Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. mai 2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-16873
Tsiviilasi
Eestihoius HLÜ väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5523 eurot 15 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eestihoius HLÜ (registrikood 12541563, aadress Pronksi 3, Tallinn), lepinguline esindaja: Inna Bodagovskaja
hagi
H.F
vastu
võlgnevuse
Kostja: H.F (isikukood XXX, elukoht XXX-i) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada tagaseljaotsusega väljamõistmiseks.
Eestihoius
HLÜ
hagi
Mõista H.F-ilt Eestihoius HLÜ kasuks välja võlgnevus kokku 4705,67 eurot, millest põhivõlg on 3848,75 eurot, kulutused liisingueseme realiseerimiseks 427,70 eurot, mootorsõidukimaks 50 eurot ja viivis 08.10.2025 seisuga 379,22 eurot.
Mõista H.F-ilt Eestihoius HLÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 3848,75 eurolt alates 09.10.2025 kuni põhinõude (3848,75 euro) tasumiseni lepingujärgses määras 21,13% aastas.
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
H.F-i
vastu võlgnevuse
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Eestihoius HLÜ esitas 08.10.2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse H.F-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3848,75 eurot, kulutused liisingueseme realiseerimiseks 427,70 eurot, mootorsõidukimaksu 50 eurot, kuni 08.10.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 379,22 eurot ja alates 09.10.2025 edasiulatuva viivise lepingujärgses määras 21,13% ehk 0,059% päevas kuni põhinõude tasumiseni.
Hageja nõue tuleneb AB Kreditex AS-i ja kostja vahel 18.07.2022 sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisingulepingust nr L220718002, mille õigused ja kohustused liisinguandjana omandas 23.10.2023 hageja. Liisingulepingu alusel omandas liisinguandja kostja ülesandel ja huvides auto SEAT LEON ST ning andis liisingueseme kostja valdusesse ja kasutusse. Liisingueseme omandamise hind oli 9790 eurot, mis vastab krediidisummale. Pärast 2
liisingumaksete täielikku tasumist pidi liisingueseme omandiõigus üle minema võlgnikule. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust, ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu üles 18.11.2024.
Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 15.10.2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus täpsustas 23.01.2026 kirjaga hagile vastamise tähtaega ning märkis, et vastus hagile tuleb esitada 28 päeva jooksul alates hagi ja kohtumääruse kättesaamisest, sest kostja avaldas 23.01.2026 telefonikõnes kohtule, et asub välisriigis. Kostja kinnitas menetlusdokumentide kättesaamist 24.01.2026 ning seega oli viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks 23.02.2026.
Kostja väljendas lisaks menetlusdokumentide kättesaamisele 24.01.2026 e-kirjas arusaamatust talle edastatu osas. Kohus selgitas 03.03.2026 kirjaga, et kostjal tuleb esitada vormi- ja sisunõuetele vastav kirjalik vastus hagile ning kostjal tuleb kohtule oma seisukohti põhjendada ja tõendada. Kohus andis kostjale täiendava tähtaja oma seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks 14 päeva kirja kättesaamisest. Kohus märkis, et kui kostja kohtule tähtaja jooksul nõuetekohast vastust ei esita, võib kohus hageja nõusolekul rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus edastas 03.03.2026 tähtaja andmise kirja kostjale avaliku e-toimiku vahendusel ning saatis kostja e-posti aadressile. Kohus luges 03.03.2026 kirja kostjale kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 2 alusel 14.03.2026, st kolme tööpäeva möödudes 10.03.2026 saatmisest kostja avaldatud e-posti aadressile. Seega oli viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks 30.03.2026. Kostja ei vastanud kohtu kirjale ega esitanud hagile vastust.
Vastavalt 15.04.2026 kohtu selgitustele esitas hageja hagiavalduse täpsustused 04.05.2026.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu tarbijakrediidilepingust. Hageja on esitanud asjaolud, selgitused ja tõendid krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohtu hinnangul täitis krediidiandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis võlaõigusseaduse § 4034 sätestatud nõudeid. Ka muud tehingu tühisuse alused puuduvad.
Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.
Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. 3
Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 595 eurot ja õigusabikulu 480 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.
Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning kohtusse esitamiseks 4 tundi. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 480 eurot.
Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1075 eurot.
Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Marian Miilaste
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.