Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2-25-109120 B2 Impact OÜ hagi T. L. vastu võlgnevuse nõudes 2756,92 eurot Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Pille Martin Kostja: T. L. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista T. L.-ilt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlg 276,03 eurot, viivis 39,98 eurot ja alates 01.05.2026 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud T. L. kanda 12% ulatuses ja B2 Impact OÜ kanda 88% ulatuses.
4.Välja mõista T. L.-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna 46,20 eurot. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5.T. L.-il tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda B2 Impact OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Avaldada vajadusel kohtuotsus Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.B2 Impact OÜ esitas 25.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2665,87 euro saamiseks. Kohus lõpetas 29.04.2025 võlgniku vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule. 15.05.2025 esitas hageja hagi.
2 Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
2.Hagi kohaselt T. L. sõlmis 11.09.2021 XXX AS-ga (XXX) krediidiandja krediidikonto lepingu nr XXX, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1350 eurot. Krediidikonto taotlemiseks esitas klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.XXX.ee. Taotlust digiallkirjastada ei olnud vaja. Leping loeti sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja teavitas klienti otsusest SMS-i teel. T. L. isikusamasus tuvastati Smart-ID-ga. Kinnitati limiit 1350 eurot. 28.12.2021 esitas kostja krediidikonto avamise taotluse limiidile 1600 eurot. Kinnitati limiit 1600 eurot. 21.07.2022 esitas kostja krediidikonto avamise taotluse limiidile 2000 eurot. Kinnitati limiit 2000 eurot. Seega, peale kolmandat lepingu muudatust lepiti kokku aastases intressimääras 39,72% aastas ja 0,11% päevas. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdus intressiga, seetõttu viivisemäär oli 39,72% aastas. Krediidikontolepingu krediidi kulukuse määr oli 48,62% aastas, mis arvestati eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär oli 39,72% ja igakuine kontohaldustasu puudus. Leping ei ole tühine, kuivõrd krediidi kulukuse määra kohaldamisel tuleb lähtuda 31.05.2022 Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määrast, mille kohaselt KKM kolmekordne määr oli 48,90%. 11.01.2023 edastas krediidiandja kostjale teate intressimäära ja seotud tasude muudatusest. Kostjat teavitati, et alates 11.01.2023 on krediidikonto lepingule nr XXX kohalduv intressimäär 37,68% aastas (0,10% päevas). Uus intressimäär kohaldus kogu kostja poolt kasutusse võetud krediidilimiidi summale, mis oli 1999,90 eurot. Intressimäära muutmise tõttu korrigeeris krediidiandja kostja krediidikonto lepingu krediidi kulukuse määra, mis on 37,68%.
3.Krediidiandja tegi kostja arvelduskontole väljamakseid 11.09.2021 – 30.01.2024 summas 8587 eurot. Kostja tegi lepingu katteks tagasimakseid kokku 8310,97 eurot.
4.Kostja rikkus kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kui jättis 09.10.2024 arve (summas 85,53 eurot maksetähtaeg 23.10.2024), 08.11.2024 arve (summas 171,36 eurot tähtaeg 22.11.2024) ja 09.12.2024 arve summas 257,73 eurot maksetähtaeg 23.12.2024) tasumata. Vastavalt lepingu punktile 11.1. klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele.
5.Krediidiandja saatis 26.11.2024 kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta, lepingu ülesütlemisavalduse ja teate nõude loovutamise kohta lepingu ülesütlemise korral. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 16.12.2024. Kostja ei tasunud tähtajaks võlgnevust, mistõttu loeti leping ülesöelduks 17.12.2024. Hageja omandas nõude loovutamise teel.
6.Kostja sai krediiti kogusummas 8587 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi kostja tagasimakseid krediidisumma katteks 6637,95 eurot ja kostja põhivõlg on 1949,05 eurot. Hageja nõuab kostjalt intressi alates 13.08.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 16.12.2024 summas 252,83 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 15.05.2025 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivisena 301,73 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 16.05.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Kulu tekkis seoses meeldetuletuste saatmisega tasumata võlakohustusega seoses.
7.Kostja maksevõime kontrollimisel lähtus hageja kostja poolt laenutaotluses esitatud andmetest ning tegi päringu pensioniregistrisse. Kostja pangakonto väljavõtet ei küsitud.
8.Hageja esitas 20.05.2025 nõude ümberarvestuse. Kostja vastuväited
3
9.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja eiras vastutustundliku laenamise põhimõtet ja ei veendunud kostja krediidivõimelisuses. Avalikud andmebaasid näitavad küll maksehäireid ja võimaldavad ka töötasu välja arvutada, kuid kulude ja teiste kohustuste osas tulnuks süveneda kontoväljavõttesse. Seega ei ole krediidiandja teinud kostja meelest piisavalt, et veenduda tarbija krediidivõimelisuses. Kostjalt saab nõuda ainult põhivõlgnevust ning juba tasutud maksed arvestada kõik põhiosamakseteks ning täiendavaid kulusid nõuda ei saa. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja tutvunud poolte seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Pooled ei vaidle, et T. L. sõlmis 11.09.2021 XXX AS-ga (XXX) krediidiandja krediidikonto lepingu nr XXX, mille järgi kasutas kostja limiiti 1350 eurot. Samuti ei vaidle pooled, et 28.12.2021 esitas kostja krediidikonto avamise taotluse limiidile 1600 eurot, mis rahuldati. Ka ei vaidle pooled, et 21.07.2022 esitas kostja krediidikonto avamise taotluse limiidile 2000 eurot. Kinnitati limiit 2000 eurot (dtl 42-89). Peale kolmandat lepingu muudatust lepiti kokku aastases intressimääras 39,72% aastas ja 0,11% päevas. Tulenevalt lepingu tingimustest võrdub viivisemäär intressiga, seetõttu on viivisemäär 39,72% aastas. Krediidikontolepingu krediidi kulukuse määr on 48,62%. 31.05.2022 Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse kolmekordne määr oli 48,90%.
12.Kostjat teavitati, et alates 11.01.2023 on krediidikonto lepingule nr XXX kohalduv intressimäär 37,68% aastas (0.10% päevas). Uus intressimäär kohaldus kogu kostja poolt kasutusse võetud krediidilimiidi summale, mis oli 1999,90 eurot. Intressimäära muutmise tõttu on krediidiandja korrigeerinud kostja krediidikonto lepingu krediidi kulukuse määra, mis on 37,68% (dtl 90-91).
13.Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid ajavahemikul 11.09.2021 – 30.01.2024 summas 8587 eurot (dtl 92-103). Kostja tegi lepingu katteks tagasimakseid kokku 8310,97 eurot (dtl 104-105).
14.Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et kostja jäi võlgnevusse kolme üksteisele järgneva makse tasumisega: 09.10.2024 arve (summas 85,53 eurot maksetähtaeg 23.10.2024); 08.11.2024 arve (summas 171,36 eurot tähtaeg 22.11.2024); 09.12.2024 arve summas 257,73 eurot maksetähtaeg 23.12.2024) (dtl 108-111). Krediidiandja saatis 26.11.2024 kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta, lepingu ülesütlemisavalduse ja teate nõude loovutamise kohta lepingu ülesütlemise korral. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 16.12.2024. Kostja ei tasunud tähtajaks võlgnevust, mistõttu loeti leping ülesöelduks 17.12.2024. Hageja omandas nõude loovutamise teel (dtl 112).
15.Pooltel on vaidlus selles, kas kostja suhtes on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teostanud nõuetekohase kontrolli kostja maksevõime hindamiseks.
16.Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis
4 peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
17.Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet taotluses toodud andmete ja pensioniregistri päringute põhjal, konto väljavõtet nõudmata. Kuigi krediidiandja lähtus sissetuleku suuruse hindamisel pensioniregistri päringust, siis kostja tegelikke igakuiseid kulusid ei olnud võimalik selle põhjal kindlaks teha. Kostja igakuised kulud ei nähtu avalikest registripäringutest. Selleks oleks kohane olnud küsida kostjalt pangakonto väljavõtet. Seega on kostja osas rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja avalike registripäringute põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa.
18.Kostja on kasutanud krediiti 8587 eurot ja teostanud tagasimakseid kogusummas 8310,97 eurot. Kõik kostja tehtud maksed tuleb seega lugeda põhivõla katteks. Kostja põhivõlg on sel juhul 276,03 eurot, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
19.Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, kuulub välja mõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast, so alates 17.12.2024. 30.04.2026 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 39,98 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista alates 01.05.2026 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt (276,03 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Muid tasusid hageja nõuda ei saa.
20.Menetluskuludest
21.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (12% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 12% ulatuses ja hageja kanda 88% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
22.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 385 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 12% ehk summa 46,20 eurot.
23.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.