Hageja: I K (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja: A P (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta I K hagi A P vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud I K kanda.
3.Mõista I K A P kasuks välja menetluskulud 3020,77 eurot (s.o õigusabikulud 3012,77 eurot ja tõendi saamise kulu 8 eurot).
4.Mõista I K A P kasuks välja viivis menetluskuludelt (3020,77 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
1.I K (hageja) esitas 03.07.2020 Viru Maakohtule hagi (täiendatud 16.02.2022, 09.06.2025 ja 05.03.2026), milles palub A P (kostja) välja mõista kahjuhüvitis 1930,37 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja endised elukaaslased. Kooselu ajal andis hageja kostjale kasutada talle kuuluva sõiduauto VOLVO XC60 (reg.nr XXX). Peale kooselu lõppu tagastas kostja sõiduki hagejale oluliselt kehvemas seisundis, kui hageja selle talle oli üle andnud. Hageja avastas peale sõiduki tagasisaamist, et sellele on teadmata ajal tekitatud ulatuslikke kahjustusi: tagaluugil esinesid värvikahjustused (sügavad kriimud värvikattes, mis ei olnud poleerimisega eemaldatavad), sõiduki parempoolsed veljed olid muutunud sõidukõlbmatuks ning sõiduki aku ei laadinud enam ja oli muutunud kasutuskõlbmatuks. Hageja likvideeris kahjustused ja kandis varalist kahju. Esiteks pidi hageja tellima puksiirteenuse hinnaga 316,60 eurot, kuna sõiduk ei olnud võimeline omal jõul remonditöökotta liikuma. Teiseks pidi hageja maksma Volvo esinduses kahjustuste likvideerimise eest kokku 1613,77 eurot, mis hõlmas endas aku ja kahe velje vahetamist ning keretöid tagaluugile. Kokku kandis hageja kahju 1930,37 eurot. Hageja tugineb kahju õigusvastase tekitamise sätetele ja leiab, et kostja tegu seisneb antud juhul hageja vara kahjustamises määramata ajal ja viisil selliselt, et see ei olnud enam sõidukõlbulik ning vajas remonti. Kahjustuste tekitamise eest vastutab kostja, sest sõiduki kostjale üleandmise hetkel kahjustusi ei esinenud ning sõiduk oli sõidukorras. Kostjale sõiduki üleandmise hetkel oli kokkulepe, et sõiduk on kuni hagejale tagastamiseni kostja valduses. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et kuna kostja oli kahjustanud sõidukit niivõrd oluliselt, et see ei olnud enam sõidukõlbulik, pidi hageja tellima puksiirteenuse, et toimetada sõiduk 18.06.2020 Narvast Tartusse Volvo esindusse (Info-Auto). Kostja elukoht asub Võrus ning Tartu esindus on lähim koht, kuhu sõiduk remonti viia. Info-Auto on esindus, kus on tagatud sõidukite kvaliteetne remont. Sõiduk ei olnud liikumisvõimeline põhjusel, et auto ei käivitunud, sest auto aku oli töökõlbmatu. Info-Auto arveid ei saa käsitleda pakkumisena. Lisaks ei pea kahjunõude esitamiseks kannatanu olema kahju kõrvaldanud. 09.06.2025 seisukohas selgitab hageja, et sõiduk kuulub tema ettevõttele P OÜ, kus hageja on ainuke juht ja kasusaaja. Seega vara rikkumine tähendab hagejale isiklikku kahju, mis seisneb dividendide väljamaksete vähenemises. 18.02.2026 istungil selgitas hageja, et hageja füüsilise isikuna kandis sõiduki parandamise kulud ja on seetõttu kahju kannatanu. 05.03.2026 täiendavas seisukohas selgitab hageja, et kostja sai auto enda kasutusse natuke aega enne lapse sündi. 15.07.2015 oli auto juba kostja kasutuses. Kostja väidetud ühine kasutus seisnes üksnes episoodilistes toimingutes, nagu sõiduki tankimine või pesulasse viimine. Kostja osales sõidukiga ka liiklusõnnetuses ja kõigis kahjujuhtumiga seotud dokumentides on märgitud kontaktisikuna kostja. Seega oli sõiduk kostja täielikus kasutuses ja käsutuses. Sõidukil ei esinenud kahjustusi ei 30.05.2018 ega ka 27.03.2019, kui sõiduk oli Volvo esinduses remondis. Seega kõik 2
kahjustused pärinevad ajavahemikust 27.03.2019–18.06.2020, mil auto asus Narva linnas kostja valduses.
KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata või läbi vaatamata nõudeõiguse puudumise tõttu ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustu, et sõidukil olid kahjustused ning et väidetavad kahjustused tekkisid sõiduki kostja valduses oleku ajal. Hageja kasutas samuti sõidukit kui pooled elasid Võrus, mh sõitis hageja sõidukiga tööle linnast väljas. Kui kostja asus pärast kooselu purunemist Narva elama, palus kostja pidevalt hagejat võtta sõiduk enda valdusesse. Sõiduk on väljalaske aastaga 2011 ja läbisõit oli 04.06.2019 tehnoülevaatusel 181 184 km. On üldteada, et kvaliteetne aku peaks vastu pidama u 5 aastat. Seega võis aku vahetamise põhjuseks olla ka tema omaduste muutumine vanuse tõttu. Hageja nõue seoses väidetavate aku vahetamise kuludega ei ole põhjendatud ka seetõttu, et kostjale teadaolevalt võimaldas sõiduki aku enne sõiduki pukseerimist Tartusse, sõiduki Narvas käivitamist. Hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, kui hageja pärast kostja mitmekordseid palveid võtta sõiduk endale, nõuab kulunud aku vahetamist, mis hageja vältel on muutunud sõidukõlbmatuks pikaaegse seismise tõttu. Hageja oleks saanud sõita Narva liinibussiga ning sõita tagasi Võrru või Tartusse sõidukiga. Samuti ei nõustu kostja hageja väitega, et sõiduk oli sellises seisundis, mis ei võimaldanud Narvast Tartusse iseseisvalt liikuda ja oli vaja puksiirteenust. Mh eitab kostja asjaolu, et sõiduki parempoolsed veljed olid muutunud sõidukõlbmatuks. Fotol, mis on tehtud Narvas ajal, mil sõiduk oli laetud puksiirautole, ei ole selliseid kahjustusi näha. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja on väidetavad kahjustused likvideerinud ja kandnud kahju seoses puksiirteenuse tellimisega. I AS dokumendid on hinnapakkumised ega tõenda remondi tegemist. Puksiirteenuste eest esitas M OÜ arve P OÜ-le. Seega puudub seos hagejaga. Hageja ei ole ka tõendanud, et tegemist on temale kuuluva sõidukiga. 05.03.2026 täiendavas seisukohas märgib kostja, et kuna sõiduk kuulub P OÜ-le, puudub hagejal nõudeõigus. Kostja ei nõustu, et hageja füüsilise isikuna kandis kulud ja seetõttu on tal kahju tekkinud. Väide on tõendamata, kõik hageja esitatud dokumendid on seotud P OÜ-ga. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et sõiduk ei olnud võimeline liikuma põhjusel, et selle aku oli tühi. Hageja ei ole selgitanud, miks ei olnud võimalik akut laadida, sõidukit käivitada või olukorda muul tavapärasel viisil lahendada. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk oli sellises tehnilises seisundis, mis oleks tinginud puksiirteenuse kasutamise, ega ka seda, et väidetavad puudused oleksid tekkinud kostja tegevuse tõttu. Hageja väited velgede kahjustuste tekkimise aja, põhjuse ja vastutava isiku kohta on oletuslikud ja tõendamata. Hageja esitatu ei võimalda teha järeldust, et väidetavad kahjustused tekkisid pärast 09.04.2019.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata. 3
4.Hageja nõuab kostjalt sõiduki VOLVO XC60 (reg.nr XXX) kahjustamisega seotud varalise kahju hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale kooselu ajal kasutada nimetatud sõiduki, mille kostja tagastas hagejale oluliselt kehvemas seisundis. Hageja kandis kahjustuste likvideerimiseks puksiirteenuse kulu 316,60 eurot ja Volvo esinduses sõiduki remontimise eest (aku ja kahe velje vahetus ning keretööd tagaluugile) kulusid kokku 1613,77 eurot. Hagiavalduses väidab hageja, et sõiduk kuulub temale. Hilisemas seisukohas aga selgitab, et sõiduk kuulub P OÜ-le, kus hageja on ainuomanik, juht ja kasusaaja. Hageja leiab, et tema on varalise kahju kannatanu, kuna tema kandis sõiduki parandamise kulud. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab muuhulgas, et hagejal ei ole nõudeõigust, kuna sõiduk ei kuulu hagejale ning hageja ei ole ka tõendanud, et tema füüsilise isikuna kandis sõiduki parandamise kulud.
5.Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Viidatud sätete järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Pooltel on vaidlus esmalt selles, kas hageja on õigustatud isikuks käesolevat hagi esitama.
6.Üldjuhul võib asja kahjustamisest tuleneva kahju hüvitamise nõudeõiguse maksma panna üksnes kahjustatud asja omanik (vt ka RKTKo 13.12.2017, 2-16-3600, p 10). Kohus on hagejale korduvalt selgitanud (vt 19.06.2025 kohtunõue, samuti 18.02.2026 kohtuistungi protokoll), et vara kahjustamisel tekib kahju eelduslikult vara omanikule ja seega tuleb hagejal esmalt tõendada seda, et kahju on tekkinud just talle. Seejärel tuleb hagejal tõendada kõiki kahju hüvitamise eeldusi: kahju suurust, kostja tegevust, põhjuslikku seost teo ja tekkinud kahju vahel, aga ka kostja tegevuse õigusvastasust ja süüd. Seejärel on kostjal võimalik tõendada, et tema kahju ei tekitanud, tema tekkinud kahju eest ei vastuta või et tema ei ole kahju tekitamises süüdi.
7.TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega saab igaüks pöörduda kohtusse üksnes oma õiguste kaitseks.
8.Praegusel juhul on hageja võtnud omaks, et vaidlusalune sõiduk kuulub P OÜ-le (dtl 152), mis on hageja täieliku kontrolli all olev äriühing. Hagi on esitanud füüsilise isikuna I K. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et hagejal puudub käesolevas asjas nõudeõigus.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 24 lg 1 järgi on juriidiline isik eraldiseisev õigussubjekt, kellel on iseseisev vara, õigused ja kohustused. Kui kahjustatakse äriühingu vara, on kahju saajaks juriidiline isik, kellel on iseseisev nõudeõigus. Äriühingu osanikul on õigus esitada hagi füüsilise isikuna kolmanda isiku vastu, kui talle on tekitatud kahju vahetult. Siinsel juhul ei ole tegu sellise olukorraga. Hageja väidete kohaselt kahjustas kostja sõidukit, mis kuulub P OÜ-le. Seega ei tekitatud kahju hagejale vahetult.
10.Hageja käsitlus, et äriühingule tekitatud kahju on vähendanud äriühingu kasumit ja seeläbi potentsiaalselt tulevikus makstavaid dividende, ei anna samuti osanikule iseseisvat nõudeõigust kolmanda isiku vastu. Osanik ei saa sellist nõuet esitada enda nimel, kuna 4
tegemist ei ole tema isikliku õiguse rikkumisega. Ka sellisel juhul saab kahju olla tekkinud äriühingule ja nõudeõigus on üksnes äriühingul.
11.18.02.2026 kohtuistungil selgitas hageja täiendavalt, et kahju on tekkinud hagejale, kuna tema füüsilise isikuna kandis auto parandamise kulud (dtl 220, ajamärk 00:28:09). Kohus leiab, et hageja väide on tõendamata. Hageja on esitanud varalise kahju kandmise kohta järgmised tõendid: I AS 19.06.2020 arvete eelvaated (dtl 7 ja 9); M OÜ arve nr MA200276 (dtl 10). M OÜ arve adressaat on P OÜ, seega puudub hagejal füüsilise isikuna seos kõnealuse arvega. I AS arved on küll adresseeritud hagejale, kuid kohtu hinnangul ei saa üksnes nende arvete (eelvaadete) põhjal asuda seisukohale, et hageja on kahju kannatanu. Hageja ei ole tõendanud, et tema füüsilise isikuna oleks nimetatud arved tasunud. Üldjuhul ei pea kahjunõude esitamiseks kannatanu olema veel kulutusi kandnud, kuna VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Praegusel juhul on aga tegu olukorraga, kus kahju hüvitamist ei nõua mitte vara omanik (P OÜ), vaid hageja füüsilise isikuna. Sellisel juhul tuleks hagejal vähemalt tõendada, et tema on vastavad kulud kandnud. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et tema füüsilise isikuna on kandnud sõiduki parandamise kulud.
12.Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal õigustatud huvi käesoleva hagi esitamiseks. Hagi jääb seetõttu rahuldamata.
Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
15.Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulud 3012,77 eurot (koos käibemaksuga) 21 tunni 41 minuti õigusabi eest tunnitasuga 100–130 eurot (lisandub käibemaks) ning tõendi saamise kulu 8 eurot. Hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja osas seisukohta.
16.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ning § 143 p 2 järgi on tõendi saamise kulu menetluskuluna hüvitatav. Kostja esitas menetluses tõendina Transpordiameti vastuse päringule (dtl 126–128), mille eest tasus 13.04.2022 riigilõivu 8 eurot (dtl 262). Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista tõendi saamise kulu 8 eurot.
17.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13).
Kostja esindaja osutas õigusabi järgmiste toimingutena: -
04.08.2020 taotluse koostamine 20 min (33 eurot + käibemaks 20%, kokku 39,60 eurot); 17.08.2020 hagile vastuse koostamine 2 h 15 min (225 eurot + käibemaks 20%, kokku 270 eurot); 5
-
16.11.2021 ettevalmistus kohtuistungiks ja taotluse koostamine 1 h 30 min (180 eurot + käibemaks 20%, kokku 216 eurot); 24.11.2021 kohtuistung 21 min (42 eurot + käibemaks 20%, kokku 50,40 eurot); 20.01.2022 menetluskulude nimekirja koostamine 21 min (42 eurot + käibemaks 20%, kokku 50,40 eurot); 20.01.2022 kohtuistung 1 h 15 min (125 eurot + käibemaks 20%, kokku 150 eurot); 13.03.2022 päringu koostamine Transpordiametile 55 min (92 eurot + käibemaks 20%, kokku 110,40 eurot); 28.03.2022 arvamuse koostamine hageja seisukohale 3 h 15 min (325 eurot + käibemaks 20%, kokku 390 eurot); 28.03.2022 telefonivestlus ja kiri Transpordiametile 24 min (40 eurot + käibemaks 20%, kokku 48 eurot); 30.03.2022 – Transpordiametile kirja koostamine 15 min (25 eurot + käibemaks 20%, kokku 30 eurot); 20.04.2022 kaaskirja ja taotluse koostamine 40 min (67 eurot + käibemaks 20%, kokku 80,40 eurot); 09.06.2025 vastuväite ja seisukoha koostamine 1 h 30 min (150 eurot + käibemaks 20%, kokku 180 eurot); 27.11.2025 kompromissiettepaneku koostamine 15 min (32,50 eurot + käibemaks 22%, kokku 40,30 eurot); 10.02.2026 seisukoha koostamine 15 min (32,50 eurot + käibemaks 22%, kokku 40,30 eurot); 17.02.2026 ettevalmistus kohtuistungiks 1 h 10 min (152,10 eurot + käibemaks 24%, kokku 188,60 eurot); 18.02.2026 kohtuistung 1 h 25 min (184,60 eurot + käibemaks 24%, kokku 228,90 eurot); 05.03.2026 seisukoha koostamine 3 h 5 min (400,40 eurot + käibemaks 24%, kokku 496,47 eurot); 06.04.2026 lõppseisukoha koostamine 1 h 45 min (227,50 eurot + käibemaks 24%, kokku 282,10 eurot); 06.04.2026 menetluskulude nimekirja täiendamine 45 min (97,50 eurot + käibemaks 24%, kokku 120,90 eurot).
19.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu vahemikus 100–130 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik, vastab esindaja kvalifikatsioonile ja turuhinnale ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).
20.Kohus kontrollis toimiku materjalide põhjal kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul on tegemist keskmise keerukuse ja mahuga tsiviilasjaga. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid kostja õiguste kaitsmiseks vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades ka käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, samuti esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, põhjendatud. Seega peab kohus kostja esindajakulusid täies ulatuses, s.o 21 tunni 41 minuti eest põhjendatuks. Hagejal tuleb kostjale hüvitada õigusabikulud 3012,77 eurot. 6
21.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku 3020,77 eurot (s.o õigusabikulud 3012,77 eurot ja tõendi saamise kulu 8 eurot).
22.Kohus rahuldab kostja taotluse mõista hagejalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.