Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluskulud jätta 47,40% ulatuses SxxxxLxxxxxxx kanda ja 52,60% ulatuses M.A kanda.

Mõista M.A-lt SxxxxLxxxxxxx kasuks välja menetluskulu 184,10 eurot.

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Pärnu Maakohtu 16.12.2025 määrusega anti SxxxxLxxxxxxxxnõue M.A vastu üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

SxxxxLxxxxxxx esitas 16.12.2025 hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse täpsustuse 07.01.2026. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista 1200 eurot põhinõudena (üürivõlgnevuse) ning viivise kindla summana 1200 eurot tasumata põhinõudelt 1200 eurot ajavahemikul 01.07.2025 kuni 31.12.2025 lepingujärgses viivisemääras 1% päevas. Viivisearvestuse kohaselt on viivis 2208 eurot, kuid hageja esitab viivisenõude summas 1200 eurot. Nimetatud summa hõlmab kogu hageja viivisenõude eelnimetatud perioodi eest. 2

Hageja nõue tuleneb poolte vahel 12.03.2025 sõlmitud eluruumi üürilepingust, mille esemeks oli eluruum aadressil XXX, Tartu. Vastavalt üürilepingule kohustus kostja tasuma hagejale üüri summas 300 eurot kuus. Üür tuli tasuda hiljemalt eelneva kuu lõpuks iga järgneva kuu eest. Üürilepingus leppisid pooled kokku, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tasub rikkunud pool viivist 1% päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja jättis üürimaksed tasumata perioodil märts 2025 kuni juuni 2025, mille tulemusel tekkis põhinõue 1200 eurot. Kostja ei ole tasunud nimetatud summat ka pärast hageja kirjalikke meeldetuletusi.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 09.01.2026 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kostja sidevahendite andmeid kasutades. Eesti Töötukassa vastuse kohaselt on kostja teatanud töötukassale aadressi XXX ning eposti aadressi XXX. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse järgi puuduvad neil andmed kostja elu-/viibimiskoha osas. Kostja on öelnud enda e-posti aadressiks XXX. Tartu Linnavalitsuse vastuse kohaselt puudub neil kostjaga kokkupuude ja teave tema elu- või viibimiskohast. Sotsiaalkindlustusametile teadaolev informatsioon kostja kontaktandmete kohta pärineb rahvastikuregistrist. Kohus võttis ühendust kostja emaga, kuid tema ei tea kostjast midagi. XXX aadressil kostja ei ela. Politsei- ja Piirivalveameti poolt maksekäsu kiirmenetluses teatatud telefoninumbril helistades vastas meesterahvas, et ei tunne kostjat ja see telefoninumber on kõnele vastanu lapse number. Kohus uuris hagejalt kostja kontaktide kohta. Hageja selgitas, et kostja on talle kaugelt tuttav, ta teab, et kostja elab Tartus, aga ei tea täpsemalt kus. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.03.2026 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 10.04.2026, s.o 15 päeva möödumisel. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 30.04.2026. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid viivise ja menetluskuludega seonduva.

3

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2871 lg 1 sätestab, et eluruumi üürilepingu korral võivad üürileandja ja üürnik leppida kokku käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast kõrgemas viivisemääras tingimusel, et vastav kokkulepe on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kokkulepe, millega antakse üürileandjale õigus nõuda eluruumi üürnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, mis ületab enam kui kolm korda käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäära, on tühine (VÕS § 2871 lg 2). Asjaolude kohaselt pidi kostja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma viivist 1% päevas (365% aastas). Leping sõlmiti 12.03.2025. Seadusjärgne viivisemäär VÕS § 113 lg 1 teise lause ja § 94 järgi oli lepingu sõlmimisel 11,15% (8%+3,15%) aastas. Seega ületab lepingus kokkulepitud viivisemäär seadusjärgse viivise kolmekordset määra ja on VÕS § 2871 lg 2 järgi tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Hageja saab nõuda viivist vaid seadusjärgses määras, s.o VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Vastavalt hageja esitatud viivise arvestusele on seadusjärgne viivis (VÕS § 113 lg 1 teine lause) põhivõlgnevuselt 1200 eurolt ajavahemiku 01.07.2025-31.12.2025 eest 61,40 eurot.

Juhindudes TsMS § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1200 eurot ja viivis 61,40 eurot.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada kogu menetluse jooksul ja kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht muul viisil (vt põhjendava osa punkti 4), peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagi hind on 2400 eurot. Hagi rahuldati 52,60% ulatuses.

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 47,40% ulatuses hageja kanda ning 52,60% ulatuses kostja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 350 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Hageja menetluskulud on kokku 350 eurot, millest kostja kanda jääb 52,60% ehk 184,10 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 165,90 eurot jäävad kostjalt välja mõistmata.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ 4

kohtunik Marian Miilaste

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.