Harju Maakohus
Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Ants Mailend Laura Otto 20.05.2026, Tallinn 2-26-8298
Tsiviilasi
AS FENESTRA pankrotiavaldus Võlgnik AS FENESTRA (registrikood 10333205)
Menetlusosalised Menetlustoiming
Ajutine pankrotihaldur: Mark Uska Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus
Rahuldada AS FENESTRA avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Kuulutada välja AS FENESTRA (10333205) pankrot 20.05.2026 kell 13:00. Nimetada AS FENESTRA pankrotihalduriks Mark Uska. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 15.06.2026 kell 12:00. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4005). Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Käesolev menetlus on maksejõuetuse põhimenetlus EL määruse 2015/848 art 3 lg 1 tähenduses. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Määrata ajutise pankrotihalduri Mark Uska tasuks 16 906,78 eurot (käibemaksuga), mis mõista välja pankrotivarast ajutise pankrotihalduri Mark Uska kasuks. Väljamakse teostada OÜ Advokaadibüroo RASK arveldusarvele nr xxx. Saata määrus Tartu Maakohtu registriosakonnale pankroti ja halduri kohta äriregistrisse kannete tegemiseks.
Edasikaebamise kord
Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
AS FENESTRA (võlgnik) esitas 13.04.2026 kohtule pankrotiavalduse (digitoimiku lk dtl 2). Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Mark Uska (dtl 146).
Ajutine haldur esitas kohtule aruande (dtl 149). Aruande kohaselt on võlgnikul vara realiseerimisväärtusega summas 1 392 803,60 eurot, kuid kohustusi hinnanguliselt summas 13 769 810,88 eurot, millest sissenõutavad on 4 805 722,25 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Halduri hinnangul võlgniku maksejõuetus välja kujunenud pikka aega kuhjunud kahjumite, käibe languse ja kasvava laenukoormuse kombinatsioonis. Võlgniku maksejõuetus on saanud ilmseks 2026. aasta märtsis, kui omanik otsustas võlgniku tegevuse edasise rahastamise lõpetada.
Võlgnik ajutise halduri aruandele vastu ei vaidle, kuid täpsustab, et teadaolevalt peaksid endiste aktsionäride nõuded Fenestra AS vastu väiksemad olema (dtl 203).
Pankrotiavalduse lahendamine
Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.
Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3).
Kohus leiab, et võlgniku avalduse ja ajutise pankrotihalduri esitatud andmete alusel on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga (vt ülal, p 2). Praegusel juhul tuleb võlgniku maksejõuetust ka eeldada (PankrS § 31 lg 4).
Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Mark Uska (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
2
Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
Kohus on kontrollinud kohtualluvust juhindudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.05.2015 määruse (EL) 2015/848 art 4 lg-st 1. Võlgnik on registreeritud Eestis. Määruse 2015/848 art 3 lg 1 järgi eeldatakse, et võlgniku põhihuvide keskmeks on tema registrijärgne asukoht. Kohtule seni esitatust ei järeldu, et põhihuvide kese pole Eestis. Seega menetleb kohus maksejõuetuse põhimenetlusena eelnimetatud sätte tähenduses. Kui edasises menetluses ilmneb, et võlgniku suhtes on mõnes teises riigis juba algatatud maksejõuetuse põhimenetlus või et võlgniku põhihuvide kese ei olnud pankrotiavalduse esitamise seisuga Eestis, siis võib kohus menetluse lõpetada. Vastavalt määruse 2015/848 art 54 lg-le 1 on pankrotihaldur kohustatud teatama pankrotimenetlusest kõikidele väljaspool Eestit asuvatele võlausaldajatele. Teistes EL liikmesriikides asuvatele võlausaldajatele tuleb teade esitada Komisjoni 12.06.2017 rakendusmääruse (EL) 2017/1105 lisa I vormi kasutades.
Menetluskulud
Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 189,20 eurot.
Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 13634,50 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 73,7 tundi. Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 185 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. Seega kohus määrab ajutise halduri Mark Uska tasuks 16906,78 eurot (käibemaksuga), mis mõistetakse välja pankrotivarast. Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 3
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.