Määruse tegemise aeg ja koht 27.04.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-123875
Kohtuasi
Nami Foods OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus Jazz AB OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07.11.2025 määrus (maksekäsk)
Kaebuse esitaja ja liik
Jazz AB OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Nami Foods OÜ (registrikood 12526598), seaduslik esindaja RV Võlgnik Jazz AB OÜ (registrikood 12318807), seaduslik esindaja KK
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asja materjalide juurde Jazz AB OÜ määruskaebuse lisana esitatud tõendid. Jätta määruskaebus rahuldamata. Jätta Pärnu Maakohtu 07.11.2025 määrus (maksekäsk) muutmata. Määruskaebuse menetlemisega seonduvaid kulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maksekäsu kiirmenetluse avaldus ja menetlus
1.Nami Foods OÜ (avaldaja) esitas 04.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jazz AB OÜ (võlgnik) vastu 1843,75 euro väljamõistmiseks.
2.Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi 06.10.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis loeti 17.10.2025 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 311 1 lg 51 alusel kättetoimetatuks. Võlgnik ei esitanud tähtaegselt vastuväidet.
3.07.11.2025 tegi Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond maksekäsu (vaidlustatav määrus), mille kohaselt kohustub võlgnik tasuma avaldajale põhinõude 1750 eurot, kõrvalnõuded 8,75 eurot ning hüvitama riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Maksekäsk kuulus viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Võlgnik esitas 18.11.2025 maksekäsu peale määruskaebuse, milles palub maksekäsu tühistada ja ennistada makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaeg. Määruskaebuse kohaselt, kuigi makseettepanek saadeti võlgniku e-posti aadressile, siis ei näinud võlgnik seda õigeaegselt, mistõttu ei olnud tal võimalik esitada sellele tähtaegselt vastuväidet. Seetõttu ei saanud võlgnik vastuväidet esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu. Võlgnik sai makseettepanekust teadlikuks alles 12.11.2025, kui kohtutäitur edastas võlgnikule täitemenetluse algatamise teate koos maksekäsuga. Makseettepaneku hiline märkamine on mõjuv põhjus vastuväite esitamise tähtaja ennistamiseks. Praegusel juhul ei olnud täidetud maksekäsu kiirmenetluse eeldused ning rikuti oluliselt maksekäsu kiirmenetluse tingimusi. Võlgnik viitas TsMS § 4891 lg 2 p-dele 1 ja 2.
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Makseettepanek on toimetatud võlgnikule kätte vastavalt TsMS-ile. Võlgnikul oli võimalus esitada makseettepanekule vastuväide. Puuduvad TsMS § 4891 lg-s 2 sätestatud alused. Võlgnik on olnud hooletu, kui ei ole tutvunud talle saadetud e-kirjadega.
6.Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond andis 28.01.2026 määrusega määruskaebuse menetlemise üle Pärnu Maakohtule.
7.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maksekäsu tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maksekäsu muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
9.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu määruskaebuse lisana esitatud tõendid.
10.Võlgnik on taotlenud maksekäsu tühistamist ja makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaja ennistamist. Seoses tähtaja ennistamisega selgitab ringkonnakohus, et kohtul on võimalik vastuväite esitamise tähtaega ennistada olukorras, kus võlgnik on vastuväite esitamisega hilinenud, kuid kohus ei ole maksekäsku veel koostanud. Kui maksekäsk on juba tehtud, tuleb esitatud vastuväide lugeda määruskaebuseks (TsMS III komm (2018), § 489 1, p 3.3.4). Praegusel juhul on kohus koostanud maksekäsu ja võlgnik on saanud oma õigusi kaitsta määruskaebuse esitamisega. TsMS § 4891 lg 4 sätestab, et kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust.
11.TsMS § 4891 lg 2 kohaselt saab maksekäsu peale määruskaebuse esitamisel tugineda nimetatud sätte punktides 1–3 nimetatud alustele. Kolleegiumi hinnangul ei ole siinsel juhul ühegi aluse kohaldamise eeldused täidetud. 2
2-25-123875
12.Võlgnik tugineb esiteks TsMS § 4891 lg 2 p-le 1, mille kohaselt toimetati makseettepanek võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Asja materjalide järgi saatis kohus makseettepaneku 06.10.2025 võlgnikule äriregistris registreeritud elektronpostiaadressile XXX (dtl 85–91) ning lisas makseettepaneku avalikku etoimikusse ja saatis sellekohase teavituse võlgniku esindajale (dtl 76–77). Võlgnik ei kinnitanud makseettepaneku kättesaamist. 09.10.2025 saatis kohus teist korda makseettepaneku võlgniku elektronpostiaadressile XXX ja luges selle võlgnikule kätte toimetatuks 17.10.2025 TsMS § 3111 lg 51 alusel (dtl 78–84). TsMS § 3111 lg 51 sätestab, et kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada infosüsteemis, saadab kohus menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil. Äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kinnitust ei nõuta äriühingu registrikaardile kantud elektronpostiaadressil kättetoimetamise korral. Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (443 SE) seletuskirja kohaselt lihtsustati ja tõhustati TsMS § 311 1 lg-ga 51 täiendamisega äriühingutele dokumentide kättetoimetamist. Viidatud muudatusega suunati kohtud toimetama äriühingutele dokumente kätte elektroonilise infosüsteemi kaudu või selle nurjumise korral äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Seejuures ei ole sellisel juhul vaja oodata äriühingutelt kinnitust menetlusdokumendi kättesaamise kohta. Äriühingutel on suurem hoolsuskohustus kontrollida oma kontaktandmete õigsust äriregistris ja äritegevuses kasutatavat e-posti. Eelduslikult ei saa suuremad äriühingud tegutseda ilma iga päev e-postiga tutvumata, kuid paljudel väikese ja keskmise suurusega äriühingutel võib töökorraldus võimaldada üks kord nädalas e-postiga tutvumist. Seadusandja pidas tõenäoliseks, et viie tööpäeva möödumisel menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisel saab äriühing menetlusdokumendid reaalselt kätte. Tagatud peab olema menetlusosaliste õigus osaleda kohtumenetluses oma kohtuasja arutamise juures (seletuskirja lk 19, 20). Kuna makseettepanekut püüti esmalt kätte toimetada infosüsteemi (e-toimiku) kaudu, mis ei õnnestunud, siis olid praegusel juhul täidetud eeldused TsMS § 3111 lg 51 kohaldamiseks ning makseettepanek tuleb lugeda kättetoimetatuks 17.10.2025. Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 3111 lg 51 alusel saab menetlusdokumendid lugeda võlgnikule küll kättetoimetatuks, kuid selline kättetoimetamine ei ole elektrooniline TsMS § 4891 lg 2 p 1 mõttes. Menetlusdokument loetakse elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis (e-toimikus) või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata (TsMS § 3111 lg 3) või kui menetlusdokument toimetatakse elektrooniliselt kätte muul viisil, siis loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist (TsMS § 311 1 lg 4 ja 5). Kui TsMS § 4891 lg 2 p-i 1 täiendati elektroonilise kättetoimetamise võimalusega, pidas seadusandja silmas, et see oleks võrdsustatud isiklikult allkirja vastu kättetoimetamisega, kuivõrd sellisel juhul on võlgniku isikusamasus ID-kaardiga tuvastatud ning tegelik kättetoimetamine on tagatud samaväärselt kui allkirja vastu üleandmise korral (vt riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 206 SE seletuskiri, lk 24, 26; TsMS III komm (2018), § 4891, p 3.4.2.1; vt sarnaselt ka TrtRnKm 29.09.2022, 2-21-140116, p 18). Vaatamata sellele, et TsMS § 3111 lg 51 lisamisel seadusesse 3
2-25-123875 oli eesmärk kättetoimetamist lihtsustada, ei olnud selle eesmärk alandada elektroonilise kättetoimetamise standardit. Kuigi maksettepanek on praegusel juhul toimetatud võlgnikule kätte muul viisil, kui isiklikult allkirja vastu või elektrooniliselt TsMS § 4891 lg 2 p 1 mõttes, ei anna see ringkonnakohtu hinnangul siiski alust maksekäsu määrust tühistada. Võlgnik ei ole toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et makseettepanekut ei toimetatud talle õigel ajal kätte ilma võlgniku süüta ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Praegusel juhul püüdis maakohus maksettepanekut enne selle TsMS § 311 1 lg 51 alusel kättetoimetamist toimetada võlgnikule kätte tema äriregistris registreeritud elektronpostiaadressile ning avaliku e-toimiku kaudu, kuid see ebaõnnetus. Juriidilistelt isikutelt võib eeldada ja nõuda kõrgendatud kohustust ja hoolsust registrijärgsetel aadressidel dokumentide kättesaamisel. Võlgnik, tegutsedes majandustegevuses, peab tagama, et tema poolt äriregistris avaldatud kontaktandmetel oleks talle võimalik toimetada kätte menetlusdokumente. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et jättes korraldamata äriregistris märgitud kontaktandmetel menetlusdokumentide kättesaamise, on võlgnik jätnud käibes vajaliku hoole järgimata (vt ka TlnRnKm 26.02.2026, 2-25-117106, p 9.2, TlnRnKm 21.09.2017, 2-16-130082, p-d 13 ja 14, TlnRnKm 29.09.2017, 2-17-100066, p 10; TlnRnKm 31.08.2017, 2-17-102901, p-d 9 ja 10; TlnRnKm 13.05.2019, 2-18-122825, p-d 15 ja 16). Seega ei ole kolleegiumi arvates alust TsMS § 4891 lg 2 p 1 alusel maksekäsku tühistada.
13.Võlgnik tugineb teiseks TsMS § 4891 lg 2 p-le 2, mille järgi ei saanud võlgnik makseettepanekule vastuväidet esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu. Riigikohus on selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks saab pidada sellist asjaolu, mille ilmnemine ei olene võlgniku tegevusest ja mille vältimiseks puudusid võlgnikul mõistlikud võimalused, s.o objektiivne põhjus ehk sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (RKTKo 24.01.2007, 3-2-1-148-06, p 12). Mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemata jätmiseks on TsMS § 422 lg 1 järgi eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik toonud esile selliseid asjaolusid, mille kohaselt oli vastuväite esitamine makseettepanekule võlgnikust sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu võimatu. Asjaolu, et võlgniku seaduslik esindaja ei tutvunud e-kirjadega ning ei näinud seetõttu makseettepanekut õigeaegselt, ei ole objektiivseks takistuseks makseettepanekule vastamata jätmiseks. Ringkonnakohus on eelnevalt viidanud, et äriühingutel on suurem hoolsuskohustus kontrollida äriregistris enda kannete õigsust ning äritegevuses kasutatavat e-posti. Seega ei olnud võlgnikul mõjuvat objektiivset põhjust, mis takistas tal ettenähtud ajal vastuväite koostamist ja selle kohtule edastamist. Seetõttu ei ole alust maksekäsku tühistada ka TsMS § 4891 lg 2 p 2 alusel.
14.Võlgnik viitab määruskaebuses ka sellele, et praegusel juhul ei olnud täidetud maksekäsu kiirmenetluse eeldused ning rikuti oluliselt maksekäsu kiirmenetluse tingimusi. TsMS § 489 1 lg 2 p 3 järgi võib võlgnik määruskaebuses tugineda ka sellele, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.
4
2-25-123875 Siiski ei ole võlgnik oma selliseid väiteid täpsemalt sisustanud. Võlgnik ei ole viidanud ning ka ringkonnakohus ei tuvastanud, et täidetud ei oleks olnud TsMS §-s 481 nimetatud eeldused. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus, et rikutud oleks muid maksekäsu kiirmenetluse tingimusi. Lisaks ei saa ringkonnakohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud asjaolude põhjal asuda seisukohale, et avaldaja nõue on selgelt põhjendamatu ning seda ei ole õiguslikult võimalik rahuldada. Seetõttu ei ole alust maksekäsku tühistada ka TsMS § 4891 lg 2 p 3 alusel.
15.Eelnevatel põhjendustel ei ole täidetud TsMS § 489 1 lg 2 p-de 1–3 eeldused maksekäsu tühistamiseks ning võlgniku määruskaebus jääb rahuldamata.
16.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata ning maksekäsk tühistamata, ei hüvitata TsMS § 4842 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulusid (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-165-16, p-d 12.1.–12.3).
17.TsMS § 4891 lg 5 kohaselt ei saa siinse määruse peale edasi kaevata Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.