Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Sisulised asjaolud Võlausaldaja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) poolt 05.06.2014 esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik Prime Halduse OÜ (endise ärinimega OÜ Gellert) registreeritud 11.09.2003 ning alates 2006.aastast on temal tekkinud maksuvõlgnevused. Seisuga 04.05.2014 on võlgnikul kokku maksuvõlg koos intressiga 47 485 EUR (intress sh 18 457.55 EUR), millele lisandub igapäevaselt maksukorralduse seaduse (MKS) § 117 lg 1 alusel 0,06% päevas intressi. Võlgnikule kuulub Kõima külas Audru vallas kolm korteriomandit, mida senini ei ole kohtutäituri poolt õnnestunud müüa, lisaks on võlgnikul 8 registreeritud sõidukit, milliste asukoht ei ole teada (neil ei ole ka kindlustust ega kehtivat ülevaatust alates 2009.aastast). Viimane majandusaasta aruanne esitati 2005.aastal. Võlgnikule on esitatud pankrotihoiatus 31.03.2014 (aadressile [email protected]), võlgnik on selle kättesaamist kinnitanud 14.04.2014. Kohtu 11.06.2014 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse. Kohus on pidanud asjas mitu kohtueelistungit (20.06.2014, 09.09.2014, 07.11.2014, 03.02.2015 ja 19.03.2015) ja üritanud võlgnikule läbi tema juhatuse liikme Marko Langundi nii kohtukutseid kui avalduse materjale kätte anda, kuid kõikide võimaluste ammendudes on eelnimetatud võlgnikule kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. 19.03.2015 kohtueelistungil jäi võlausaldaja jäi oma pankrotiavalduse juurde. Kohtu 25.03.2015 määrusega määrati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truuts (edaspidi haldur), kes esitas kohtule nõutud aruande koos lisadega 06.05.2015. 08.05.2015 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja oma pankrotiavalduse juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlausaldaja nõustus halduri aruandes tooduga ja kinnitas, et temal puudub võlgnikuga igasugune kontakt, maksuvõla arvel kasvab intress jätkuvalt. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on temale kätte toimetatud avalikult vastava teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 26.03.2015. Kohus vaatas asja läbi võlgniku osavõtuta tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 26 lg 2 sätetest. Haldur jäi oma kirjalikus aruandes esitatu juurde. Selle kohaselt on võlgniku põhiliseks varaks pankrotiavalduses märgitud kolm korteriomandit, mida ei ole senini täitemenetluse raames müüdud ning mille väärtus kokku on halduri hinnangul (konsulteerides korteriühistuga) 20 000 EUR. Lisaks on võlgniku pangakontodel kokku 70.73 EUR, raha ei ole liikunud alates 2010.aastast. Ka haldur ei ole saanud võlgniku juhatuse liikmega mingit kontakti, kuigi on seda üritanud nii rahvastikuregistri järgsel aadressil, telefonil, erinevatel e-posti aadressidel jne. Halduri valduses ei ole võlgniku raamatupidamist, mida siiski eeldatavasti kuni 2006.aastani (millise ajani majandusaasta aruandeid esitati) peeti ja seega ei oska haldur kujundada ka seisukohta võimalike tagasivõitmise nõuete kohta. Võlgnikule kuuluvate sõidukite asukoha kohta ei ole andmeid ei halduril ega kohtutäituril Võlgniku kohustused – peamiseks võlausaldajaks on Maksu- ja Tolliamet, kelle nõue koos intressidega on kasvanud ligemale 77 000 euroni, kokku on nõudeid võlgniku vastu ligemale 106 000 euro väärtuses. Halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks olla muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuid täpsemat hinnangut ei saa dokumentide puudumisel anda. Haldurile teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul majandustegevus juba vähemalt 5 aastat, samuti pole andmeid 2 (4)

Tsiviilasi nr 2-14-52908 töötajate kohta ning tema kohustused ületavad varasid mitmekordselt. Samas on korteriomandite näol olemas piisavalt vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Halduri aruande lisade kohaselt on võlgniku suhtes käimas 9 täitemenetlust (osad on lõpetatud enne pankrotimenetlust) 4 võlausaldaja nõuete osas. Kohtu seisukohad Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada Prime Halduse OÜ pankrot. Võlgniku tegevust ei toimu aastaid ning alates 06.04.2009 juhatuse liikmeks oleva Marko Langundiga ei ole mingit kontakti õnnestunud saavutada (v.a tema poolt aadressilt [email protected] 14.04.2014 saadetud kinnitus võlausaldajale pankrotihoiatuse kättesaamise kohta). Halduri aruande kohaselt on M. Langundil kehtiv seos 25 äriühinguga, millest enamik on likvideerimisel või on tehtud kustutamishoiatus. Võlgniku võlad ületavad olemasoleva vara väärtust vähemalt viiekordselt, kusjuures põhiliseks võlaks olevad maksunõuded on tekkinud juba 2006-2007.aastail. Seega viitab eelnev asjaolule, et võlgnik ei soovi ise tekkinud võlgadega tegeleda ega ole huvitatud ka pankrotimenetluses osalemisest, samas kasvaksid võlad ainuüksi maksuvõla intressi arvel pankroti väljakuulutamise edasilükkamisel igapäevaselt. Võlausaldaja on oma nõude nii PankrS § 10 lg 2 p 1 kui p 2 mõttes põhistanud, sest võlgnik ei ole pankrotihoiatuse saamise järgselt nõuet täitnud ning tema suhtes on juba alates 2007.aastast täitmisel võlausaldaja maksunõuded. Kuivõrd halduri käsutuses ei ole võlgniku raamatupidamist, ei saa antud asjaoludel veendunult arvata, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod, maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Samas võib see seisukoht pankrotimenetluse käigus muutuda. Pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Mis puutub pankrotimenetluse kuludesse, siis märgib kohus, et need tuleb käesoleval juhul jätta võlgniku kanda. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse. Tegemist on hagita menetluse menetluskulude jaotuse osas erinormiga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 suhtes, mille kohaselt peaks kulud kandma isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui avalduse esitanud võlausaldaja menetluskulusid kandnud ei ole (maksuhaldur on pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 5 alusel), siis ajutise pankrotihalduri tasu ja ülesannete täitmiseks tehtud vajalikud kulutused tuleb käesolevaga TsMS § 174 lg 2, § 177 lg 1 p 1 ja PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 alusel kindlaks määrata. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu ja vajalike kulutuste määramiseks koos tehtud töö aruandega, paludes välja mõista halduri tasuna x tunni eest (tunnihinnaga x eurot) x eurot ning vajalike kulutustena bürookulud (kulutused paberile, päringutele ja sõiduks Tallinnast Pärnu) summas 56.60 eurot. Summades ei sisaldu ega neile ei lisandu makse. Nii tasu kui kulutused palub haldur määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb. Tulenevalt PankrS § 23 lg 1 arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Antud juhul on ajutine pankrotihaldur taotlenud tehtud töö eest tunnitasu x tunni eest, milline aeg kohtu arvates võis aruande sisu ja lisasid arvestades tööle kuluda. Seega on halduri tasunõue põhjendatud, ka 3 (4)

Tsiviilasi nr 2-14-52908 tunnihind x eurot on mõistlik (maksimaalne oleks x eurot). Lisaks tuleb ajutise pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 23 lg 1, 2 ja 6 alusel määrata halduri büroole tehtud kulutuste suuruseks 56.60 eurot, sest tehtud koopiad, päringud ja kulud sõiduks kohtuistungile olid aruande koostamiseks ja asja menetluses vajalikud. Võlausaldaja nõustus kohtuistungil halduri taotlusega nii tasu kui kulutuste osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.