2.Välja mõista kostjalt Xxx Xxxlt hageja KÜ Tiigi 7 kasuks võlgnevus 1 259 (üks tuhat kakssada viiskümmend üheksa) eurot 90 senti.
3.Menetluskulud kannavad pooled võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele (59% kostja : 41 % hageja) 3.1 Hageja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldada osaliselt.
3.2 Välja mõista Xxx Xxxlt hageja menetluskulude katteks 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot 25 senti.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
1.KÜ Tiigi 7 esitas 13.05.2014.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxx Xxxlt 2 504, 41 euro saamiseks. Kohus tegi 26.05.2014.a R. Xxxle makseettepaneku, millele Xxx Xxx esitas vastuväite. 15.07.2014.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning nõue kostja vastu anti üle hagimenetlusse.
2.KÜ Tiigi 7 teostab korterelamu Tiigi 7 haldamist ja majandamist. Kommunaalteenuste eest tasumine toimub korteriühistu kaudu. Kostja Xxx Xxx on Tiigi 7 asuva korteri nr xxx omanik ja KÜ Tiigi 7 liige. Korteriühistu on kostjale esitanud igakuiselt arved tasumata kommunaalteenuste eest. Kostja on omapoolseid kohustusi täitnud osaliselt ja tasunud makseid ebakorrapäraselt. Laekunud maksed on ühistu arvestanud varasemate võlgnevuste katteks. Hageja tunnistab, et arvestustes võis olla mõningast segadust. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus hageja ees on 1 689, 91 eurot põhivõlg ja viivised 418, 03 eurot (tl 77, nõude täpsustus), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Menetluskulud 393, 02 eurot (riigilõiv 275 eurot, ülejäänud õigusabikulud 120 eurot) palub KÜ Tiigi 7 jätta kostja Xxx Xxx kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja tunnistab hagi osaliselt- summas 1 259, 90 eurot, ülejäänule vaidleb vastu. Viivisenõuet ei tunnista. Kostja leiab, et viiviseid ei saa olla viivise arvestusega nõus ei ole. Kostja märgib, et KÜ esitatud arved ja tema käsutuses olevad arved on erinevad, korteriühistu raamatupidamises on pidevalt segadusi. Enda sõnul on kostja aeg-ajalt arveid tasunud, aga ühistu dokumentatsioon seda ei näita. Peamine vaidlus on 445, 20 arve tasumise osas, arve esitati kostjale jaanuaris 2015, arvestati võlgnevuse katteks maha aga juba varem. Viivise nõude osas märgib kostja, et kuna hageja arvestustes on pidevalt vigu ja segadust, ei ole võimalik täpselt ja õigesti arvestada ka viivist.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
5.Hageja tugineb oma nõudes Xxx Xxx vastu sellele, et kostja on rikkunud hageja korteriühistu liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda korteriühistu majandamiskulude kommunaalteenuste eest, on kostja kuulumine hageja so KÜ Tiigi 7 liikmete hulka. Selles osas käesolevas asjas vaidlust ei ole. Kostja Xxx Xxx on Vokas xxx korteri omanik ja KÜ Tiigi 7 liige.
ja
6.Tulenevalt KÜS § 15 lg 1 sätestatust, koostab korteriühistu juhatus ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Majandamiskulud KÜS tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti (KÜS § 151lg 1) Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates (KÜS § 7 lg 4). KÜ Tiigi 7 põhikirja p 3.2.5 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosolkeu poolt kehtestatud suuruse ja koras.
7.Hagi täpsustuse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 1 689, 91 eurot, viivist 418, 03 eurot ja menetluskulude hüvitamist (tl 117). Kostja Xxx Xxx tunnistab nõuet osaliselt. Kostja tunnistab põhivõlga summas 1 259, 90 eurot. Poolte vahel on vaidlus põhinõude osas 445, 20 eurot, samuti vaidlustab kostja hageja esitatud viivisenõuet (tl 132). Hageja väitel arvestati eespool viidatud makse kostjalt võla kättesaamiseks inkassofirma poolt esitatud arve tasumiseks. Kostja vaidleb sellele vastu, märkides, et makse on tasutud 30.06.2014, arve inkassoteenuste eest esitas ühistu aga kostjale jaanuaris 2015 (tl 132 pöördel). Kostja lisab, et hagiavaldusele lisatud arvetel ja kostjale tasumiseks esitatud arvetel on tasumisele kuuluvad summad erinevad, mistõttu ei saa olla õige ka viivisearvestus.
8.Kohus nõustub kostjaga selles ja märgib, et hagiavaldusele lisatud viivise arvestuses märgitud arvetel nr 14 07.01.2013, nr 43 06.02.2013, nr 72 08.03.2013 ja nr 101 07.04.2013 (tl 25) ja kostjale tasumiseks esitatud samade nr ja kuupäevaga arvetel (tl 45-49) on märgitud erinevad summad. Samuti ei kajastu hageja esitatud väljavõttes (tl 121) 04.04.2014.a kostja poolt tasutud 500 eurot (tl 51).
9.Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad nende nõuded või vastuväited. Hageja pidanuks oma majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Selliseid asjaolusid ei ole hageja tõendanud. KÜS § 151 lg 1 tulenevalt tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 14) Käesoleval juhul ei ole hageja suutnud tõendada kulude suurust tervikuna ega kostja täitmata kohustuse suurust. Ühistu esitatud arved ja väljavõtted tasumiste kohta on ilmselgelt ebatäpsed ja vastuolulised, mistõttu pole võimalik täpselt määratleda millal ja millises summas iga konkreetne kohustus (igakuine) makse sissenõutavaks muutus. Seega ei ole võimalik tuvastada viivise õigeks ja täpseks arvutamiseks vajalikke asjaolusid.
10.Iseenesest on õige põhimõte, mille kohaselt ühistu arvestab raha laekumisel esmalt tasutuks varasemad kohustused. VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaselt, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kui makse tasuja ei määra, mis kuude eest ta summasid tasub (makse selgitusse märgitud nt vaid "kommmaksed, võlg") ja samuti ühistu ei määra, millise kohustuse katteks ta laekunud maksed loeb, tuleb lähtuda VÕS § 88 lg-s 6 sätestatud järjekorrast, lugedes täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.
11.Kuna kostja võttis omaks hageja nõude osaliselt, summas 1 229, 90, rahuldab kohus hagi osaliselt, kostja omaksvõetud ulatuses. Ülejäänud osas on nõue tõendamata, mistõttu jätab kohus ülejäänud osas hagi rahuldamata.
12.Võttes aluseks hagihinna, lahendas kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 13.1 Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 13.2 Kohus jaotab menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja viimane nõue oli välja mõista põhivõlg 1 689, 91 eurot ja viivis 418, 03 eurot, kokku 2 107, 94 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks 1 259, 90 eurot. Kohus rahuldab hagi ca 59 % ulatuses. Seega kannab kostja 59% hageja menetluskuludest. 13.3 Vastavalt TsMS § 174 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses kui kulude kindlaksmääramine ei takista otsuse tegemist. 13.4 Hageja menetluskulud on hageja taotluse kohaselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja õigusabikulud kokku 393, 02 eurot (kohtu arvutuste kohaselt peaks olema 395 eurot : riigilõiv 75, 13 + 199, 87 + 120 ). Poole lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja väitel on hageja kandnud õigusabi kulu 120 eurot. Hageja esitas kohtule Harjaks Inkasso OÜ arve 120 eurot. Hageja esitas 2 erinevat arvet: tl 138 arvet ei ole võimalik seostada kostja isiku ega käesoleva kohtuasjaga, tl 140 arve on väidetavalt koostatud 31.10.2014 R. Xxx kirjadele vastuse koostamise, dokumentide analüüsi ja kompromissi arutlemise eest. Samal ajavahemikul ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi menetlusdokumenti, mistõttu ei pea kohus viidatud kulu vajalikuks ega põhjendatuks. KÜ enda arvete analüüsiks ei ole põhjendatud õigusabi võtmine ega selle kulude väljamõistmine vastaspoolelt. Riigilõivu nõue on põhjendatud. Hageja tasus menetluses riigilõivu kokku 275 eurot, millest 59 % tasub kostja. Kohus mõistab Xxx Xxxlt hageja menetluskulude katteks 162, 25 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, mistõttu loeb kohus, et kostjal menetluskulu ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.