Creditreform Eesti OÜ hagi RR vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04. märtsi 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Creditreform Eesti OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
179,47 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820), lepinguline esindaja Olga Vijard Kostja: RR (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Karin Laugas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 04. märtsi 2015 otsus osaliselt Creditreform Eesti OÜ-lt RR kasuks menetluskulude väljamõistmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus.
2.Muus osas jätta kohtuotsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
Muuta maakohtu otsuse sissejuhatuses märgitud hagi hind ja määrata hagi hinnaks maakohtus 183,93 eurot.
5.Kohtuotsuse resolutsioon on järgmine: 5.1.Rahuldada Creditreform Eesti OÜ hagi RR vastu osaliselt. 5.2.Välja mõista RR-lt viivis 4,46 eurot Creditreform Eesti OÜ kasuks. 5.3.Jätta maakohtu menetluskulud hageja Creditreform Eesti OÜ kanda.
5.4.Välja mõista Creditreform Eesti OÜ-lt menetluskulude (õigusabikulud) hüvitamiseks 185 eurot RR kasuks.
6.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Creditreform Eesti OÜ esitas 12.03.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista RR-lt välja 273,80 eurot. Võlgniku vastuväite tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduses palus Creditreform Eesti OÜ välja mõista RR-lt põhivõla 142,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 30,56 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0,02% tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.
3.Hagiavalduse kohaselt võttis kostja 08.05.2012 Ferratum Estonia OÜ-lt interneti vahendusel laenu 160 eurot. Üldtingimuste p-de 6.1 ja 6.3 järgi oli kostja kohustus laenu tagasimaksmisel tasuma käsitluskulu 40 eurot. Laen koos käsitluskuluga – kokku 200 eurot tuli tagastada hiljemalt 07.06.2012. Ferratum Estonia OÜ loovutas nõude hagejale.
4.Kostja tasus inkassomenetluses 149 eurot, mille hageja arvestas esmalt võlgnevuse meeldetuletustasu 20 euro ja võla sissenõudmise kulu 71,94 euro katteks ja seejärel vähendas ülejäänud summa võrra laenu põhisummat ja käsitluskulu, mille tulemusena on hageja põhinõude jääk 142,94 eurot (160 + 40 – 57,06).
5.28.10.2014 hagiavalduse täpsustuses esitas hageja alternatiivse nõude, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 160 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 10,88 eurot ja edasiulatuva viivise alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Tehing on vastuolus heade kommetega ja tühine. Ebamõistlikult kahjustavaks ja tühiseks on võimalik pidada ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkuleppeid ja laenuandja hinnakirja järgi tasustatavaid hoiatuskirjade saatmise kulusid või inkassokulusid. Hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu, et lepingu tingimused, krediidi kulukuse määr või muu oluline info oleks saadetud kostjale postiga või e-postiga. Tulenevalt hageja lepingu üldtingimustest on kostja võetud laenu krediidi
kulukuse määr 1410,33%, mis ületab Eesti Panga tarbimislaenude kulukuse määra oluliselt enam kui 6 korda. Laenuandja on käitunud laenu andes vastutustundetult.
7.Alternatiivsed nõuded on alusetud, kuna hagejal oleks tühise tehingu järgi õigus tagasi saada ainult see, mille ta välja maksis ja viivis seaduses sätestatud määras. Kostja on tagasi maksnud 149 eurot. Seega oleks võlasummast maksta veel 11 eurot ja seadusjärgne viivis. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 4,46 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 577,50 eurot.
9.08.05.2012 laenutaotluses ja hagiavalduses on välja toodud, et laenutaotluse käsitlemise ja laenusumma väljastamise eest kuulus tasumisele käsitlustasu 40 eurot. Lepingu üldtingimuste punkti 6.3. kohaselt kuulub käsitluskulu laenutaotleja poolt tasumisele koos laenu tagastamisega laenuperioodi lõpus. Lepingu üldtingimuste punkti 6.2. kohaselt ei arvesta laenuandja laenult intressi. Lepingu üldtingimuste punktis 6.1. on välja toodud, et krediidi netosumma 160 euro korral, mille tähtaeg on 30 päeva ja käsitlemise kulud on 40 eurot, on krediidi kulukuse määr 1410,33% ja krediidi brutosumma on 200 eurot.
10.Kuna laenuandja Ferratum Estonia OÜ tegutses oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on põhjendatud VÕS § 29 lg 2 ja § 397 lg 1 alusel tõlgendada laenu käsitlustasu 40 eurot kui laenu kasutamiselt tasumisele kuluvat intressisummat.
11.08.05.2012 laenulepingu krediidi kulukuse määr on 1410,33%. Leping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati, so mais 2012 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 31,03%. Laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab seega Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui 45 korda. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis lükkaks ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete vastane. Selle eelduse ümberlükkamiseks ei piisa hageja seisukohast, et käsitluskulu ei ole käsitletav intressina ja et laenutaotleja on kinnitanud laenu sobivust ja üldtingimustega tutvumist.
12.Kuna laenuleping on eeltoodust tulenevalt TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, siis tuleb lepingulisel alusel esitatud nõue jätta rahuldamata. Laenulepingu tühisusest tulenevalt puudub alus ka lepingujärgsete meeldetuletustasude jms nõudmiseks.
13.Kuna 08.05.2012 laenuleping on tühine, siis puudub alus pidada siduvaks ja kehtivaks ka 05.12.2012 sõlmitud kompromissilepingut koos selles kokku lepitud haldus- ja hooldustasudega.
14.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule alusetust rikastumisest tuleneva alternatiivse nõude 160 euro ja viivise väljamõistmiseks, kuid ei taotle laenusummalt intressi arvestamist ja selle väljamõistmist, siis puudub kohtul alus TsMS § 86 lg 4 kohaldamiseks ja intressi väljamõistmiseks.
15.Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on kostja hagejale tasunud 166,50 eurot. Hageja arvestas kostja poolt tasutud summad käsitluskulu 40 euro, meeldetuletuskirjade 20 euro ja võla sissenõudekuluga põhjustatud kahju 71,94 euro katteks.
16.Hageja ei ole tõendanud ja põhjendanud VÕS § 127 lg 4 ja § 128 kohase kahju tekkimist 20 euro suuruses seoses meeldetuletuskirjade saatmisega 23.11.2012 ja 26.09.2013. 08.05.2012 laenuleping on tühine ja puuduvad tõendid, mis põhjendaksid käsitluskulu 40 euro ulatuses kahju tekkimist. Asjaolu, et 26.09.2013 hoiatusele on lisatud võla sissenõudekulu suurusega 71,94 eurot, ei tõenda seda, et vastav kulu on VÕS § 127 kohaselt tekkinud ja põhjendatud. Kuna hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist summas 131,94 eurot (20 + 40 + 71,94), puudus hagejal alus kostja poolt tasutud 166,50 euro arvestamiseks kahju hüvitamise nõude katteks.
17.Arvestades eeltoodut võib VÕS § 1028 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel pidada põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu põhiosa 160 euro ja viivise väljamõistmiseks.
18.Põhinõue muutus sissenõutavaks 07.06.2012 ja põhinõude tasumata jätmise tõttu tekkis alates 07.06.2012 õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses ulatuses. VÕS § 88 lg 6 kohustuste täitmise järjestusest tulenevalt loeb kohus esimeses järjekorras täidetuks hageja põhinõude ja teises järjekorras täidetuks pärast põhinõude sissenõutavaks muutumist sellelt arvestatud viivise.
19.Võttes arvesse, et kostja on tasunud 22,90 eurot 08.01.2013, 22,90 eurot 04.02.2013, 22,90 eurot 04.03.2013, 22,90 eurot 08.04.2013, 22,90 eurot 23.05.2013, 50 eurot 10.07.2013 ja 2 eurot 25.08.2013, on kostja hagejale tasunud 10.07.2013 maksega täielikult põhivõlgnevuse summa 160 eurot ja kostjal on käesoleva hetkeni tasumata VÕS § 113 lg 1 seadusjärgse määra alusel põhivõlgnevuselt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis 4,68 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Põhinõude on kostja juba eelnevalt rahuldanud. Muud poolte poolt esitatud väited ei ole asjakohased.
20.Kostja pidas 03.11.2014 menetlusdokumendis põhjendatuks hageja põhinõuet 11 eurot ja seadusjärgset viivisenõuet ning tõi välja, et on valmis hagejaga läbi rääkima ja sõlmima kohtuvälise kompromissi. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 2 järgi jätta tervikuna hageja kanda, kuna hageja ei ole kostja pakutud kompromissilahendust aktsepteerinud, kohus rahuldas hagi osaliselt ja kostja poolt välja tooduga sarnases ulatuses.
21.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuluna õigusabikulud 8,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 70 eurot, seega kokku 577,50 eurot. Õigusabi on osutatud seoses 14.08.2015 hagile vastuse koostamisega 2,5 tunni ulatuses, 15.09.2014 vastuse koostamisega hageja väidetele 1 tunni ulatuses, 20.10.2014 kohtuistungil osalemiseks 0,75 tunni ulatuses, 03.11.2014 vastuse esitamisega hageja seisukohtadele 1,5 tunni ulatuses ja 20.11.2014 vastuse esitamisega hageja lõplikele seisukohtadele 2,5 tunni ulatuses. Kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud menetluskulude nimekirjas toodud ulatuses. Hageja on menetluse kestel esitanud täiendavaid väiteid ja asjaolusid, mille osas pidi kostja võtma seisukoha. TsMS 163 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 alusel tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulud 577,50 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
22.Hageja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus vastavalt hageja 12.11.2014 lõplike seisukohtade resolutsioonile (välja mõista kostjalt põhivõlg 142,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 30,56 eurot ja edasiulatuvalt viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni või alternatiivselt alusetu rikastumise sätete alusel põhivõlg 160 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 10,88 eurot ja edasiulatuvalt viivis) ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
23.Maakohus leidis ebaõigesti, et vaidlusalune laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine. TsÜS 86 lg-te 1-3 järgi peab tehingu tühiseks lugemiseks olema täidetud korraga kaks eeldust: 1) pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest vms asjaolust ja 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (nt on tegemist olukorraga, kus tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
24.Tehingu tühisusele tuginev pool peab oma sundolukorda tõendama (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-186-13 p 20 viitega lahendile nr 3-2-1-49-11, nr 3-2-1-137-06, 3-2-1-21-06). Tulenevalt TsÜS § 86 lg-st 2, TsMS § 230 lg-st 1 ja eelviidatud Riigikohtu lahenditest oli kostjal kohustus tõendada oma väidetavat sundolukorda 08.05.2012 lepingu sõlmimisel ja ka seda, et lepingu sõlmimisel teavitas ta sellest laenuandjat. Kostja ei esitanud eeltoodud asjaolude tõendamiseks ühtegi tõendit.
25.Hageja esitatud tõenditest tuleneb vastupidi see, et kostja ei ole lepingu kehtivuse osas vastuväiteid esitanud, ta on lepingu rikkumist ja võlga tunnustanud, hakanud võlga tasuma ja sundolukorda tal ei olnud (vt kostja e-kirju hagejale). Maakohus jättis kostja e-kirjad põhjendamatult arvestamata, rikkudes TsMS § 442 lg-t 8.
26.Maakohus ei andnud hinnangut ka sellele, et kostja tegi võla tasumiseks osamakseid. Tühise lepingu alusel ei oleks ta seda teinud. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et kostja on eelnevalt sõlminud sama laenuandjaga 10 korral analoogseid laenulepinguid ja kõiki neid täitnud. Kostja oli lepingutingimustest teadlik ja tal oli piisav kogemus hindamaks oma võimalusi analoogsete lepingute sõlmimiseks ja täitmiseks. Maakohus jättis eeltoodu ja vastavad tõendid tähelepanuta, rikkudes TsMS § 442 lg-t 8.
27.Jääb arusaamatuks, miks ei arvestanud kohus sellega, et kostja kinnitas laenuandjale omakäeliselt, et tal ei esine sundolukorda laenu võtmiseks ja ta soovib laenuandja üldtingimustel laenu väljastamist. Sellega tegi kostja tahteavalduse kindla õigusliku tagajärje saabumiseks. Enne esimese laenulepingu sõlmimist andis laenuandja kostjale põhjalikke selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Ka hagejale saadetud e-kirjades on kostja väljendanud korduvalt ja sõnaselgelt tahet võlgnevuse likvideerimiseks ja ta asus seda ka tegema. Seega on kostja nii otseselt kui ka kaudselt hagejale teatanud, et ta on nõus ning võimeline lepingut sõlmima ja täitma ning tal ei esine lepingu sõlmimiseks sundseisu.
28.Laenuandja kogus enne iga järgneva laenu andmist teavet ja hindas kostja krediidivõimelisust ja varasemat maksekäitumist. Laenuandja järgis krediidiasutuste seaduse KAS § 83 lg-s 3 ja VÕS § 4032 lg-s 1 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vaidlusalune tarbijakrediidileping ei ole tühine.
29.Kohus rikkus TsMS § 436 lg-t 4, mille kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohus käsitles otsuses 05.12.2012 sõlmitud kompromissilepingut, kuigi seda menetluses ei arutatud ja hageja ei ole selle ega järgmise kompromissilepingu alusel nõuet esitanud.
30.Vaatamata asjaolule, et kostja on laenulepingu kehtivust tunnustanud, soovinud võla tasumist maksegraafiku alusel, tasunud maksegraafiku uuendustasu, haldus- ja hooldustasu (ehk tasunud eraldi tasustatavate teenuse eest) ja osamakseid, luges maakohus sõlmitud kompromissi tühiseks koos selles kokku lepitud haldus- ja hooldustasudega laenulepingu väidetava tühisuse tõttu ning kostja poolt tasutuks kokku 166,50 eurot, mitte 149 eurot. Sellega rikkus kohus TsMS § 436 lg-d 1,2,3 ja 4.
31.Kohus leidis ebaõigesti, et sissenõudekulu 131,94 eurot ei ole põhjendatud ega tõendatud. Vaidlust ei ole selle üle, et laenuandja pöördus kostjapoolse rahalise
kohustuse rikkumise tõttu inkassoettevõtte Creditreform Eesti OÜ poole ja kostja suhtes toimus inkassomenetlus, millega kaasnesid sissenõudmiskulud. Seega on olemas otsene põhjuslik seos kostja poolse lepingurikkumise ja kahju vahel VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Meeldetuletustasu 20 euro ja käsitluskulu 40 euro puhul on tegemist eelnevalt välja töötatud fikseeritud kuludega, mis on kajastatud laenuandja üldtingimuste p-des 6.1. ja 8.3. ja millega peab laenusaaja laenu võtmisel arvestama. Üldtingimuste p 12.2. järgi saadetakse meeldetuletuskiri laenukohustuste mitteõigeaegse täitmise kohta lihtposti teel. Teatised loetakse kättesaaduks, kui nende postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. Laenuandja ei säilita meeldetuletuskirju, nende saatmise kohta tehakse märge laenuandja andmebaasi. Hageja sissenõudmiskulu suurus on märgitud kostjale saadetud nõudekirjal vastavalt võla suurusele ja inkassomenetluse kestusele. Kostja nendele kuludele vastu ei vaielnud.
32.Kohus arvestas ebaõigesti VÕS § 88 lg 6 alusel kostja tasutud summast kaetuks kõigepealt põhivõla 160 eurot. Kohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 88 lg-d 8 ja 9, mille kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lg-s 8 sätestatust erinevat järjekorda.
33.Maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. Kostja ei pöördunud kohtumenetluse ajal kordagi hageja poole kompromissi sõlmimiseks. Vastupidi, kompromissi pakkus hageja nii enne hagi esitamist kohtusse kui ka 20.10.2014 kohtuistungil. Kostja kompromissiga ei nõustunud. 03.11.2014.a. menetlusdokumendis ei teinud kostja hagejale kompromissiettepanekut, vaid tunnustas hageja nõuet 11 euro ja kindlaksmääramata summas viivise osas. Seega ei ole TsMS § 163 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud. Hagi osalise rahuldamise tõttu oleks kohus pidanud lähtuma TsMS § 163 lg-st 1.
34.Maakohus rikkus TsMS § 176 lg-d 7 ja 8, jättes kostja menetluskulude nimekirja hagejale kätte toimetamata. Seetõttu ei saanud hageja esitada nendele vastuväiteid ja kohus ei võinud menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. Vastus apellatsioonkaebusele
35.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Kuigi hageja märkis apellatsioonkaebuses, et vaidlustab otsuse täies ulatuses, on selline sõnastus ilmselgelt ekslik, sest kaebuse sisust ei nähtu soov vaidlustada kohtuotsust osas, millega tema hagi osaliselt rahuldati ja kostjalt mõisteti välja viivis 4,46 eurot. Seda võib järeldada ka apellatsioonkaebuses esitatud taotlusest teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada.
37.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Muus osas tuleb jätta kohtuotsuse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Samuti muudab ringkonnakohus maakohtu määratud hagi hinda.
38.Maakohus ei põhjendanud, millise arvestuse alusel ta leidis, et asja hind on 1074,71 eurot, nagu on märgitud otsuse sissejuhatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määras tsiviilasja hinna ebaõigesti ja TsMS § 137 lg 11 alusel tuleb seda muuta.
39.TsMS § 133 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ning sama seaduse §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega on hagihind maakohtus 142,94 eurot (põhinõue) + sissenõutavaks muutunud viivis 30,56 eurot + edasiulatuv viivis TsMS § 367 järgi 10,43 eurot (142,94x0,02%x365) = 183,93 eurot.
40.Arvestades kaebuse ulatust on tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses TsMS § 137 lg 1 järgi 179,47 eurot (183,93-4,46).
41.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidlusalune laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik tuvastada laenulepingu tühisus TsÜS § 86 lg 1 alusel. Eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (vt nt 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 p 22, 12.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-14 p 19, 03.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-14 p 9). Apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu lahendid ei ole asja lahendamisel arvestatavad.
42.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 4, mille kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohus tuvastas otsuses 05.12.2012 sõlmitud kompromissilepingu tühisuse, kuigi hageja selle lepingu alusel nõuet ei esitanud ja kompromissilepinguga seonduvaid asjaolusid menetluses ei arutatud. Maakohtu sellekohased põhjendused tuleb jätta kohtuotsusest välja.
43.Kostja sai 08.05.2012 Ferratum Estonia OÜ-lt laenu 160 eurot 30 päevaks. Laenu tagastamise tähtaeg oli 07.06.2012. Krediidi kulukuse määr oli lepingu järgi 1410,33% (I kd lk 179). Maakohus leidis õigesti, et kuigi lepingu üldtingimuste p 6.2 järgi ei arvesta laenuandja laenult intressi, tuleb antud juhul arvestada tasuna raha kasutamise eest (intressina) käsitluskulu 40 eurot, mis tuli tagastada koos laenuga laenuperioodi lõpuks (lepingu p 6.1 ja 6.3). Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks arvestada käsitluskulu tegeliku kuluna, mis kaasnes vaidlusaluse laenu andmisega.
44.Eesti Panga avaldatud keskmine tarbimiskrediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimise ajal 2012.a mais 31,03%. Seega on laenulepingu krediidi kulukuse määr antud juhul rohkem kui 45 korda suurem keskmisest tarbimiskrediidi kulukuse määrast ja tegemist on tühise laenulepinguga TsÜS § 86 lg 1 järgi. Seega ei pidanud kohus kindlaks tegema kostja sundolukorda või selle puudumist lepingu sõlmimise ajal, nagu hageja apellatsioonkaebuses ebaõigesti leiab.
45.Kuna laenuleping on tühine, on tühised on ka kõik laenusaaja kohustused üldtingimuste p-de 7 ja 8 järgi, sh kohustused tasuda maksegraafikute ja meeldetuletuskirjade eest, haldus- ja hooldustasu jne.
46.Kostja e-kirjad hagejale, milles kostja tunnistab lepingurikkumist ja võlga ning kostja poolt hagejale osamaksete tasumine ei muuda tühist lepingut kehtivaks ja eeltoodud asjaolud ei oma käesoleva asja lahendamisel tehingu kehtivuse/kehtetuse hindamisel tähtsust. Tähtsust ei ole ka asjaolul, et hageja oli ka varem sõlminud sama laenuandjaga analoogseid laenulepinguid, mida ta on täitnud. Samuti ei ole tähtsust sellel, kas hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte.
47.VÕS § 113 lg 5 teise lause kohaselt võib võlausaldaja sõltumata viivise maksmisest nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike sissenõudmiskulude hüvitamist. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud 131,94 euro suuruse kahju tekkimist sissenõudekulude näol. Asjaolusid ja tõendeid, mille alusel saaks kindlaks teha sissenõudmiskulude tegeliku ja mõistliku suuruse, hageja ei esitanud. Seetõttu on ebaõige hageja seisukoht, et VÕS § 88 lg-te 8 ja 9 järgi oleks kohus pidanud lugema kostja tasutud summadega kaetuks esmalt kulutused ja alles seejärel intressi.
48.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes laenu kasutamise aja eest intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.
49.Kostja tasus hagejale 22,90 eurot 08.01.2013, 22,90 eurot 04.02.2013, 22,90 eurot 04.03.2013, 22,90 eurot 08.04.2013, 22,90 eurot 23.05.2013, 50 eurot 10.07.2013 ja 2 eurot 25.08.2013. Kokku on kostja tasunud 25.08.2013 seisuga hagejale 166,50 eurot (I kd lk 106).
50.Laenu kasutamise aeg oli lepingu järgi 30 päeva, alates 08.05.2012 – 07.06.2012. Kostja peab tasuma selle aja eest intressi VÕS § 94 lg 1 järgi vastavalt sel ajal Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatatud intressimäärale, mis oli sel ajal 8% aastas (0,0219 % päevas), seega 30 päeva eest võlasummalt 160 eurot tuleb arvestada intressi 1,05 eurot (160x0,0219/100x30).
51.TsÜS § 86 lg 4 järgi pidi kostja tagastama hagejale seega 161,05 eurot (160+1,05) ja maksma viivist 4,46 eurot. Kuna kostja on hagejale tasunud 166,50 eurot, on ta tagastanud hagejale seisuga 25.08.2013 laenu, tasunud intressi ja viivise (kõik kokku 165,51 eurot). Seega ei olnud kostjal hagi esitamise ajal 17.06.2014 hageja ees võlgnevust. Maakohus eksis arvutustes ja leidis ebaõigesti, et kostjal on tasumata viivisevõlg 4,46 eurot, mis on kostja poolt tasutud summadega tegelikult kaetud. Kuna kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud, puudub olenemata maakohtu eksimusest alus kohtuotsuse tühistamiseks osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 4,46 eurot.
52.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel ebaõigesti TsMS § 163 lg-t 2 ja oleks pidanud hagi osalise rahuldamise tõttu lähtuma TsMS § 163 lg-st 1.
53.Hageja tegi kohtuistungil kompromissiettepaneku põhivõla 142,94 euro tasumise kohta, kuid kostja ei olnud sellise summa tasumisega nõus põhjusel, et tegemist on tühise tehinguga ja sellisel kujul ei ole kompromissiettepanek vastuvõetav (I kd lk 132).
54.Kostja 03.11.2014 menetlusdokumendist nähtub, et ta tunnistas põhivõlga 11 euro suuruses, samuti määratlemata summas viivisevõlga (I kd lk 184). Kostja märkis ka seda, et ta soovis sõlmida enne kohtuistungit hagejaga kompromissi, millega hageja ei nõustunud. Eeltoodust järeldub, et hageja soovis sõlmida kostjaga kompromissi vähesel määral 11 eurot ületava võlasumma tasumise kohta. See, et hageja ei olnud sellistel tingimustel kompromissi sõlmimisega nõus, nähtub 20.10.2014 kohtuistungi protokollist. Seega leidis maakohus põhjendatult, et hagi rahuldati sellesarnases ulatuses, nagu pakkus kompromissina kostja. TsMS § 163 lg 2 kohaldamise eeldus oli antud juhul täidetud.
55.Põhjendatud on apellatsioonkaebus selles osas, et maakohus rikkus TsMS § 176 lg-d 7 ja 8, kui ei toimetanud kostja menetluskulude nimekirja hagejale kätte ja ei küsinud selle kohta hageja arvamust olukorras, kus kostja ilmselt ei täitnud kohtu 28.01.2015 kirjas antud korraldust edastada oma menetluskulude nimekiri ka vastaspoolele (II kd lk 1). Ekslik on aga hageja seisukoht, et kohus ei võinud sellisel juhul menetluskulude
rahalist suurust üldse kindlaks määrata. TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi peab kohus määrama menetluskulude, sh õigusabikulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud suuruses. See tähendab, et kohus peab kulude vajalikkust ja põhjendatust hindama ka siis, kui vastaspool ei ole nende suhtes oma seisukohta avaldanud.
56.Kostja taotles õigusabikulude hüvitamist 8,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 70 eurot, kokku 577,50 euro suuruses summas. Maakohus märkis otsuses, et kostja õigusabikulud on taotletud ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Samas ei ole maakohus hinnanud vaidluse keerukust ega arvestanud hageja nõude suurust. Kohus ei põhjendanud, miks tuleb hagejalt välja mõista kostja esindaja kulu haginõudest üle kolme korra suuremas summas.
57.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagejalt kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel ületanud diskretsiooni piire.
58.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus leidis 06.05.2015 määruses (tsiviilasi nr 3-2-1-4-15 p 14), et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peavad olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulud. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks Riigikohtu arvates õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
59.Käesoleva tsiviilasja hind maakohtus oli 183,93 eurot ja kohus menetles asja lihtmenetluses. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole keskmisest keerulisema vaidlusega. Pooled vaidlesid sisuliselt selle üle, kas 08.05.2012 sõlmitud laenuleping oli TsÜS § 86 järgi tühine ja millised tagajärjed sellel pooltele on. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist tavapärase laenulepingust tuleneva vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerulised, samuti ei olnud tõendite hulk ja menetluse kestus tavapärasest suurem. Vastuseks hagile ja hageja seisukohtadele on kostja esindaja menetluse kestel koostanud ja esitanud maakohtule neli kirjalikku vastust (14.08.2014, 15.09.2014, 03.11.2014 ja 20.11.2014), mis on valdavas osas samasisulised. Samuti osales esindaja 20.10.2014 kohtuistungil, mis kestis 45 minutit. Seetõttu ei ole põhjust hagejalt välja mõista kostja menetluskulu haginõudest suuremas ulatuses. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab ringkonnakohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista jääb ligilähedaselt tsiviilasja hinna piiresse, s.o 185 eurot.
60.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.