DB hagi Salva Kindlustuse AS vastu kahju hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.01.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1700 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
DB apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): DB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja prokurist Elar Simmo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 05.01.2015 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta DB kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.10.11.2010 esitas DB (hageja) Eesti Liikluskindlustuse Fondi kindlustuse vaidluskomisjonile kaebuse, milles palus kohustada Salva Kindlustuse AS (kostja) hüvitama hagejale liiklusõnnetusega tekkinud kahju. Vaidluskomisjon 11.11.2013 otsusega rahuldas kaebuse, tunnistas 29.09.2010 toimunud liiklusõnnetuse, milles osalesid Mercedes-Benz 260E (registreerimismärgiga XXXXXX, edaspidi ka sõiduk MB I) ja Mercedes-Benz E420 (registreerimismärgiga XXXXXX, edaspidi ka sõiduk MB II), LKindlS §-le 26 vastavaks kindlustusjuhtumiks ja kohustas kostjat hüvitama Mercedes-Benz E420 registreerimismärgiga XXXXXX omanikule tekkinud kahju. Kostja esitas maakohtule taotluse vaadata kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.
2.Hageja palus (hagi muudetud terviktekstina esitatud 03.02.2014, tlk 41) mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitamiseks 1700 eurot.
3.29.09.2010 parkis hageja isikliku sõiduauto Mercedes-Benz E420 (registrinumber XXXXXX) Tallinnas Puhangu tänaval Sõle tänava suunas tee paremal poolel maja nr XX juures. Hageja, lahkudes autost, ei lülitanud mootorit välja. Sõle tänavalt Pelguranna tänava suunas liikus sõiduauto Mercedes-Benz 260E (registrinumber XXXXXX) mille juht ei tulnud toime auto juhtimisega, ei suutnud läbida kurvi, mis on ligikaudu 90 kraadi, sõitis teelt välja vastassuunda, kus sõitis vastu hageja auto vasakut külge, seejärel sõitis välja teelt paremale poolele ja põrkas vastu puud. Kostja kahtlustused kindlustuspettuse katses on alusetud. Hageja oli omandanud auto Leedus 2000 euro eest. Liiklusõnnetuse hetkel maksis samasugune auto Eestis 2300 eurot. Hageja realiseeris auto 600 euro eest. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et sõiduki MB I registrinumbriga XXXXXX omanik IK (endise nimega JG) on hageja tuttav, isikute vahel on juba varasemast head suhted ja et nimetatud isikud või nendega seotud sõidukid osalevad regulaarselt liiklusõnnetustes. Sõidukiga registrinumbriga XXXXXX on sõidetud hageja sõidukile piirkonda, mis tagab, et sõiduk ei ole majanduslikus mõttes enam taastatav. Sõiduk registrinumbriga XXXXXX ei olnud selle ostmisel kaks päeva enne deklareeritud liiklusõnnetust sõiduvõimeline. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et kokkupõrke ajal oli hageja sõidukil süütevõti süütelukus pööratud asendis. Ekspertiisi käigus väljaselgitatud asjaolud on vastuolus hageja poolt avaldatuga. Asjaolud viitavad, et kokkupõrge ei saanud toimuda hageja kirjeldatud viisil, vaid kindlustushüvitise saamise eesmärgil. LKindlS §-s 26 sätestatud liikluskindlustuse koosseisu esinemine on tõendamata. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus 05.01.2015 otsusega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2(5)
6.Asjas kogutud tõendid viitavad liiklusõnnetuse lavastamisele hageja ja VS või IK poolt alljärgnevatel põhjendustel. Kriminaalasjas ütlusi andnud sõiduki MB I eelmise omaniku MR ütluste kohaselt vahetult enne avariid sõidukit MB I ostmas käinud VS ja IK ei tundunud huvi sõiduki MB I tehnilise seisukorra vastu, kuigi VS ütlustest nähtub, et ta vajas ostetud sõidukit talvel sõitmiseks. Ostmise hetkel ei olnud auto sõidukõlbulik ja vajas remonti. Selline käitumine ei ole sõiduki ostmisel tavapärane, sest kasutatud sõidukite ostmisel on lisaks hinnale oluliseks tingimuseks sõiduki seisukord ning eeltoodu annab aluse järeldada, et sõiduk MB I osteti eesmärgiga kasutada seda sõiduki MB II puruks sõitmiseks kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Hageja kriminaalasjas antud ütlused 29.09.2010 õhtul toimunud sündmuste kohta (tema viibimiskoht avariipaigast kaugel sõbra maja otsides poole tunni jooksul, sõiduki süüte väljalülitamine ja uste lukustamine) on vastuolus hagiavalduses esile toodud asjaoludega, mille kohaselt ei lülitanud hageja süüdet välja, sest vestles lähedal tuttavaga. Hageja on selgitanud, et kokkupõrget ta ei kuulnud. Maakohtu arvates oli eluliselt ebausutav hageja hagiavalduses esile toodu, et ta jättis sõiduki järelevalveta lukustamata ustega ja võtmed süütelukus Puhangu tänavale ning, rääkides sõbraga juttu 20-30 meetri kaugusel sõidukist, ei kuulunud, kui VS tema sõidukile nii suurel kiirusel otsa sõitis, et sõiduk ca 15 m kaugusele puu vastu põrkus. Liiklusõnnetuse lavastamisele viitavad MA ja RA kriminaalasjas antud ütlused selle kohta, et liiklusõnnetuse toimumise kohal puudusid klaasi- ja plastmassikillud ja tosooli või õlilekked ning kahjustused puudel, samuti ekspert AL arvamus, mis ei välistanud olukorda, et sõiduki turvasüsteemid olid juba eelnevalt või avariijärgselt lahti lastud, s.t aktiveeritud väliste vahenditega turvasüsteemide juhtploki väliselt. Järelikult ei välistanud ekspert sõiduki varasemat avariilisust ega õhkpatjade avanemist mõne varasema avarii tõttu. Eluliselt ebausutav on olukord, kus hageja satub lühikese ajavahemiku jooksul regulaarselt oma sõidukitega sarnastesse avariidesse, kusjuures avariisid ei ole põhjustanud hageja halb sõiduoskus või liikluskultuur või sõidukite juhtimine ebakaines olekus, vaid korduvalt on sõidetud otsa tema poolt pargitud sõidukile. Ebausutav on võimalus, et liiklusõnnetustesse erinevates Tallinna piirkondades satub hageja kas IK-ga või IK-ga tuttavate isikutega juhuslikult. Pigem viitab see omavahel tuttavate isikute poolt sihilikult põhjustatud avariidele.
7.Kriminaalmenetluse toimikus olevatest tõenditest nähtub, et lühikese ajavahemiku jooksul on toimunud kolm sarnast liiklusõnnetust, millega on seotud nii hageja kui ka IK. Liiklusõnnetused põhjustas alati väheväärtuslik sõiduk, mille hävimine tõi kaasa minimaalse materiaalse kahju ning kus kahjustada sai väärtuslikum sõiduk, et liiklusõnnetuste puhul oli tegemist tehniliselt raskete liiklusõnnetustega, mille tagajärjel ei olnud otstarbekas sõidukeid taastada, vaid maha kanti kokku seitse sõidukit, et sõidukite juhid ei ole saanud ise üheski avariis vigastusi, mis oleks tinginud politsei sündmuskohale kutsumise ning et liiklusõnnetused on toimunud samade isikute osalusel erinevates piirkondades, mis on vähetõenäoline. Lisaks eelnevale on IK olnud osaline veel viies liiklusõnnetuse.
8.Liiklusõnnetuse lavastamise korral ei ole LKindlS § 26 sätestatud kindlustusjuhtumi koosseisulised tunnused täidetud. Hageja ei ole tõendanud, et 29.09.2010 õhtul kella 20.30 ajal Tallinnas Puhangu tn XX maja juures toimunud liiklusõnnetuse puhul oli tegemist liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga LKindlS § 26 lg 1 mõttes. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
3(5)
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 1700 eurot.
10.Maakohus on suhtunud asjasse pealiskaudselt. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu, et kostja avalduse alusel alustatud kriminaalmenetlus lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Ringkonnaprokuröri 19.03.2013 aktis on öeldud, et kokkuleppe fakti ei ole aset leidnud. Politsei leidis, et antud avarii toimumine oli võimalik. Maakohus on eiranud vaidluskomisjoni arvamust hagi põhjendatuse kohta.
11.Maakohus ei ole arvestanud, et kriminaalmenetluse uurijatele olid esitatud andmed sõidukisse investeerimise kohta ja asjaolu kohta, et sõiduk on kallim kui tema turuhind. See tõendab, et puudus kokkupõrke korraldamise tahtlus. Tegemist on tavalise liiklusõnnetusega. Vastustaja seisukoht
12.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Maakohus on tõendeid põhjalikult käsitlenud, neid ammendavalt hinnanud ja jälgitavalt põhjendanud järeldust, et 29.09.2010 toimunud liiklusõnnetuse näol ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga kokkupõrke toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse § 26 lg 1 mõttes. Prokuratuuri ja vaidluskomisjoni hinnangud ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. See, et kriminaalmenetlus lõpetati raskuste tõttu kokkupõrke põhjustanud isikute kokkuleppe tõendamisel, ei takista maakohtul tsiviilasja menetledes asuda esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtudes seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Ka kriminaalmenetluse lõpetamise määruses nenditi, et on kahtlusi avarii asjaoludes, kuid kriminaalsüüdisutuse esitamiseks ei ole see piisav. Maakohus on veenvalt põhjendanud seisukohta, mille kohaselt hageja esiletoodud asjaolu, et kokkupõrke näol oli tegemist õnnetusjuhtumiga, ei ole usutav ja tõendatud.
16.Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, kuidas vaidluskomisjoni seisukohad võiksid tõendada asjaolu, millele hageja soovib tugineda. Vaidluskomisjoni õiguslikel
4(5)
hinnangutel puudub kohtuasjas tähtsus. Kohus teeb otsuse tuvastatud asjaoludest lähtudes ja õigusnorme kohaldades (TsMS § 436 ja § 438).
17.Asjaolu, et hageja sõiduki väärtus oli ostuhinnast suurem, ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale hageja motiivi suhtes. Hageja väited ostuhinna kohta ei ole ka omavahel kooskõlas. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja sõiduki 2000 euro eest ja kohtuistungil antud hageja seletuste kohaselt ostis hageja sõiduki 1800 euro eest. Asjaolu, et sõiduki väärtus oleks sellele tehtud kuludest sõltumata võimalikult suur, oli hageja huvides ka juhul, kui kokkupõrget oleks vastavalt hageja kavatsusele käsitletud kindlustusjuhtumina, sest sellest oleks sõltunud kindlustushüvitise suurus.
18.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust, mille kohaselt jäeti menetluskulud hageja kanda, pole alust muuta .
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.