Raevuka Oja Org OÜ hagi Kalev Koski vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1250 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Raevuka Oja Org OÜ (rk 12210814; [email protected]), seaduslik esindaja Siim Kuusik ([email protected]) Kostja Kalev Kosk (ik 38411302749; XXXX)
Menetlus
Lihtmenetlus, kohtuistung 29.04.2015
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Kalev Koskilt 1237.96 eurot põhivõlgnevuse katteks ja 12.04 eurot kahju hüvitamiseks, kokku 1250 eurot.
3.Välja mõista Kalev Koskilt Raevuka Oja Org OÜ kasuks viivis alates hagiavalduse esitamisest 20.10.2014 kuni 18.05.2015 eest summas 57.86 eurot ning viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 19.05.2015 kuni põhivõla tasumiseni.
Jätta menetluskulud Kalev Koski kanda. Välja mõista Kalev Koskilt 200 eurot riigilõivu katteks Raevuka Oja Org OÜ kasuks.
5.Mitte anda eraldi menetlusluba edasikaebamiseks.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
ASJAOLUD
Hagiavaldus ja kohtuistungil väidetu
1.Kostja on olnud hageja juhatuse liikmeks perioodil 28.12.2011-03.10.2014. Kostja on juhatuse liikmena teinud 17.07.2014 hageja arveldusarvelt nr XXXX endale kolm väljamakset kogusummas 1237.96 eurot ning niisuguste väljamaksetega on põhjustanud hagejale materiaalset kahju panga teenustasude näol kogusummas 12.04 eurot.
2.Hageja osanik Corleanus OÜ on esitanud 15.07.2014 kostjale (tolleaegsele hageja juhatuse liikmele) nõude selgitada ühingu senist majandustegevust. Kostja on teatanud, et ei saa dokumente esitada enne 15.08.2014. Tegelikkuses ei ole kostja täitnud oma teabe andmise kohustust käesoleva ajani. Samuti ei ole kostja andnud üle hagejale ühingu raamatupidamisdokumente ega ühingu vallasvara.
3.Hageja uus juhatuse liige Siim Kuusik esitas kostjale 16.10.2014 nõude esitada dokumendid, mis õigustaks eelnimetatud väljamakseid kogusummas 1237.96 eurot. Ühtlasi hageja sisuliselt kordas oma varasemat nõuet anda selgitusi ühingu senise majandustegevuse kohta ning anda üle ühingu raamatupidamisdokumendid. Käesolevaks hetkeks ei ole kostja esitanud hageja arvelduskontolt endale tehtud väljamakseid õigustavaid dokumente ega ka põhjendanud seda mingil viisil. Seetõttu eeldab hageja, et niisugused väljamaksed on kostja teinud endale hageja arvelduskontolt ilma õigusliku aluseta ning niisuguste väljamaksetega saadud rahasumma tuleb hagejale tagastada.
4.Hageja märgib veel järgmist. Nimelt saatis hageja kõnealuseid väljamakseid puudutavad küsimused kostja e-posti aadressile XXXX, milliselt viimane oli samal päeval ise hagejale kirjutanud ning millise vahendusel oli samal päeval peetud kirjavahetust. Seetõttu pidi kostja ka selle kirja kätte saama ning tal oli aega sellele kirjale reageerida, kuid kostja seda käesoleva hetkeni ei ole teinud.
5.Hageja kahjunõue summas 12.04 eurot seisneb panga teenustasudes. Nimelt on hageja pidanud tasuma pangale teenustasudeks kokku just nimetatud rahasumma ning niisugust kulu ei oleks pidanud hageja kandma, kui kostja ei oleks teinud käesolevas hagis nimetatud väljamakseid endale kogusummas 1237.96 eurot. Seetõttu leiab hageja, et hagejale tekitatud materiaalse kahju ja kostja teo (alusetute väljamaksete) vahel eksisteerib põhjuslik seos.
6.Hageja nõuab kostjalt ka viivist põhinõude (1237.96 eurot) pealt arvestatuna alates hagiavalduse esitamisest (20.10.2014) kuni kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 mõttes seaduses sätestatud määras.
7.Kohtuistungil kostja ei ole ise eitanud 1237.96 euro suuruse summa väljavõtmist hageja arvelt. Kostja poolt väidetav rahaülekanne oli laenu tagasimakse. Kostja väited tema enda poolt laenu andmise kohta äriühingule ja selle kohta lepingu esitamine on kahtlane, sest raha üleandmise kohta puuduvad dokumendid. On ainult arve. Kostja pole esitanud töövõtulepingut, kuigi väitis, et võib seda teha. Ärihing Dotcom oli kostja enda äriühing. Majandusaasta aruandest nähtub samuti, et mingeid tehinguid seotud isikute vahel tegelikult tehtud pole. Tänaseks päevaks ei ole kostja Dotcomi esindaja. Kostja peab tõendama asjaolusid, millele ta viitab. Hageja vaid näeb seda, et panga ülekande alusel on raha sisse makstud ja samas laenuna välja makstud. Raamatupidamisdokumente samuti esitatud ei ole.
8.VÕS § 1027 sätestab, et isik peab andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et hagejal oleks olnud või tekkinud kohustus niisuguseid rahasummasid kostja arveldusarvele kanda. VÕS § 127 lõige 1
sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul leiab hageja, et kui kostja ei oleks teinud endale alusetuid väljamakseid, ei oleks tekkinud hagejale kulusid pangateenustasude näol ning seetõttu on kostja tekitanud hagejale kahju. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni ning et eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja viivise alates 20.10.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest edasi protsendina põhinõudest (1237.96 eurot).
9.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse põhiosa kogusummas 1237.96 eurot ning kahju hüvitis summas 12.04 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 20.10.2014 kuni kohtuotuse tegemiseni konkreetse summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni protsendina põhivõlast TsMS § 367 lause 2 mõttes; välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja poolt kantud menetluskulud (sh. riigilõivu ja õigusabi kulud); kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda; Kostja vastus
10.Kostja hagi ei tunnista. Hageja osanik Corleanus OÜ on esitanud 15.07.2014 kostjale nõude selgitada ühingu senist majandustegevust ja esitada ettevõtte dokumentatsioon. ÄS § 166 lg 2 kohaselt juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Toetudes kostja ja hageja telefonivestlustele oli kostjal juhatajana alust eeldada, et hageja võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele, mistõttu juhatus on teadlikult viivitanud dokumentatsiooni esitamisega kuni olukorrast selgusele jõudmiseni. Samuti on dokumentatsiooni edastamise keeldumise puhul osanikul (hagejal) olnud õigus (kostjalt) nõuda osanike koosoleku kokkukutsumist või esitada hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma (ÄS § 166 lg 3). Hageja neid võimalusi aga kasutanud ei ole. Kostja pole keeldunud dokumentatsiooni esitamisest hagejale, vaid vastupidi, oma meilivahetuses on ta palunud hagejat, et dokumentide küsimine tehtaks seaduslikkuse alusel. Hageja ei ole kogu suhtluse vältel saatnud kostjale ühtegi (tähitult) kirjalikku ega meili teel (digiallkirjastatud) esildist ega volikirja, millest oleks võimalik kontrollida meili saatja/hageja isikut.
11.Kostja on nõus edastama Tartu Maakohtu vahendusel hagejale dokumentatsiooni, mis tõestavad, et hageja 1237.96 euro suuruse põhivõlgnevuse nõudes, 12,04 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes ja seadusjärgse viivise nõudes ei ole põhjendatud. Maavarakeskus OÜ (praeguse nimega Raevuka Oja Org OÜ) ostis 2012 aastal Dotcom Solution Oü-lt sisse programmeerimisteenuse summas 3900 eurot. Kostja esitab Maavarakeskus OÜ-le esitatud arve (tl 60). Kostja lisab, et IT lahendus kui vara, on programmina tänaseni säilinud ja kostja on nõus seda ka Tartu Maakohtule vajadusel presenteerima. Tegu on investeeringuga äriplaani järgsesse IT-lahendusse. Kuna ettevõttel (hageja) omavahendeid polnud, siis andis kostja hagejale osanikulaenu summas 3900 eurot. Osaniku laen on muutunud kostja suhtes sissenõutavaks. Osaniku laenust tasuti Dotcom Solution OÜ arve. Kostja esitab Dotcom Solution OÜ kassa sissetulekuorderi. Kostja poolt 17.07.2014 hageja arveldusarvelt nr. XXXX välja võetud (1237.96 eurot) summa on tagastatud osanikulaenuna kostjale. Seda kinnitab ka pangakontol selgitav märkus: "Omaniku laenu tagastus". Peale osalist tagasimakset jääb veel kostjal hageja vastu nõue summas 2662.04 eurot. 12.04 euro suurune kahju hüvitamise nõue on kostja arvates põhjendamatu, kuna tegu on ettevõtte tavapärase
majandamistegevusega ja laenu osapooled lähtuvad laenulepingu punktist nr 3 -"laen tagastatakse laenuandjale sularahas".
12.Hageja poolne viivise nõue on kostja seisukohast kõike eelpool toodut arvestades samuti tühine.
13.Kohtuistungil kostja leiab, et tema poolt esitatud dokumendid on piisavad. Ka oleks võinud hageja enne ettevõtte ostmist tutvuma ettevõtte seisuga.
KOHTU SEISUKOHT
14.Kohus leiab, et hageja nõue on õigustatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
15.Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks ning pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: kostja on olnud juhatuse liikmeks perioodil 28.12.201103.10.2014; kostja on teinud 17.07.2014 hageja arveldusarvelt nr XXXX endale kolm väljamakset kogusummas 1237.96 eurot, 231 + 501.95 + 505 = 1237.96 eurot, mille kohta on märgitud pangatehingute väljavõttel „omaniku laenu tagastus“ (tl 5).
16.Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul peab kostja tõendama neid asjaolusid, mille kohta ta on vastuväite esitanud. Kostja on vastanud hageja 15.07.2014 kirjale, milles paluti selgitust osakapitali sissemakse kohta ning öelnud, et ta püüab vastavad dokumendid esitada alates 15.08.2014, samuti on ta tundnud huvi, miks hageja firma ostis jmt (tl 7-12).
17.Kohus leiab, et antud kaasuse puhul pole oluline asjaolu, miks keegi firmat ostab. Samuti ei oma tähtsust asja lahendamise seisukohalt asjaolu, et hageja ei nõudnud temalt seaduspäraselt infot äriühingu kohta. Oluline on tõendada, et reaalselt eksisteeris Dotcom Solution OÜ ja Raevuka Oja Org OÜ (endise nimega Maavarakeskus OÜ) vahel lepinguline suhe laenulepingu näol.
18.Kostja on esitanud kohtule eelnimetatu tõendamiseks laenulepingu nr 01 23.12.2013 (tl 61-62), mille kohaselt Kalev Kosk (füüsilise isikuna) kui laenuandja ning Kalev Kosk kui laenuvõtja Maavarakeskus OÜ esindaja ja juhatuse liige sõlmisid laenulepingu 3900 euro suuruse summa laenamises. Laenu üleandmine pidi toimuma hiljemalt 23.12.2013 sularahas laenulepingu sõlmimise hetkel ning tagastama pidi laenu hiljemalt 23.02.2014 samuti sularahas. Ehk laenulepingule kirjutas mõlemapoolselt alla kostja isiklikult.
19.Samuti on kostja esitanud kohtule Dotcom OÜ arve nr 01Maavara 23.11.2013, mille kohaselt Maavarakeskus OÜ peab tasuma ettevõtte logo väljatöötamise, ettevõttele kodulehekülje loomise ja Google Maps põhise veebirakenduse loomise eest 3900 eurot (tl 60). Ka selle arve allkirjastas kostja isiklikult.
20.Kostja on esitanud ka OÜ Maavarakeskus OÜ kassa väljamineku orderi nr 01/04 06.01.2014 summa 3900 euro ülemineku kohta OÜ-le Dotcom (tl 63). Ka selle on allkirjastanud kostja isiklikult.
21.Kostja esitas ka Dotcom OÜ majandusaasta aruande 2013-nda aasta kohta (tl 72), kuid sellest dokumendist ei selgu, et üldse oleks neil olnud mingeid tehinguid seotud osapooltega, st ka hagejaga (vt lisa 3 tl 72).
22.Kohus leiab, et nimetatud dokumendid võivad küll olla tõendiks, et midagi on toimunud rahadega liigutamisel, kuid need ei tõesta veenvalt seda, et raha ka tegelikkuses liikus ning et hagejale teenust osutati. Kui kostja tahab väita, et ta on raha tagasi maksnud, olgugi et sularahas, siis peab seda olema võimalik ka tõendada. Pidi ju vastav summa kuidagi kajastuma kas kostja enda või Dotcom OÜ raamatupidamises. Kostja seda tõendanud ei ole, mistõttu nõustub kohus hageja, et esineb põhjendatud kahtlus kostja väidete tõesuse suhtes.
23.Kostja on korduvalt rõhutanud, et tal on omakorda nõue hageja vastu, kuid pole seda nõuet käesolevas asjas esitanud.
24.Kostja teavitas kohut ka asjaolust, et hageja on esitanud kohtuotsuse vältimiseks notaris avalduse ettevõtte müügiks ning juhatusest lahkumiseks, kuid kohtule jääb arusaamatuks nimetatud asjaolu seos käesoleva kohtuvaidlusega.
25.Viivise arvestus. Viivis 20.10.2014 kuni 31.12.2014 eest 20.18 eurot (8,15% aastas 73 päeva eest 1237.96 eurolt; 1237.96x8,15/100/365x73). Viivis 01.01.2015 kuni 18.05.2015 eest 37.68 eurot (8,05% aastas 138 päeva eest 1237.96 eurolt; 1237,96x8,05/100/365x138). Viivis kokku 57,86 eurot. Kohus rahuldab ka hageja taotluse tasumata põhivõlalt viivise väljamõistmises võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 19.05.2015 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
26.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hageja hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise väärtuse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus on andnud pooltele võimaluse pärast viimast kohtuistungit esitada kohtule konkreetne menetluskulude nimekiri, kuid pooled seda kindlaksmääratud tähtajaks ei teinud. Seega lähtub kohus neist kuludest, mis toimiku materjalide kohaselt on võimaik kindlaks teha. Eelkõige on selleks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 200 eurot (tasutud 20.10.2014, tl 1). Muid kulusid kohtule esitatud ei ole. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 200 eurot. Lihtmenetlus
28.Tegemist on tsiviilasjaga, mida maakohus saab TsMS § 405 alusel lahendada lihtsustatud korras, kuna hageja nõue on varaline ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. TsMS § 637 lg 21 järgi võib ringkonnakohus jätta varalise nõudega asjas, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba otsuse edasikaebamiseks ja kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt valesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi ning ei ole selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja tõendite hindamine ei võinud lahendit oluliselt mõjutada. Maakohtu luba edasikaebamiseks tuleb TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena. Käesoleval juhul kohus eraldi luba edasikaebamiseks ei anna. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.