esindaja XXXja lepinguline esindaja advokaat Gert Kasekivi Kostja XXXOÜ (registrikood XXX), seaduslik esindaja XXX ja lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova
Kohtuistungi toimumise aeg
28. aprill 2015. a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindajad XXX ja advokaat Gert Kasekivi Kostja esindajad XXX ja Aleksandra Bolšakova
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt Aktsiaseltsi XXXkasuks põhivõlg 5 184.48 eurot ja viivised 5 184.48 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Välja mõista XXXOÜ-lt menetluskulud 2 474.05 eurot Aktsiaseltsi XXXkasuks.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 474.05 eurot) tuleb XXXOÜ-l tasuda Aktsiaseltsile XXXkäesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-14-50246 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (15.05.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Aktsiaselts XXX(hageja) esitas 11.03.2014 maakohtule hagi XXXOÜ (kostja) vastu põhivõla 5 184.48 euro ja viivise 5 184.48 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 2013. a jaanuaris müügileping, mille esemeks oli betoonisegu C25/30 valmistamine ja tarne tootmishoone ehituseks aadressil XXX. Hageja täitis lepingut, tarnides kostjale betoonisegu tugevusklassiga C25/30 neljal korral: 18.01.2013, 23.01.2013, 01.02.2013 ja 08.02.2013. Kostja on jätnud tarnitud betooni eest osaliselt tasumata ning esitas 01.03.2013 hagejale pretensiooni, milles märkis, et 01.02.2013 ja 08.02.2013 valmistatud betoonisegu on ebakvaliteetne. Hageja nõuab kostjalt tasumata betoonisegu eest 5 184.48 eurot ja viivist 5 184.48 eurot. Hageja leiab, et puudub temapoolne lepingu rikkumine. Kostja tellis hagejalt etteantud omadustega betooni C25/30. Betooni tellimust on kasutusotstarbest johtuvalt võimalik täiendada kas keskkonnamõjude, ilmastikukindluse või keemiliste ainetega kokkupuute osas. Samuti on seda võimalik täpsustada konsistentsi, vajumi-, tihendatavuse- või valguvusklassi osas. Kostja ei kasutanud ühtegi võimalust täpsustada tellitava betooni omadusi, esitades tellimuse vaid survetugevusklassist lähtuvalt. Survetugevusklasside alusel on betoonitootjal välja töötatud betoonisegud, kus iga betoonitootja on valinud täiteainete, tsemendi ja vee optimaalse vahekorra, saavutamaks tellimuses esitatud survetugevusklassi. Kostja ei täiendanud tellimust ühegi lisatingimusega. Väidetav betooni halb keemiline koostis oleks pidanud olema läbiv kogu betoonkihi ulatuses, mitte ainult ülemises kihis. Hageja on seisukohal, et kostja esitatud ehitustööde päevikud kinnitavad hageja seisukohta, mille kohaselt ei ole kostja mainitud betoonitööde teostamisel olnud piisavalt hoolikas ega järginud betoonisegu üldtunnustatud paigaldamis- ja tihendamisnorme. Samuti on asjatundja arvamusega tuvastatud põrandapinnal selgelt süsihappegaasi tekitatud betoonpinna karboniseerumine. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja tarnis kostjale ebakvaliteetset betoonisegu ja on seega müügilepingut rikkunud. Hageja poolt tarnitud betoonist valmistatud põrandapinda ei olnud võimalik lihvida. Betoonisegu ebakvaliteetsus seisnes selles, et pind kihistus, mis arvestades ehitusobjekti eripära, oli lubamatu. Kostja hinnangul on oluline betooni keemiline koostis. Kostja oli sunnitud ebakvaliteetset betoonisegu tugevdama
2-14-50246 epoksiidmaterjaliga, tehes selleks kulutusi kogusummas 10 720 eurot. Seega leiab kostja, et menetluses tehtud tasaarvestuse tagajärjel on hageja nõue kostja vastu lõppenud. Lisaks esitab kostja alternatiivselt viivise vähendamise taotluse, leides, et lepinguga kokku lepitud viivisemäär 0,5% päevas on ebamõistlikult kõrge. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjas tähtsust omavate oluliste asjaolude üle: • 14.05.2012 on pooled sõlminud müügilepingu nr 8/61-2012, millega reguleeriti pooltevahelisi lepingulisi suhteid (kd I tl 63-66); • Hageja müüs kostjale vastavalt kostja tellimusele betoonisegu C25/30, mis tarniti neljal korral (18.01.2013, 23.01.2013, 01.02.2013 ja 08.02.2013) tähtaegselt aadressile XXX; • Hageja esitas kostjale tasumiseks arved, millest tasumata on kaks viimast arvet 01.02.2013 nr 400213 summas 3 320.88 eurot ja 08.02.2013 nr 400268 summas 1 863.60 eurot (kd I tl 11-12); • Kostja esitas hagejale 01.03.2013 pretensiooni, et kaks viimast betoonitarnet olid ebakvaliteetsed, millest tulenevalt jättis kostja arved kogusummas 5 184.48 eurot tasumata (kd I tl 21).
5.Poolte vahel on sõlmitud müügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 tähenduses. Kostja kohustub hagejale tasuma asja ostuhinna. Kostja ei ole oma kohustust hageja ees täitnud, kuna leiab, et müüdud betoon ei vastanud lepingutingimustele. Kostja väidab, et betooni mittevastavusest tulenevalt on tekkinud talle parandamiskulud 10 720 euro ulatuses ning nõuete tasaarvestamise tagajärjel on hageja nõue kostja vastu lõppenud (VÕS § 186 p 2). VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198). Puudub vaidlus, et tasaarvestuse formaalsed eeldused on kostja poolt täidetud (kd I tl 189-193).
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on müügilepingut rikkunud ning kas sellest tulenevalt on kostja tasaarvestuse materiaalsed eeldused täidetud. Kostja on ebakvaliteetse betoonpõranda parandanud ja nõuab selleks tehtud kulutuste hüvitamist. Kostja tasaarvestuseks esitatud nõude aluseks saab olla VÕS § 222 lg 5. Kohtul tuleb tuvastada, kas hageja poolt kostjale müüdud betoonisegu vastas lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 1 esimene lause sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kostja ei vaidle, et tellis hagejalt betoonisegu tugevusklassiga C25/30 (saatelehed kd I tl 12-16, 18-20). Hageja tõendab väljavõtetega, et sellise tugevusklassiga betoonisegu kostjale ka tarniti (kd I tl 25-26). Kostja väited, et kahest viimasest betoonitarnest valatud põrand
2-14-50246 oli ebakvaliteetne, on tõendatud tunnistaja XXXütluste ja asjatundja XXXarvamusega (kd II tl 81-82, kd I tl 27-38). Tunnistaja ütluste kohaselt jäi betoonist põranda pealmine kiht väga pehmeks ning seda oli vaja epoksiidpigiga tugevdada. Samas ei oska tunnistaja öelda, mis oli ebakvaliteetse betoonpõranda põhjuseks. Asjatundja XXXon fikseerinud, et põranda pealmine pind on kraapejälgedega ja suhteliselt kergelt kriimustatav, mis ei ole omane betoonile klassiga C25/30.
7.Kostja leiab, et ebakvaliteetse põranda põhjuseks oli betoonisegu vale keemiline koostis. Kostja arvab, et betoon sisaldas ebaõigeid koostisosi, mistõttu oli võimatu betooni peamist kihti lihvida. Hageja tugineb asjaolule, et kostja tellis hagejalt etteantud omadustega betoonisegu klassiga C25/30 (betoon, mille nõutavad omadused ja täiendavad näitajad on tootjale ette antud), täiendamata tellimust ühegi lisatingimusega. Kostja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Samuti ei ole kostja välja toonud, millisele betooni keemilisele koostisele pidi müüdav betoonisegu vastama. Hageja selgitab täiendavalt, et survetugevusklasside alusel on betoonitootjal välja töötatud betoonisegud, kus iga betoonitootja on valinud täiteainete, tsemendi ja vee optimaalse vahekorra saavutamaks tellimuses esitatud survetugevusklassi. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Hageja tõendab tootestandardit tootmisprotsessis kasutatavate materjalide vastavus- ja tootmisohje sertifikaatidega (kd I tl 81-83). Seega saab lugeda tõendatuks, et hageja poolt tootmisprotsessis kasutatavad tsement ja täiteained vastavad tootestandardile. Kostja sai hagejalt neljal korral betoonisegu tugevusklassiga C25/30 ning kahe esimese tarnega probleeme ei tekkinud.
8.Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja poolt kostjale müüdud betoonisegu vastas kokkulepitud tingimustele. Hageja tõendab väljavõtetega, et vastava tugevusklassiga betoonisegu kostjale tarniti (kd I tl 25-26). Kaudselt tõendab betoonisegu nõuetele vastavust vaidlusalustel kuupäevadel hagejalt sama betooni ostnud isikute kinnitused, et betoonisegu vastas nõuetele (kd I tl 130-134). Asjatundja XXX arvamuse kohaselt ületab vaidlusalusest betoonisegust valatud põranda survetugevus tugevusklassi C35/45 ja seega ületab see nõutavat klassi C25/30. Ebarahuldava põrandapinna tekkepõhjuseks toob asjatundja XXX välja madalal temperatuuril tehtud betoonitööd. Betooni kivinemine oli aeglane ja eksiti pealispinna lihvimise õige hetke valikul, millega rikuti tarduva betooni ülakihi struktuur, mis jäi kivinemise järgselt nõrgemaks betooni põhimassi omast. Seega on põranda betooni ülakiht ebakvaliteetne, sest ilmselt põranda valu tehnoloogiaga on rikutud betooni ülakihi struktuuri, sest kivinenud betooni põhimassi survetugevus ületab uuringu alusel betooni saatedokumentides oleva (kd I tl 27-38). Ekspert XXXarvamuse kohaselt ületab tarnitud ja paigaldatud betooni survetugevus projekteeritud betooni survetugevust u 1.8 korda, mis tähendab, et betoon vastab tugevusklassile C25/30. Eksperdi hinnangul põhjustasid kaks ehitustehnoloogia rikkumist (ei toimunud betooni tihendamist, kivistuva ja lihvimist ootava betooni pinnale lisati vett) betoonpõranda kihistumise ja pinnakihi poorsuse ning nõrgenenud survetugevuse. Eksperdiarvamuse kokkuvõtte kohaselt on betoonpõranda survetugevus C25/30 tagatud ning põranda kihistumise ning pealispinna survetugevuse lokaalse kao põhjus on ehitustehnoloogia rikkumises: betooni tihendamata jätmises ning lihvimisaja vales määramises koos lihvimisajal vee lisamisega betoonpõranda pinnakihti (kd II tl 2-16). Kohtul puudub alus kahelda asjatundja ja kohtu poolt määratud eksperdiarvamuse usaldusväärsuses. Mõlemas arvamuses on välja toodud järeldused ning kuidas
2-14-50246 asjatundja/ekspert sellistele järeldustele on jõudnud. Kuna betoonisegu tugevusklass C25/30 oli müügilepingust tulenev tingimus, siis ei ole hageja pooltevahelist müügilepingut rikkunud. Seega ei ole lepingurikkumist toimunud ja kohus ei pea hindama teisi tasaarvestuse materiaalsete eelduste olemasolu. Hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Hageja nõuab kostjalt viivist 0.5% päevas tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Viivisenõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja müügilepingu p 6.1.3. Kostja on esitanud viivise vähendamise taotluse. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ning viivisenõudel on kompensatsiooniline iseloom.
10.Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist põhivõla suuruses. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole üldjuhul põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05, p 18). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Käesoleval juhul ei nõua hageja põhivõlast suurema viivise väljamõistmist. Kuna viivise vähendamist taotles kohtult kostja, on kostja kohustus TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kostja põhjendused, et viivisemäär on vastuolus heade kommetega ja kostja jaoks äärmiselt ebasoodne, on ainetud (kd I tl 59-60). Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05, p 14). Kohus ei ole tuvastanud viivise vähendamise eelduste olemasolu. Menetluskulud
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus andis 28.04.2015 kohtuistungil pooltele tähtajad menetluskulude nimekirja esitamiseks ja vastuväidete esitamiseks (kd II tl 84). Hageja menetluskulud koosnevad
2-14-50246 riigilõivust 500 eurot, ekspertiisikulust 1 800 eurot ja lepingulise esindaja kulust tunnihinnaga 110 eurot 7 t 20 min eest summas 806.67 eurot.
13.Esmalt käsitleb kohus riigilõivu ja ekspertiisikuluga seonduvat. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud mh eksperdikulud. Riigilõivu tasumine hagiavalduse esitamisel summas 500 eurot ja ekspertiisikulude kandmine summas 1 800 eurot on nähtav tsiviilasja toimikust (kd I tl 40, 237). Kostja ei ole nimetatud kulude osas vastuväiteid esitanud. Tegemist on põhjendatud kuludega ning need tuleb kostjalt taotletud ulatuses välja mõista.
14.Järgnevalt analüüsib kohus lepingulise esindaja kuludega seonduvat. Kostja on vastaspoole lepingulise esindaja kulude suurusele vastu vaielnud. Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud 7.2 töötunni ulatuses ei ole mõislikud ja põhjendatud, sest lepinguline esindaja osales vaid ühel kohtuistungil, kestusega 1.5 tundi. Kostja hinnangul on põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi – 1.5 t toimikuga tutvumine ning 1.5 t kohtuistungil osalemine. Kostja ei nõustu ka hageja esindaja tunnitasumääraga 110 eurot, millele lisandub käibemaks, leides, et see on liiga suur. Kostja hinnangul on mõistlik tunnitasu määr 120 eurot (käibemaksuga). Kostja viitab TsMS § 176 lg-le 1, et hageja pidi menetluskulude nimekirja esitama kohtule enne 28.04.2015 kohtuistungit. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. TsMS § 176 lg 1 sätestab, et kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.
15.Käesolevas asjas toimus kohtuistung 28.04.2015. Hageja esindaja esitas menetluskulude nimekirja 04.05.2015. Kohtu hinnangul on hageja esindaja esitanud menetluskulude nimekirja osade kulude suhtes TsMS § 176 lg 1 sätestatud tähtaega rikkudes, mistõttu kohus ei analüüsi hageja esindaja kulu vajalikkust ja põhjendatust toimingute osas, mis eelnesid enne 28.04.2015 kohtuistungit. Selles osas jätab kohus hageja esindaja taotluse rahuldamata TsMS § 66 ja § 176 lg 1 alusel.
2-14-50246
Kohus, hinnates hageja esindaja ajakulu kohtuistungil osalemise eest 1 t 50 min vältel leiab, et esindaja ajakulu ei ole osaliselt põhjendatud, kuna 28.04.2015 peetud kohtuistung kestis 1 t 35 min. Seega on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu istungil osalemise eest 1 t 35 min osas, mis on 174.05 eurot. Hageja esindaja tunnitasu määra peab kohus käesoleva tsiviilasja raames mõistlikuks. Kohus ei nõustu kostja esindaja seisukohaga, et see on ülepaisutatud. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramist tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (advokaat) puhul on selline tunnihind vaidluse kestust ja keerukust arvestades mõistlik ja põhjendatud. 11.02.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 tehtud määruses luges Riigikohus võimalikuks lepingulise esindaja keskmisest mõnevõrra kõrgemat tunnitasu, so kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Seega ei ole 110 euro suurune tunnitasu määr üleliia kõrge.
16.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on 2 474.05 (500+1 800+174.05) eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.