euro ulatuses. Laenulepingu nr L89015620975 alusel tuleb viivis perioodil 27.11.2024. a – 15.12.2025. a välja mõista summas 81,36 eurot.
Kostja ei tasunud lepingu alusel ühtegi makset ning kostjale on saadetud meeldetuletuskirju, mistõttu on põhjendatud ka hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks.
VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt tuleb hageja nõue haldustasu väljamõistmise osas jätta rahuldamata.
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.