Julianus Inkasso OÜ hagi A. S. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5233,4 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja Fränk Valdmann Kostja: A. S. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
1.Rahuldada Julianus Inkasso OÜ hagiavaldus A. S. vastu osaliselt.
2.Mõista A. S.lt Julianus Inkasso OÜ kasuks 27.09.2022 väikelaenulepingu nr XXX alusel välja põhivõlg 2863,99 eurot, intress 159,74 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 288,99 eurot ja viivis põhivõlalt 2863,99 eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 72,94% kostja kanda ja 27,06% hageja kanda.
4.Mõista A. S.lt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulud 608,72 eurot.
A. S.l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Julianus Inkasso OÜle viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Julianus Inkasso OÜ (hageja) esitas 14.01.2025 Harju Maakohtule hagi A. S. (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes, milles tõi hagi alusena välja järgmised asjaolud:
1.1.AS XXX (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 27.09.2022 väikelaenulepingu nr XXX (leping), mille alusel krediidiandja andis kostjale tarbijakrediiti (väikelaenu) 3500 eurot ning kostja kohustus krediidi koos sellele lisanduva intressi ja kõrvalkuludega lepingus toodud tingimustel krediidiandjale tagastama. Kokkulepitud maksegraafiku kohaselt kohustus kostja krediidiandjale teostama igakuiseid tagasimakseid 38 kuu jooksul intressimääraga 19,90% aastas ehk 0,06% päevas, igakuise osamakse suurus oli 124,89 eurot (v.a. esimene ja viimane osamakse, mis olid vastavalt 171,32 eurot ja 124,88 eurot). Lepingutasu 70 eurot kuulus tasumisele lepingu sõlmimise päeval ehk 27.09.2022 ning see arvati väljastatud krediidisummast maha. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 23,49%.
1.2.Krediidiandja kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest (krediidiinfo ja krediidiregister) ning tuvastas, et isikul puudusid maksehäired ja negatiivne makseajalugu krediidiandja ees. Krediidiandja järeldas kogutud andmete kogumis analüüsi tulemusel, et kostja on krediidivõimeline.
1.3.Kostja ei tasunud maksegraafikujärgseid osamakseid tähtaegselt.
1.4.Krediidiandja saatis kostjale mitmeid nõudekirju, millele kostja ei reageerinud. Hageja nõuab esimese kirja eest 25 eurot ning kummagi järgmise kirja eest 5 eurot, lisaks on hagejale tekkinud muud kostja makseviivitusega seonduvad kulud 15 eurot.
1.5.Krediidiandja edastas kostjale 24.04.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 08.05.2023, ning hoiatas, et võla tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles alates 09.05.2023.
1.6.Kostja ei tasunud võlgnevust krediidiandja määratud tähtaja jooksul, mistõttu ütles krediidiandja 09.05.2023 lepingu erakorraliselt üles.
1.7.Hageja on omandanud kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu ning kostjale edastati teade nõude loovutamise kohta 14.11.2023.
2.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tuleneva põhinõude 3159,47 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, intressi 162,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1169,64 eurot ja viivise põhinõudelt alates 15.01.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas. 2/10
3.Kohus võttis hagi 18.03.2025 määrusega menetlusse ning toimetas selle koos menetlusse võtmise määrusega kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte.
4.Kostja hagile ei vastanud.
5.Hageja täpsustas 01.04.2025 vastuses kohtunõudele vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seonduvaid asjaolusid. Samuti esitas hageja oma nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja tõi välja, et krediidiandja maksis kostjale välja 3430 eurot ning kostja tegi krediidiandjale tagasimakseid 596,48 euro ulatuses. Hageja arvestas kõik kostja tagasimaksed krediidisumma 3430 eurot ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressi katteks lähtuvalt lepingujärgses maksegraafikus toodud osamaksete arvust ja krediidisumma tagasimaksete suurusest, vähendades viimase osamakse suurust lepingutasule vastava 70 euro võrra. Hageja ümberarvestusest nähtuvalt tuleb niisugusel juhul kostja tagasimaksete alusel lugeda tasutuks ümberarvestuse järgsed tagasimaksed maksetähtpäevadega 20.11.2022 – 20.05.2023 tervikuna ning 20.06.2023 maksetähtpäevaga tagasimakse 74,08 euro ulatuses. Seega ei olnud kostjal lepingu ülesütlemise ajal hageja ees võlgnevust ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud. Hageja palub vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel välja mõista 01.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed 20.06.2023-20.03.2025 kokku summas 2045,31 eurot, millest põhiosa on 1897,82 eurot ja intressid 147,49 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosa jäägilt 1897,82 eurot alates 21.03.2025. Samuti palub hageja välja mõista ümberarvestuse kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja tõi välja, et kostja tegi lepingu alusel viimase makse 03.04.2023 ega ole seega käesolevaks ajaks lepingut täitnud ligikaudu kahe aasta vältel. Samuti ei ole kostja teinud kohtuvälises menetluses ühtegi makset ega osalenud käesoleva tsiviilasja menetluses. Seetõttu on hageja seisukohal, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt täita ka tulevikus ning esinevad asjaolud tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste väljamõistmiseks.
7.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).
8.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on saanud laenu, mida ta ei ole tähtaegselt tagasi maksnud ning millelt ta ei ole intressi maksnud, ning et vastav nõue on hagejale loovutatud.
9.Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping kehtib (ei ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus tagastada krediit ja maksta intressi, kostja on vastavat kohustust rikkunud ning lepingust tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.
10.Kohus tuvastab, et kostja on 27.09.2022 digitaalselt allkirjastanud kostja ja AS XXX (krediidiandja) vahelise väikelaenulepingu nr XXX (leping), mille dokumendid 3/10
koosnevad Euroopa tarbijakrediidi standardinfo maksegraafikust, üldtingimustest ja taotlusest (dtl 11-18).
teabelehest,
eritingimustest,
11.Lepingu eritingimuste kohaselt tuli krediidisumma 3500 eurot tagastada ja lepingutasu 70 eurot tasuda koos intressiga määraga 19,90% aastas kord kuus 20. kuupäeval 38 osamaksega ning lepingu täitmise tähtpäev oli 20.12.2025. Krediidiandja kohustus väljamakstava summa välja maksma laenusaaja arvelduskontole ilma laenusaaja täiendava korralduseta pärast lepingu jõustumist 2 tööpäeva jooksul tingimusel, et laenusaaja on täitnud krediidisumma väljamaksmise eeltingimused (dtl 14). Maksegraafikust nähtuvalt kuulus lepingutasu tasumisele lepingu sõlmimise päeval (dtl 15). Lepingu üldtingimuste punkti 9.1 kohaselt leping jõustub väljamakstava summa väljamaksmisega vastavalt lepingu punktides 3.1 ja 3.2 sätestatud tingimustel ja korras tagasiulatuvalt alates lepingu sõlmimisest.
12.Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi kostjale 27.09.2022 makse summas 3430 eurot selgituse ja viitenumbriga XXX (dtl 124). Kohtu hinnangul on krediidiandja seeläbi VÕS § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes kostjale lepingu alusel laenu, millest on kinni peetud lepingutasu 70 eurot, välja maksnud ehk täitnud oma lepingujärgse põhikohustuse ning väljendanud kaudselt tahet olla lepinguga seotud.
13.Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostja ja krediidiandja on lepingu sõlminud.
14.Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuivõrd krediidiandja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
15.Kuivõrd kostja tahteavaldus lepinguliste kohustuste võtmiseks on digitaalselt allkirjastatud (dtl 11-18) ja kostja on krediidi kätte saanud (dtl 124), ei ole tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2 sätestatust alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS § 404 sätestatud andmete puudumise tõttu.
16.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 23.49% (dtl 14). Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab lähedase tulemuse (22,42%).
17.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.
18.Hageja selgituste ja hagiavaldusele lisatud krediidiandja selgituste (dtl 19-24) kohaselt lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest, milles kostja tõi välja viimase 6 kuu keskmise kontole laekunud sissetuleku 700 eurot, laenude ja liisingute kuumaksete kogusumma 0 eurot, krediitkaartide ja arvelduskrediitide kasutatud limiidi 0 eurot, haridustaseme „kutseharidus“, perekonnaseisu „vallaline/lahutatud/lesk“, ülalpeetavate arvu 0, tegevusala „teenindaja“ ja suhtluskeele „vene“ (dtl 22). Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekuid ja kohustusi kostja arvelduskonto väljavõtte alusel ja Eesti Väärtpaberikeskuses asuva pensionikonto andmete alusel, kontroll on teostatud taotluse esitamisele eelneva kuue kuu kohta. Sissetuleku kontrolli alusel tuvastas krediidiandja, et EVK andmetel sai kostja kuue kuu jooksul sissetulekut keskmiselt 541 eurot, sh veebruaris 281 eurot, märtsis 0 eurot ning aprillist juulini 700 eurot. Sissetuleku 4/10
kontrolli alusel tuvastas krediidiandja muid pangakonto väljavõtte sissetulekuid keskmiselt 1316 eurot kuus. Kontrolli tulemusel arvestas krediidiandja kostja keskmiseks stabiilseks ja regulaarseks sissetulekuks 700 eurot. Krediidiandja tuvastas arvelduskonto väljavõtte alusel, et kostja igakuised finantskohustused olid 12,06 eurot. Krediidiandja küsis kostjalt ka täiendavat teavet ning tuvastas, et kostja palk laekub XXX OÜ-st, laenu eesmärk on oma ettevõtte avamine, ning et kostjal on ka XXX konto, millelt tellib toitu ning mille väljavõtet krediidiandja ei pidanud vajalikuks kostjalt küsida. Krediidiandja kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest ning tuvastas, et kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel ning puudus negatiivne makseajalugu krediidiandja ees. Eeltoodu põhjal arvutas krediidiandja välja kostja maksejõuetuse tekkimise tõenäosuse, mis jäi lubatud piiridesse. Krediidiandja välja arvutatud kostja maksimaalne kuumakse võiks olla kolm korda suurem kui sõlmitud lepingu järgne igakuine osamakse 124,89 eurot (dtl 22-23).
19.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja toiminud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole küsinud tarbijalt krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 3 mõttes ega ole tarbija esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud alljärgnevatel kaalutlustel:
19.1.Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt ei ole krediidiandja veendunud selles, kas kostja poolt taotluses osutatud sissetulekut saab pidada regulaarseks sissetulekuks VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 1 mõttes ning krediidiandja ei ole kostja regulaarse sissetuleku hindamisel täitnud KAVS § 49 lg 3 p-des 1-3 sätestatud kohustusi. Arvestades, et taotluse esitamisele eelneval kuuel kuul oli kostja keskmine sissetulek EVK andmetel üksnes 514 eurot, sh veebruaris oli see üksnes 281 eurot ja märtsis oli 0 eurot, ning et tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel tuleb aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ja muid eelnimetatud tingimusi, on krediidiandja kohtu hinnangul põhjendamatult arvestanud kostja keskmiseks regulaarseks sissetulekuks 700 eurot.
19.2.Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on krediidiandja kostja finantskohustuste suuruseks arvestanud 12,06 eurot, kusjuures jääb ebaselgeks, millist finantskohustust krediidiandja arvesse on võtnud. Krediidiandja kontrollitud arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et kostja on teinud märtsis, aprillis ja mais makseid krediidiandjale vastavalt 42,83 eurot, 40,35 eurot ja 40,40 eurot. Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel oleks arvestatud varasema kohustusega krediidiandja ees ning miks sellega arvestatud ei ole.
19.3.Hageja esile toodud asjaoludest ja tõendist ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja kostja teised varalised kohustused ning kostja regulaarsed majapidamiskulud VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 2 ja 4 mõttes. Nende kohta ei ole kostjalt laenu taotlemisel küsitud ning hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et nende suurust oleks kostja arvelduskonto väljavõtte alusel kontrollitud. Veelgi enam, hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu üleüldse, kas või kuidas võttis krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja regulaarseid majapidamiskulusid.
19.4.Krediidiandja kontrollitud arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et kostja on mais ja juunis 2022 teinud makseid XXX OÜ-le vastavalt 750 euro ja 700 euro ulatuses selgitusega „XXX“. Arvestades, et kostja lepingus ja hagiavalduses märgitud elukohaks on XXX, on tõenäoliselt tegemist elamiskulude kandmisega. Krediidiandja kontrollitud arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et kostja on ühtlasi 5/10
regulaarselt teinud makseid XXX AS-ile ja XXX AS-ile, mille näol on tõenäoliselt tegemist kuludega sideteenustele. Krediidiandja kontrollitud arvelduskonto väljavõttelt nähtub ka, et kostja on aprillis tasunud XXX AS-ile 200 eurot, mis tõenäoliselt on osa kuludest elukohale. Krediidiandja kontrollitud arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad ka regulaarsed kulutused tanklates, mis tõenäoliselt on vähemalt mingis osas kulutused kütusele. Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et vastavaid kostja regulaarseid majapidamiskulusid oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võetud.
19.5.Krediidiandja kontrollitud arvelduskonto väljavõttelt nähtub ühtlasi, et kostja kulud ületasid enamusel kuudest kostja tulusid ning enamasti oli kostja konto jääk kuu lõpuks nullilähedane ning kostja finantseeris oma igapäevakulude kandmist sageli eraisikutelt saadud laekumiste arvel. Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et hageja oleks eeltoodud asjaoludega kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud.
19.6.Krediidiandja kontrollitud arvelduskonto väljavõttelt nähtub ühtlasi, et kostjal on teisi arvelduskontosid, sh XXX konto, millele kostja tegi juunis, juulis ja augustis sageli ülekandeid. Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, missugustel kaalutlustel krediidiandja leidis, et kostja muude kontoväljavõtete küsimine kostja varaliste kohustuste suuruse kontrollimiseks vajalik ei ole. Arvestades, et kostja poolt laenutaotluses esitatud andmed finantskohustuste puudumise kohta ei vastanud tõele, esines kohtu hinnangul alus vastava kontrolli teostamiseks.
20.Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
21.Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et tarbija on krediidivõimeline ning VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu sõlmimiseks ei olnud täidetud.
22.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
23.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär 19,90% on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga seotud tasude osas tühine.
24.Hageja esitas 01.04.2025 menetlusdokumendis oma nõude ümberarvestuse (dtl 79-90), milles hageja arvestas kõik kostja tagasimaksed krediidisumma 3430 eurot ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressi katteks lähtuvalt lepingujärgses maksegraafikus toodud osamaksete arvust ja krediidisumma tagasimaksete suurusest, vähendades viimase osamakse suurust lepingutasule vastava 70 euro võrra.
25.Kohtu hinnangul ei ole ümberarvestus VÕS § 4034 lg-ga 7 vastuolus ning kohus saab selle asja lahendamisel aluseks võtta.
26.Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 596,48 euro ulatuses, seejuures viimase tagasimakse tegi kostja 03.04.2023 (dtl 113-123).
6/10
27.Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 24.04.2023 lepingu(te) ülesütlemise teate (dtl 25-29), milles avaldas, et teate väljasaatmise hetkeks on kostjal esitatud arvete alusel võlg 211,69 eurot, andis kostjale võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni 08.05.2023 ning hoiatas, et kui kostja võlga nimetatud ajaks ei tasu, ütleb hageja lepingu alates 09.05.2023 erakorraliselt üles.
28.Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 10.05.2023 teavituse lepingu lõpetamise kohta 08.05.2023 (dtl 30-34).
29.Kohus tuvastab, et hageja on omandanud lepingust tuleneva nõude kostja vastu (dtl 52-53, 130-143).
30.Arvestades lepingu alusel tehtud tagasimakseid 596,48 eurot ja ümberarvestatud maksegraafikut (dtl 79-80), saab kostja tehtud tagasimaksete alusel lugeda tasutuks lepingujärgsed krediidisumma ja intressi tagasimaksed maksetähtpäevadega 20.11.2022 – 20.05.2023 tervikuna ning 20.06.2023 maksetähtpäevaga tagasimakse 74,08 euro ulatuses, mis tuleb VÕS § 415 lg 2 p 2 alusel lugeda põhiosa katteks.
31.Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et lepingu ülesütlemisel ei olnud täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega oli ülesütlemine tagajärjetu ning leping krediidiandja ülesütlemisavalduse alusel ei lõppenud.
32.Hageja esitas 01.04.2025 menetlusdokumendis alternatiivse nõude ja palus VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral kostjalt välja mõista:
32.1.01.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed 20.06.202320.03.2025 kokku summas 2045,31 eurot, millest põhiosa on 1897,82 eurot ja intressid 147,49 eurot;
32.2.viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosa jäägilt 1897,82 eurot alates 21.03.2025;
32.3.ümberarvestuse kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast;
32.4.viivise põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
33.Hageja tõi esile, et kostja tegi lepingu alusel viimase makse 03.04.2023, ei vastanud kohtuvälises menetluses kordagi hageja pöördumistele ega tasunud nõuet. Hageja hinnangul osutab kostja käitumine kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses sellele, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt täita ka tulevikus. Seetõttu esinevad hageja hinnangul erandlikud asjaolud, mõistmaks välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
34.Kohus on seisukohal, et hageja esile toodud asjaolud andsid aluse eeldada, et võlgnik kohustusi õigel ajal ei täida, mistõttu oli pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmise nõudmine tulevikus põhjendatud.
35.Kohus tuvastab, et kõigi lepingust tulenevate osamaksete tasumise tähtaeg saabus 20.12.2025 (dtl 79-80). Seega on kõigi lepingust tulenevate osamaksete tasumise tähtaeg saabunud.
36.Kostjal on lepingu alusel seega tasumata perioodil 20.06.2023 – 20.12.2025 sissenõutavaks muutunud krediidisumma osamaksed 2863,99 euro ulatuses, seejuures esimene neist 0,93 euro ulatuses ja ülejäänud tervikuna
37.Samuti on kostjal seega lepingu alusel tasumata perioodil 20.06.2023 – 20.12.2025 sissenõutavaks muutunud intress kokku 159,74 euro ulatuses (6,12+5,96+9,29+9,03+8,77+8,5+8,23+7,95+8,63+8,31+7,99+7,65+7,32+6,59+6,26+5,92 +5,58+5,24+4,89+3,36+3,09+2,81+2,54+2,25+1,97+1,67+1,38+1,07+0,77+0,46+0,14=15 9,74).
38.Kohus mõistab seega VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 401 lg 3, § 402 lg 1 ja lepingu alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2863,99 eurot.
39.Kohus mõistab seega VÕS § 94 lg 1 ja hageja 01.04.2025 avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja ka intressi 159,74 eurot.
40.Kohtuotsuse tegemise seisuga on põhiosa jäägilt 1897,82 eurot alates 21.03.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 219,57 eurot (arvutatud viivisekalkulaatori abil summalt 1897,82 eurot perioodi 21.03.2025 kuni 30.04.2026 kohta ehk 406 päeva kohta VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga).
41.Kohtuotsuse tegemise seisuga on alates 20.04.2025 – 21.11.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosa maksetelt sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on 69,42 eurot. Kohus võttis arvesse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lgt 8 ehk kui osamakse tasumise tähtpäev saabus riigipühal või muul puhkepäeval, siis luges kohus kohustuse täitmise tähtpäeva saabunuks järgmisel tööpäeval ning viivisearvestus algas sellele päevale järgnevast päevast: summa
42.Kohus mõistab seega VÕS § 113 lg 1 ja hageja 01.04.2025 avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 288,99 eurot.
43.Kohus mõistab ühtlasi VÕS § 113 lg 1, TsMS § 369 ja hageja 01.04.2025 avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 2864,03 eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
44.Hageja nõue sissenõudmiskulu 50 eurot väljamõistmiseks kostjalt jääb rahuldamata hageja 01.04.2025 avalduse alusel, milles hageja sissenõudmiskulude väljamõistmist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral ei nõua.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 8/10
45.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
46.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõlga 3159,47 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, intressi 162,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 1169,64 eurot ning viivist põhinõudelt alates 15.01.2025 kuni põhinõude tasumiseni määraga 0,06% päevas, millest kohtuotsuse tegemise seisuga oleks täiendavalt sissenõutavaks muutunud 892,87 eurot (kohtuotsuse tegemise seisuga kõik kokku seega 4541,48 eurot). Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 2863,99 eurot, intressi 159,74 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 288,99 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja viivise põhivõlalt 2863,99 eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (kohtuotsuse tegemise seisuga kõik kokku seega 3312,72 eurot). Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 72,94% (3312,72 /4541,48 x 100 = 72,94). Seega jäävad menetluskulud 72,94% ulatuses kostja kanda ning 27,06% ulatuses hageja kanda.
47.Hageja menetluskulud koosnevad hagile lisatud menetluskulude nimekirja (dtl 64) kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 595 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulust 422,50 eurot (ilma käibemaksuta), sealhulgas alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 2 tundi ja 30 minutit summas 422,50 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta.
48.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hinnast lähtudes tuli hagejal RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 595 eurot, hageja on nimetatud summas riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on riigilõiv 595 eurot vajalik ja põhjendatud menetluskulu.
49.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).
50.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta on ülemäära suur võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga (vt nt TlnRnKm 11.07.2025, 2-254726, p 24, TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-10516, p 15.11). Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, ja et tegemist ei ole keerulise ega mahuka kohtumenetlusega, on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.
51.Hageja on menetluskulude nimekirjas viidanud Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 321-115-14 ja 3-2-1-159-16, milles Riigikohus on pidanud lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks vastavalt kuni 153 eurot ja kuni 170 eurot käibemaksuta. Kohus märgib, et nimetatud lahendites on Riigikohus siiski hinnanud advokaadi tunnitasu suurust. Mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui advokaadi tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele (TlnRnKm 12.06.2025, 2-22-18672, p 15). 9/10
52.Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele 2 tundi. Käesolev tsiviilasi ei ole keskmisest mahukam ega keerukam. Kohtu hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja põhjendustega.
53.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 2 tundi. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses.
54.Kokku on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 835 eurot (s.o riigilõiv 595 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot).
55.Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).
56.Kohus jättis menetluskulud 72,94% ulatuses kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 608,72 eurot (0,729 x 835 =608,72). Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
57.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
10/10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.