2-24-142666/66 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet.6 Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).7 Riigikohus8 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2 Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 15. 3 Eesti Pank. Eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr: https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102 4 vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2025 lahend 2-24-108094, p 9.1. 5 https://minuraha.ee/et/volgadest-vabanemine/tarbijakrediidi-kulukuse-maara-kalkulaator 6 Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17. 6 . novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 17. 8

7.1.Hageja on selgitanud, et analüüsis kostja esitatud laenutaotlust ning pangakontot ja tegi päringu ka Maksu- ja Tolliameti registrisse. Laenutaotluses märkis kostja enda sissetulekuks 1200 eurot. Konto väljavõtte alusel tuvastas hageja, et kostja keskmine sissetulek oli 1200 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostjal regulaarne sissetulek ning jätkuv töösuhe. Hageja tuvastas konto väljavõtte alusel, et kostjal on igakuised kohustused 530 eurot ning majapidamiskulud 86,58 eurot. Sõlmitud lepingu igakuine kohustus oli 129,37 eurot. Seega jäi kostjale vaba raha 454,05 eurot (dtl 30-31). Vaatamata näiliselt küllaltki põhjalikule kontrollile on kohtu hinnangul hageja siiski rikkunud teabe saamise kohustust. Krediidiandja on küll nõudnud kostja käest viimase pangakonto väljavõtet, kuid saadud väljavõtet sisuliselt analüüsides pidanuks krediidiandja nõudma kostjalt täiendavat teavet ning analüüsima väljavõtet nõuetekohase hoolsusega. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise regulatsiooni eesmärk on vältida olukorda, kus tarbija sõlmib lepingu, mis ei vasta tema krediidivõimele ning mida ta seega tegelikkuses täita ei suuda. Kohtule nähtub kostja kontoväljavõtetest (dtl 65-76, 98), et kostja sissetulek on perioodil august 2022 kuni veebruar 2023 olnud äärmiselt ebastabiilne, so muutuvas suuruses. Nii nähtub, et kostja on saanud töötasu augustis 2022 summas 1200 eurot, septembris ja oktoobris 2022 kummalgi kuul ligikaudu 300 eurot, jaanuaris 2023 taas 1200 eurot ning veebruaris 2023 200 eurot. Novembris ja detsembris 2022 töötasu kontole ei laekunud, samal ajal laekusid kontole töötukassa toetused, mis viitab sellele, et kostja ei olnud neil kuudel töösuhtes. Kokkuvõttes ei olnud kostja sissetulek enne lepingu sõlmimist stabiilne, sh puudus kostjal novembris ja detsembris töötasu. Võib eeldada, et kostja oli neil kahel kuul töötu, kuna sai töötukassalt toetust. Kohtu hinnangul ei ole sellises olukorras põhjendatud lähtuda krediidivõimelisuse hindamisel üksiku kuu maksimaalsest sissetulekust selgitamata täiendavalt välja, kuidas on tarbijal võimalik kanda laenukohustusi ning muid igakuiseid kulusid kuudel, mil sissetulek on oluliselt väiksem või ajutiselt puudub. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud kostja keskmiseks sissetulekuks 1200 eurot (dtl 57), võtmata piisavalt arvesse kontoväljavõttest nähtuvat sissetulekute ulatuslikku kõikumist. Sellises olukorras ei saa krediidiandja kohtu hinnangul pidada tarbijat krediidivõimeliseks ega järeldada, et tarbija sissetulek on püsivalt tuvastatud ulatuses, vähemalt täiendavaid andmeid küsimata. Kohus märgib täiendavalt seoses hageja esitatud väidetega järgmist. Kohus ei heida hagejale ette, et viimane oleks pidanud prognoosima kostja töökoha püsivust ja sissetuleku stabiilsust kogu laenulepingu kehtivusaja jooksul. Küll aga eeldab nõuetekohane hoolsus olukorras, kus

olemasolevad andmed viitavad sissetuleku ebastabiilsusele, et krediidiandja küsib tarbijalt täiendavaid selgitusi ning teeb nende põhjal informeeritud otsuse tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kohus märgib, et olukorras, kus kostja sissetulek on ebastabiilne, ei ole põhjendatud lähtuda mingi kindla kuu maksimaalsest sissetulekust selgitamata välja, kuidas saab tarbija kanda oma laenukohustusi ning muid igakuiseid kohustusi kuudel, mil sissetulek on väike või üldse puudub. Asjaolu, et kostjal oli tööandjaga alates 24. novembrist 2022 sõlmitud tööleping, ei anna kohest alust järeldada, et kostjal on nüüdsest igakuine kindlas suuruses töötasu. Kohtu hinnangul tähendab mõistlik hoolsus mh seda, et krediidiandja teeb kõik endast oleneva, et selgitada selline asjaolu välja. Eriti arvestades seda, et ka peale töölepingu sõlmimist oli kostja sissetulek varieeruvas suuruses. Siinjuures tuleks arvestada ka asjaolu, et kostja on sama tööandja juures (xxx) ka eelnevalt töötanud töölepingu alusel, kuid seejärel mitmel korral VÕS lepingu alusel ning alates 24. novembrist 2022 uuesti töölepingu alusel (dtl 60-61). VÕS lepingu alusel töötamised kattuvad ajaga, mil kostja sai töötasu 300 eurot. Minimaalselt oleks hagejal tulnud kostjalt uurida, kas sõlmitud tööleping on eelduslikult pikaajaline või kas plaanitakse töötada osati ka VÕS lepingu alusel. Selline vaheldumine mõjutab otseselt sissetuleku suurust ja regulaarsust ning seeläbi ka tarbija võimet täita igakuiseid laenukohustusi ja muid püsikulusid. Krediidiandja peab krediidivõimelisuse hindamisel veenduma, et tarbijal on lepingu sõlmimise ajal jätkuv ja piisavalt kindel sissetulek, mis võimaldab laenu tagasi maksta kogu laenuperioodi vältel. Nõuetekohane hoolsus seisneb mh kohustuses selgitada välja, millise püsiva sissetulekuga saab tarbija edaspidi arvestada, eriti olukorras, kus tegemist on suhteliselt suure summaga ja pikaajalise kohustusega.7 Käesolevas asjas oli laenusumma 8020 eurot ning tagasimaksete periood ulatus 27. märtsist 2023 kuni 25. veebruarini 2033, s.o kümne aasta peale. Seda enam oli hagejal põhjust veenduda, et kostja sissetulek on piisavalt stabiilne ja jätkusuutlik. Kohtu hinnangul ei saanud hageja eeltoodu pinnalt jõuda järeldusele, kostjal oli laenulepingu sõlmimise ajal regulaarne ja püsiv sissetulek suurusjärgus 1200 eurot (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1). Hageja ei ole seega hinnanud piisava põhjalikkusega kostja sissetulekute suurust ja regulaarsust ega nende mõju sellele, kas kostja on suuteline täitma lepingujärgseid osamakseid pikaajaliselt, s.o kuni aastani 2033.

8.1.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja on andnud kostjale 26. septembril 2024 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13. oktoober 2024 (dtl 50). Kuna kostja selle aja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu üles 31. oktoobril 2024 (dtl 51). Seega tuleb hinnata, kas lepingu ülesütlemise ajal, so 31. oktoobril 2024, olid täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud materiaalsed eeldused. Lepingu järgi tuli kostjal laen tagasi maksta maksegraafiku alusel igal kuul kindlal kuupäeval (sh tuli tasuda intressi ja haldustasu) (dtl 40-42). Esimene osamakse tuli teha 27. märtsil 2023. Hageja poolt esile toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja saanud laenu 7899,70 eurot (dtl 43). Kuna lepingu kohaselt tuli kostjal teostada 120 makset, kujuneb ühe osamakse suuruseks 65,83 eurot (dtl 269-271). Hageja poolt esile toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku 2081,60 eurot (dtl 44-49). Arvestades, et käesolevas asjas on tuvastatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, tuleb kõik kostja tehtud maksed arvata põhiosa ja intressi (VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras) tagasimakseks. Sellise ümberarvestuse kohaselt on kostja on tasunud põhiosamaksed perioodil 27. märts 2023 – 25. september 2025 täies ulatuses (kokku 2040,73 eurot) ning 27. oktoobri 2025 osamaksest on tasutud 40,87 eurot (2081,60-2040,73). Seega ei olnud kostja 31. oktoobri 2024 seisuga viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.