2-24-774/15 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

11.02.2020 sõlmisid Omaraha OÜ ja kostja laenulepingu nr S203685467, mille alusel sai kostja laenu summas 5010 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 100,20 eurot, tagatisfondi tasu 150,30 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. 17.05.2020 sõlmisid Omaraha OÜ ja kostja laenulepingu nr S204002333, mille alusel sai kostja laenu summas 1040 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 20,80 eurot, tagatisfondi tasu 31,20 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. 03.07.2020 sõlmisid Omaraha OÜ ja kostja laenulepingu nr S204118419, mille alusel sai kostja laenu summas 450 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 9 eurot, tagatisfondi tasu 13,50 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. 20.09.2020 sõlmisid Omaraha OÜ ja kostja laenulepingu nr S204313489, mille alusel sai kostja laenu summas 370 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 7,40 eurot, tagatisfondi tasu 11,10 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. 06.01.2021 sõlmisid Omaraha OÜ ja kostja laenulepingu nr S214553229, mille alusel sai kostja laenu summas 350 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 12,25 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. 16.05.2021 sõlmisid Omaraha OÜ ja kostja laenulepingu nr S214786906, mille alusel sai kostjale laenu summas 530 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 10,60 eurot, tagatisfondi tasu 18,55 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. 28.07.2021 sõlmisid Omaraha OÜ ja kostja laenulepingu nr S214927483, mille alusel sai kostja laenu summas 320 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 11,20 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. 29.10.2021 sõlmisid Omaraha OÜ ja kostja laenulepingu nr S215084232, mille alusel sai kostja laenu summas 320 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 11,20 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. 24.02.2022 sõlmisid Omaraha OÜ ja kostja laenulepingu nr S225282477, mille alusel sai kostja laenu summas 700 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 14 eurot, tagatisfondi tasu 14,50 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot (dtl . Laenulepingutest tulenevalt sai kostja kokku laenu (2850+840+5010+1040+450+370+350+530+320+320+700).

10.2.Hageja on hagis välja toonud iga lepingu osas krediidikulukuse määra. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr 5193295044 kohaselt oli intressimäär 28% aastas ja krediidi kulukuse määr 33,40% aastas (dtl 3, 35). Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 2850 eurot, intressimäär 28,08% aastas, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 57 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus (dtl 44). Krediidi kulukuse määra kontrollimisel arvestas kohus ühekordseks lisakuluks ka tagatisfondi makse 85,50 ja ülekande tasu 0,5 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr S203560486 kohaselt oli intressimäär 26% aastas ja krediidi kulukuse määr 30,50% aastas (dtl 3, 60). Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 840 eurot, intressimäär 25,90% aastas, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 16,80 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus (dtl 61). Krediidi kulukuse määra kontrollimisel arvestas kohus ühekordseks lisakuluks ka tagatisfondi makse 25,20 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr S203685467 kohaselt oli intressimäär 31% aastas ja krediidi kulukuse määr 39,90% aastas. (dtl 4, 73). Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 5010 eurot, intressimäär 31,30% aastas, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 100,20 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus (dtl 74). Krediidi kulukuse määra kontrollimisel arvestas kohus ühekordseks lisakuluks ka tagatisfondi makse 150,30 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr S204002333 kohaselt oli intressimäär 33% aastas ja krediidi kulukuse määr 42,50% aastas (dtl 4, 83). Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1040,00 eurot, intressimäär 33,14% aastas, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 20,80 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus (dtl 84). Krediidi kulukuse määra kontrollimisel arvestas kohus ühekordseks lisakuluks ka tagatisfondi makse 31,20 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. 7

Poolte vahel sõlmitud lepingu nr S204118419 kohaselt oli intressimäär 27% aastas ja krediidi kulukuse määr 33,90% aastas (dtl 4, 93). Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 450 eurot, intressimäär 33,14% aastas, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 9 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus (dtl 94). Krediidi kulukuse määra kontrollimisel arvestas kohus ühekordseks lisakuluks ka tagatisfondi makse 13,50 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr S204313489 kohaselt oli intressimäär 29% aastas ja krediidi kulukuse määr 36,20% aastas (dtl 5, 103). Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 370 eurot, intressimäär 28,62% aastas, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 7,40 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus (dtl 104). Krediidi kulukuse määra kontrollimisel arvestas kohus ühekordseks lisakuluks ka tagatisfondi makse 11,10 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr S214553229 kohaselt oli intressimäär 27% aastas ja krediidi kulukuse määr 34,60% aastas (dtl 5, 113). Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 350 eurot, intressimäär 27,12% aastas, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 7 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus (dtl 114). Krediidi kulukuse määra kontrollimisel arvestas kohus ühekordseks lisakuluks ka tagatisfondi makse 12,25 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr S214786906 kohaselt oli intressimäär 26% aastas ja krediidi kulukuse määr 33,50% aastas (dtl 5, 123). Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 530 eurot, intressimäär 26,30% aastas, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 10,60 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus (dtl 124). Krediidi kulukuse määra kontrollimisel arvestas kohus ühekordseks lisakuluks ka tagatisfondi makse 18,55 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr S214927483 kohaselt oli intressimäär 26% aastas ja krediidi kulukuse määr 33,50% aastas (dtl 6, 133). Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 320 eurot, intressimäär 26,23% aastas, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 7 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus (dtl 134). Krediidi kulukuse määra kontrollimisel arvestas kohus ühekordseks lisakuluks ka tagatisfondi makse 11,20 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr S215084232 kohaselt oli intressimäär 23% aastas ja krediidi kulukuse määr 28,70% aastas (dtl 6, 137). Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 320 eurot, intressimäär 22,60% aastas, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 7 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus (dtl 144). Krediidi kulukuse määra kontrollimisel arvestas kohus ühekordseks lisakuluks ka tagatisfondi makse 11,20 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr S225282477 kohaselt oli intressimäär 22% aastas ja krediidi kulukuse määr 28,20% aastas (dtl 6, 153). Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 700 eurot, intressimäär 22,32% aastas, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 14 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus (dtl 154). Krediidi kulukuse määra kontrollimisel arvestas kohus ühekordseks lisakuluks ka tagatisfondi makse 24,50 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidi kulukuse määr oleks lepingutes märgitud ebaõigesti ega ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra.

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud ja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1, 2-4, 6) eelnevalt nimetatud krediidilepingu sõlmimise eelselt. Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud tõendid ja asjaolud, et laenude andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll enne tarbijakrediidilepingute nr 5193295044, nr S203560486, nr S203685467, nr S204002333, nr S204118419, nr S204313489, nr S214553229, nr S214786906, S214927483, nr S215084232 ja nr S225282477 sõlmimist oli ebapiisav. Samuti ei kogunud hageja kontrollimise läbiviimiseks vajalikke andmeid. Esmalt peab kohus oluliseks, et hageja ei ole kohtule esitanud lepingute osas kostja poolt täidetud laenutaotlust, millest nähtuks, milliseid andmeid kostjalt küsiti ja mida kostja neile vastas. Hageja on küll esitanud lisades dokumente (vt lisa 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11), millede pealkirjaks on laenutaotlused, kuid dokumendi sisuks on laenusaaja laenutingimused. Nimetatud lisad ei sisalda kostja poolt täidetud laenutaotlust (dtl 42, 59, 72, 82, 92, 102, 112, 122, 132, 142, 152). Hageja on selgitanud hagis, et kõikide laenude väljastamisel arvestas laenuandja muuhulgas asjaolu, et kostjale kuulub kinnisvara, mille arvelt on kostjal võimalik sissetuleku kaotuse/vähenemise korral täita kõik laenulepingutest tulenevad kohustused. Lisaks enne laenude andmist kontrolliti kostja maksehäireid maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister). Enne laenude andmist tehti päring Pensioniregistri andmebaasi ning saadud andmete põhjal tuvastati kostja sissetuleku keskmine suurus, s.o vastavalt 724 eurot, 807 eurot, 807 eurot, 771 eurot, 771 eurot, 729 eurot, 806 eurot, 677 eurot, 677 eurot, 851 eurot ja 851 eurot. Pensioniregistri andmete kohaselt oli kostja sissetulek väiksem kui laenutaotluses märgitud, sellest hoolimata arvestas krediidiandja kostja poolt märgitud sissetuleku suurusest. Hageja ei ole esitanud tõendeid registritest saadud andmete ja nende väidete tõendamiseks. Hageja on esitanud kohtule ainult kostja digitaalse allkirjaga laenusaaja tingimused (failide pealkirjaks on laenutaotlus) (dtl 41-46, 58-63, 71-76, 81-86, 91-96, 101-106, 111-116, 121126, 131-136, 142-146, 151-156) ning laenuandja enda koostatud menetlusandmed (dtl 168189). Krediidiregistrite ja Pensioniregistri andmebaasi päringuid esitatud ei ole. Hageja ei ole kohtule esitanud ka lepingute sõlmimistele eelnevaid pangakonto väljavõtteid. Seega ei ole laenuandja kontrollinud kostja kohustuste olemasolu, sh finantskohustuse olemasolu ning nende suurust. Kuigi Pensioniregistri päringutega on võimalik hankida asjakohast teavet laenutaotleja regulaarsete sissetulekute kohta, ei ole see muu teave piisav tarbija krediidivõime hindamiseks, kuivõrd laenutaotleja kulusid seal ei kajastu. Esitatud menetlusandmetest (dtl 168-189) nähtub, et alates 03.07.2020 hakkas kostja (eeldades hageja väite õigsust) näitama majandamiskulusid järkjärgult vähenevas tendentsis. Samas taotles kostja jätkuvalt laenu juurde. Laenuandja oleks pidanud sellel tähelepanu pöörama ning andmeid juurde koguma. Asjaolu, et kostjal oli korter, ei ole piisav argument laenuandja jaoks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Hagist nähtub, et kostja on sõlminud väga väikeste ajavahemike järel uusi laenulepinguid, kuid laenandja jätnud arvestamata enda poolt antud laenu(de) kohustusi. Kohus leiab, et üksnes Pensioniregistri päringu ja kostja täidetud laenutaotluse andmetest lähtumine pole piisav veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Lisaks on kostja võtnud laenu lühikese ajaperioodi jooksul (perioodil 18.10.2019–24.02.2022) korduvalt, s.o kokku 9

üheteistkümnel korral. Seega ei ole kohus hagejaga nõus, et krediidiandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kogunud vajalikke andmeid. Kohus on arvamusel, et kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et krediidiandja oleks enne lepingute sõlmimist nõuetekohaselt hankinud tarbijalt vajalikku teavet tema krediidivõimelisuse kohta ning selle kohta ise täiendavaid andmeid kogunud (sh maksehäireid ning Pensioniregistri andmeid kontrollinud). Kuna krediidiandja on jätnud vajalikud andmed kogumata, ei ole olnud adekvaatne ka krediidivõimelisuse kontroll. Lisaks eeltoodule peab kohus oluliseks märkida, et isegi, kui krediidiandja oleks kogunud andmeid kostjalt ja riiklikest registritest (nagu on hageja hagiavalduses märkinud), ei saaks ikkagi käesoleval juhul pidada vastutustundliku laenamise põhimõtet korrektselt täidetuks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime või seda mõjutavate asjaolude kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet või seda mõjutavaid asjaolusid (sh TlnRnKo 12.07.2023 2-22-147995, p 12.1, TlnRnKo 8.11.2021 2-20-106661, p 55). Hagiavalduse kohaselt krediidiandja kostja pangakonto väljavõtet kontrollinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud lepingute nr 193295044, nr S203560486, nr S203685467, nr S204002333, nr S204118419, nr S204313489, nr S214553229, nr S214786906, nr S214927483, nr S215084232 ja nr S225282477 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega ning krediidiandjal ei saanud tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

11.Kuna krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena sõlmitud tarbijakrediidilepingud osaliselt tühised, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (TlnRnKm 05.02.2020 2-18-134930, p 10). Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust järelduvalt on muu tasuna nr S193295044, nr S203560486, nr S203685467, nr S204002333, nr S204118419, nr S204313489, nr S214553229, nr S214786906, S214927483, nr S215084232 ja nr S225282477 osas käsitletav laenulepingu tasud ja tagatisfondi maksed, mis on arvestatud põhiosa maksete hulka. Lepingu nr S193295044 lepingutasuks on 57 eurot ja tagatisfondi makse 85,50 (dtl 43), lepingu nr S203560486 lepingutasuks on 16,80 eurot ja tagatisfondi makse 25,20 eurot (dtl 54), lepingu nr S203685467 lepingutasuks on 100,20 eurot ja tagatisfondi makse 150,30 eurot (dtl 64), lepingu nr S204002333 lepingutasuks on 20,80 eurot ja tagatisfondi makse 31,20 eurot (dtl 77), lepingu nr S204118419 lepingu tasuks on 9 eurot ja tagatisfondi makse 13,50 eurot (dtl 87), lepingu nr S204313489 lepingu tasuks on 7,40 eurot ja tagatisfondi makse 11,10 eurot (dtl 97), lepingu nr S214553229 lepingu tasuks on 7 eurot ja tagatisfondi makse 12,25 eurot (dtl 107), lepingu nr S214786906 lepingu tasuks on 10,60 eurot ja tagatisfondi makse 18,55 eurot (dtl 117), lepingu nr S214927483 lepingu tasuks on 7 eurot ja tagatisfondi makse 11,20 eurot (dtl 127), lepingu nr S215084232 lepingu tasuks on 7 eurot ja tagatisfondi makse 11,20 eurot (dtl 137) ja lepingu nr S225282477 lepingu tasuks on 14 eurot ja tagatisfondi makse 10

14.Hageja poolt esitatud ümberarvestuste kohaselt on tarbijakrediidilepingust nr S193295044 nr S203560486 nr S203685467, nr S204002333, nr S204118419 ja nr S204313489 tulenevad kohustused täidetud. Hageja palub kostjalt välja mõista: - tarbijakrediidilepingust nr S214553229 tulenev võlgnevus 5,45 eurot (väljamakstud summa 330,75eurot – kõik tagasimaksed 325,30 eurot) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 20.11.2023; - tarbijakrediidilepingust nr S214786906 tulenev võlgnevus 99,32 eurot (väljamakstud laenusumma 500,85 – kõik tagasimaksed kokku 401,53eurot) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 24.10.2023; - tarbijakrediidilepingust nr S214927483 tulenev võlgnevus 81,24 eurot (väljamakstud laenusumma 301,80 – kõik tagasimaksed kokku 220,56 eurot) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 24.10.2023; - tarbijakrediidilepingust S215084232 tulenev võlgnevus 124,79 eurot (väljamakstud laenusumma 301,80 eurot – kõik tagasimaksed kokku 177,01 eurot) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 24.10.2023; - tarbijakrediidilepingust S225282477 tulenev võlgnevus 335,47 eurot (väljamakstud laenusumma 661,50 – kõik tagasimaksed kokku 326,03 eurot) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 20.11.2023 (dtl 228-231). Arvestades, et kostja on lepingute nr S214553229, nr S214786906, S214927483, nr S215084232 ja nr S225282477 alusel saanud kokku laenu summas 2220 eurot (350+530+320+320+700), millest on maha arvestatud lepingutasud summas 45,60 eurot (7+10,60+7+7+14) ja tagatisfondi maksed summas 77,70 eurot (12,25+18,55+11,20+11,20+24,50) ning lepingute katteks on kostja poolt lepingu kehtivusel tagasimakseid tehtud kokku summas 1450,43 eurot (hagiavalduse punktid 1.1.7.-1.1.11 – dtl 5-6, 230-231). Seega kujuneb hageja põhinõudeks 646,27 eurot (2220–45,60–77,70–1450,43), mis tuleb kostjalt välja mõista.