Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 05. jaanuaril 2015 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number Kohtuasi
2-13-54869 XXX hagi Salva Kindlustuse vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
1700 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX) Kostja: Salva Kindlustuse AS, (registrikood: 10284984, asukoht: Pärnu mnt. 16, Tallinn 10141 lepinguline esindaja Elar Simmo
Menetluse liik
Kohtuistung 20. oktoobril 2014
Resolutsioon
Jätta XXX hagi Salva Kindlustuse vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta XXX kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Eelnev menetluskäik ja vaidluse asjaolud
1.Kindlustuse vaidluskomisjon tegi 11.11.2013 kaebuses nr 7-1/11/4 otsuse, millega rahuldas hageja kaebuse, tunnistades 29.09.2010 toimunud liiklusõnnetuse, milles osalesid sõiduautod Mercedes-Benz 260 E reg. märk XXX (edaspidi ka: MB I) ja sõiduk Mercedes-Benz E420 reg. märk XXX(edaspidi ka: MB II) liikluskindlustuse seaduse § 26 vastavaks kindlustusjuhtumiks ning kohustas kostjat Salva Kindlustuse AS-i hüvitama sõiduki MB I omanikule (hagejale) tekkinud kahju.
2.Kostja sai vaidluskomisjoni otsuse kätte 11.11.2013. Kostja ei nõustu vaidluskomisjoni otsusega ning leiab, et vaidlusalune liiklusõnnetus oli lavastus, st. tegemist oli liiklusõnnetuses osalenud sõidukitega seotud isikute teadliku tegevusega sõidukite
kahjustamisel, eesmärgiga saada kostjalt liikluskindlustuse kindlustushüvitist. Kostja on seisukohal, et vaidlusalusel juhul ei ole tegemist LKindlS § 26 sätestatud liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga, mis annaks hagejale aluse kostjalt kindlustushüvitise saamiseks. Juhindudes liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-st 58 lg 4, 7 palub kostja kohtul läbi vaadata hageja poolt kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluse korras hagina. Hagiavalduse asjaolud
3.Hagiavalduse kohaselt liikus hageja 29.09.2010.a isikliku sõiduautoga Mercedes-Benz E420 reg nr XXX Tallinnas Puhangu tänaval Sõle tänava suunas ja parkis sõiduki tee paremal poolel maja nr 53 juurde. Lahkudes autost ei lülitanud ta mootorit välja, sest vestles sõiduki läheduses oma tuttavaga. Samal ajal liikus Sõle tänavalt Pelguranna tänava suunas sõiduauto Mercedes-Benz 260E. reg nr XXX, mille juht ei tulnud toime sõiduki juhtimisega sõites pärast kurvi vastas suunda ja põrgates kokku hageja sõidukiga.
4.Kostja keeldus kahju hüvitise maksmisest põhjusel, et tal olid kahtlustused kindluspettuse katse toimepanemises. Hagiavalduse kohaselt on need alusetud. Hageja omandas sõiduki Mercedes-Benz E420, reg nr XXX Leedus 2000 euro eest. Liiklusõnnetuse momendil maksis samasugune sõiduauto Eestis 2300 eurot. Kahjustatud auto realiseeris hageja 600 euro eest, esitatud hagis palub kostjalt välja mõista 1700 eurot ja menetluskulud. Kostja vastuväited
5.Kostja on seisukohal, et liiklusõnnetuse puhul oli tegemist kindlustuskelmuse katsega, mistõttu tehti avaldus kriminaalasja alustamiseks. Kindlustuspettusele viitab alljärgnev: samad isikud osalevad regulaarselt liiklusõnnetustes viisil, kus liiklusõnnetuse põhjustajaks on äsja soetatud väikese väärtusega ja küsitava tehnilise seisukorraga sõidukid; liiklusõnnetuste käigus toimub väärtuslikuma sõiduki nö. „mahakandmisele sõitmine“, kus hüvitamisele ei kuulu mitte sõiduki remondikulu, vaid sõiduki turuväärtus; sellised rasked liiklusõnnetused tuttavate isikute vahel erinevates Tallinna piirkondades ei ole eluliselt usutavad, vaid tegemist on regulaarsete sündmustega, millel on sarnane muster. 19.03.2013 lõpetati kriminaalasjas nr 11230100473 kriminaalmenetlus. Määrusele esitatud kaebus jäeti rahuldamata, kuna Riigiprokuratuur ei pidanud võimalikuks/otstarbekaks uurida kahtlusaluste isikute seoseid läbi teiste kahjujuhtumite, mis ei olnud registreeritud kostja poolt.
6.Kostja arvates ei ole hageja tõendanud LKindlS 26 vastava kindlustusjuhtumi koosseisu esinemist. Antud juhul on tähelepanuväärne, et sõiduk MB I ei olnud 27.09.2010 (s.o. 2 päeva enne deklareeritud liiklusõnnetust) ostu-müügi lepingu sõlmimisel sõiduvõimeline, sõidukit käidi ostmas Rakveres, sõiduki müünud isiku XXX hinnangul ei huvitanud sõidukit MB I ostnud isikuid (XXX ja XXX) sõiduki seisukord, sõidukite MB I ja MB II omanikud XXX (endise nimega XXX) ja hageja on head tuttavad; liiklusõnnetuse toimumine tavaolukorras on äärmiselt ebatõenäoline, kuna üks sõiduk seisis, sündmuskoht asus piisavalt kaugel pärast kurvi, sõidukiga MB I sõideti teisele sõidukile MB II piirkonda, mis tagab, et sõiduk ei ole majanduslikus mõttes enam taastatav. Liiklusõnnetuse järgselt läbiviidud
ekspertiisi käigus välja selgitatud asjaolud olid vastuolus hageja poolt deklareerituga, et MB I sõitis otsa pargitud sõidukile MB II, mille juhti (hagejat) ennast sündmuskohal ei olnud. Kohtuotsuse põhjendused
7.29.09.2010 kehtinud LKindlS § 26 lg 1 sätestas, et liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) on kindlustamisele kuuluva sõidukiga käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine. LKindlS § 26 lg 2 kohaselt on liikluskahjuga tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega.
8.VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi toimumist peab tõendama kannatanu. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib lihtmenetluses kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Seega on kriminaalasja menetlemisel antud ütlused käsitletavad tõenditena.
9.Kostjale deklareeritud asjaoludel toimus 29.09.2010 õhtul kella 20.30 ajal Tallinnas Puhangu tn 53 maja juures liiklusõnnetus, mille käigus sõitis XXX XXX(varasem nimi XXX) kuuluva sõidukiga Mercedes-Benz 260 E 1988 reg. märk XXX (MB I) otsa sõidutee äärde pargitud sõidukile Mercedes-Benz E420 reg. märk XXX (MB II), mille omanikuks ja kasutajaks oli hageja Dmitri Badmajev. XXX tunnistas kohapeal oma süüd. Sõiduki MB I valdaja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel kindlustatud kostja poolt.
10.Pooltel on vaidlus selles, kas antud liiklusõnnetuse puhul on tegemist õnnetusega LKindlS § 26 lg 1 mõttes või on see põhjustatud kindlustushüvitise saamise eesmärgil.
11.03.06.2011 kriminaalmenetluse käigus antud hageja ütlustest (krim. toimik, lk 289-292) nähtuvalt parkis ta sõiduki Puhangu tänavale 20.15 paiku, väljus autost, ilmselt lukustas uksed ja suundus oma tuttavat Arturit otsima. Hageja otsis Arturit majade vahel tükk aega, kuna ta ei mäletanud maja numbrit ja seejuures olid auto võtmed kogu aja tema juures. Samas väidab ta oma ütlustes ka seda ka seda, et tal on komme jätta võtmed autosse ja uksed lukustamata ning ta ei mäleta, kas antud juhul oli sõidukil süüde sees või mitte. Umbes poole tunni pärast auto juurde tagasi minnes nägi ta, et on juhtunud liiklusõnnetus selliselt, et tema sõidukile oli otsa sõitnud MB I ning hageja sõiduk oli paiskunud saadud löögist teisele poole teed. XXX väitis hagejale sündmuskohal, et avarii põhjuseks olid suur kiirus ja kogenematus auto juhtimisel. Hageja järeldas XXX jutust, et viimane oli sõiduki alles hiljuti ostnud ja seetõttu tundis ennast roolis ebakindlalt. Hageja ütluste kohaselt ei ole XXX rääkinud talle tutvusest XXX ja nende ühisest autoostust. Samuti ei rääkinud talle sellest XXX. Hageja on kinnitanud kahtlustatava ülekuulamise protokollis (krim. toimik lk 291), et tema selgitused vastavad tõele.
12.Sõiduki MB I omaniku XXX ütlustest (krim. toimik lk 294-297) nähtub, et avarii teinud sõiduki MB I ostis ta seetõttu, et tema teine sõiduk, samuti Mercedes-Benz, on üliheas korras ja ta ei tahtnud sellega talvistel teedel sõita. Sõiduki MB I sõidukorda viimise kohta andis XXX ütlusi, et tal oli 6-7 aastat tagasi sõiduauto Mercedes-Benz 230E, millest oli säilinud mitmed varuosad, sh käigukasti juhtblokk. Peale auto ära toomist proovis ta seda varuosa ostetud autole, see sobis ja sõidukiga oli võimalik sõita. Remondi teostas ta ise. XXX juhiloa koopiaga (lk 25) on tõendatud, et kehtiv juhiluba on talle väljastatud 04.08.2006.
13.Kriminaalmenetluse käigus antud hageja (sõiduki MB II omanik) ütlustest (krim. toimik lk 289-292) ja XXX(sõiduki MB I omanik) ütlustest (krim. toimik lk 301-303) nähtuvalt on nad omavahel head tuttavad juba varasemast ajast. XXX ütlustest nähtuvalt tahtis XXXsügisel 2010 tema abi sõiduki MB I ostmisel, kuna müüja oli eestlane ja XXX ei osanud eesti keelt. XXX ütluste kohaselt ta teadis, et XXX oli varem sõitnud erinevate sõiduautodega ja nende hulgas oli igasuguseid marke – nii Audi-sid, BMV-sid, Opel-eid ka Mercedes-Benz-e. Eeltoodud XXX ja XXX ütlustega ning juhiloa koopiaga on tõendatud, et XXX oli avarii toimumise ajaks nii aastate pikkune sõiduki juhtimise luba kui ka sõidukogemus, mistõttu hageja ütlused selle kohta, et XXX põhjustas liiklusõnnetuse vähese sõidukogemuse tõttu, on eeltoodud tõenditega vastuolus.
14.Ekspert XXX 01.12.2010 arvamusest 10/149 (krim. toimik lk 298-300) nähtub, et sõiduki MB II juhiistme turvavöö oli rakendunult kinnikiilununa juhiistme seljatoes, kõrvalistuja turvavöö rakendunud ei olnud, avanenud olid juhi ja kõrvalistuja turvapadjad. Eksperdi hinnangul on turvasüsteemide rakendumine tehniliselt võimalik olukorras, kus turvasüsteemide elektrooniline juhtmoodul on auto elektriahela poolt pingestatud (süüde on sisse lülitatud). Turvasüsteemide rakendumine vooluahelat pingestamata (süütevõtit keeramata) pole tehniliselt võimalik. Järelikult on eksperdi arvamusega tõendatud, et hageja antud ütlused selle kohta, et ta lülitas pärast sõiduki parkimist süüte välja, ei vasta tegelikkusele. Ekspert ei välistanud olukorda, kus sõiduki turvasüsteemid olid juba eelnevalt või avariijärgselt lahti lastud, st aktiveeritud väliste vahenditega turvasüsteemide juhtploki väliselt, seega ei ole välistatud sõiduki õhkpatjade avanemine mõne varasema avarii ajal.
15.OÜ-s Roheline Laine töötanud Jaak Lõokese ütluste (krim. toimik lk 311-313) kohaselt teenindas ta 2010 septembrikuus ühel õhtul Puhangu tänaval asuvat sündmuskohta, kus oli põrganud kokku kaks Mercedes-Benz marki sõidukit. Üks sõidukitest seisis tänaval purunenud esiosaga, teine oli liikunud 15 m kaugusel asuva puu juurde, mis viitas suurele kiirusele. Tema mäletamist mööda oli sündmuskoht tavapärane, maas vedeles plastmassiosi, ilmselt oli ka puul vigastusi, kuid pimeduse tõttu ta sündmuskohta ei fotografeerinud.
16.Kostja kahjukäsitleja XXX ütlustest (krim. toimik lk 12-15) nähtuvalt andis hageja peale avariid seletuse, mille kohaselt ta väljus pärast avariid lähedalasuvast kortermajast ja kuna avarii põhjustajaga avarii asjaolude osas probleeme ei olnud, siis vormistati liikluskindlustuse teade. Avariilised sõidukid vedas ära puksiirifirma Roheline Laine. XXX ütluste kohaselt puudusid avarii sündmuskohal sõidukite keredetailid või osad, puud olid sündmuskohast kaugel ning nendel puudusid vigastused. Puud, mille otsa sõiduk väidetavalt paiskus, sündmuskohal ei olnud.
17.Kostja kahjukäsitleja-ekspert XXX ütluste (krim. toimik lk 16-19) kohaselt käis ta sündmuskohal Puhangu 53 Tallinnas maja juures 01.10.2010 päevasel ajal ega leidnud mingeid viiteid avarii toimumisele. XXX ütluste kohaselt lekib tavaliselt selliste avariide puhul, kus tegemist on frontaalkokkupõrkega nii tosooli kui ka õli ja arvestades sõidukite vigastusi – puruks olid esituled ja esistange, siis oleks pidanud olema sündmuskohal piisavalt avarii jälgi – klaasi ja plastmassikilde. Teeäärsetel puudel puudusid vigastused.
18.Eelnevast nähtub, et XXX ütlused liiklusõnnetuse sündmuskoha kohta on vastuolus XXX ja XXX ütlustega. Kuna ekspert XXX ei välistanud sõiduki varasemat avariilisust, siis asub kohus seisukohale, et asjas ei ole usaldusväärselt tõendatud, et 29.09.2010 õhtul kella 20.30 ajal toimus Tallinnas Puhangu tn 53 maja juures liiklusõnnetus.
19.Sõiduki MB I müünud isiku XXX ütluste (krim. toimik lk 262-275) kohaselt ei huvitanud sõidukit MB I ostnud isikuid (XXX ja XXX) sõiduki seisukord ning selle kohta ei küsitud temalt ühtki küsimust. Ostjad vaatasid ainult rehve ja korraks sõiduki mootorit. Sõiduvõimetut sõidukit MB I käidi ostmas Rakveres, sõidukil oli palju tehnilisi vigu, näiteks ei läinud automaatkäigukastil käigud sisse, mistõttu ei saanud sõidukit liikuma. Automaatkäigukasti remont oleks olnud XXX hinnangul tema jaoks liiga kallis. XXX ütlustest nähtub veel, et ostjatel ei olnud kaasas isikuid tõendavaid dokumente ja sõidukit taheti osta ilma lepinguta, kuid XXX sellega ei nõustunud. Esialgselt pidi ostjaks olema XXX, kuid dokumendi puudumise tõttu vormistas sõiduki enda nimele XXX. XXX esitas XXX XXX nimele väljastatud ID-kaardi, millel oli nurk ära lõigatud. Lepingusse lisati ostja kohustus vormistada sõiduk ostja nimele hiljemalt 04.oktoobriks 2010. Sõiduk MB I ostnud isikud viisid selle ära teise sõiduki järel vedades. 05.oktoobril 2010 teatati XXX kindlustusest avarii toimumisest. Eeltoodud XXX ütlustest saab kohus järeldada, et tegelikkuses puudus sõiduki MB I ostjatel huvi sõiduki liikluses osalemise võimelisuse vastu.
20.10.01.2014 ja 03.02.2014 esitatud hagiavalduste kohaselt liikus hageja 29.09.2010 sõiduautoga MB I Tallinnas Puhangu tänaval Sõle tänava suunas ja parkis sõiduki tee paremal poolel maja nr 53 juurde. Lahkudes autost ei lülitanud ta mootorit välja, sest vestles sõiduki läheduses oma tuttavaga. Samal ajal liikus Sõle tänavalt Pelguranna tänava suunas sõiduauto MB II, mille juht ei tulnud toime sõiduki juhtimisega sõites pärast kurvi vastassuunda ja põrgates kokku hageja sõidukiga. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt oli hageja sõidukist õnnetuse toimumise ajal 20-30 meetri kaugusel, kuid autode kokkupõrget ta ei näinud ega kuulnud. Eelnevast nähtuvalt on hageja kohtule esitatud hagiavaldustes oma varasemalt kriminaalmenetluses antud ütlusi liiklusõnnetuse toimumise ajal sõiduki süüte väljalülitamise ja oma viibimiskoha kohta oluliselt muutnud. Seejuures on hageja kirjeldatud olukord, et ta jättis oma sõiduki pargituna tänavale töötava mootoriga, läks 20-30 meetri kaugusele tuttavaga juttu ajama ning ei näinud ega kuulnud õnnetuse toimumist, eluliselt ebausutav. Asjaosaliste kirjelduste järgi oli sõiduk MB II paiskunud avarii tagajärjel tagumise otsaga vastu ca 15 m kaugusel asuvat puud, seega pidi avarii heli olema väga tugev ja igal juhul kuuldav 20-30 meetri kaugusele. Arvestades eelpool toodut ja hageja kinnitust kriminaalasjas antud ütluste tõele vastavuse kohta, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole käitunud heas usus ja on esitanud kindlustushüvitise taotlemisel omavahel vastuolus olevaid, ebaõigeid andmeid.
21.Kriminaalmenetluse toimikus sisalduvast AS If P&C Insurance kahjutoimikust nr E42093244 (krim. toimik lk 128-170) nähtub, et hageja ja XXX(siis XXX) on ka varem sattunud omavahel avariisse. Kindlustusele esitatud andmetel toimus avarii 19.09.2009.a. kell 00.09 Harju maakonnas Vana-Tartu maantee ja Kindluse tee ristmikul. Hagejale kuuluvale sõidukile SAAB 9-5 reg märk XXX sõitis peateele ette XXX juhitud sõiduk Audi 100 Avant reg märk XXX. Liiklusõnnetus sarnanes vaidlusaluse juhtumiga: väheväärtusliku sõidukiga Audi (1987.a.) kahjustati sõidukit SAAB (2000.a.), mille kindlustusjuhtumi eelne väärtus oli 62 000 krooni. Materjalidest nähtuvalt oli tegemist tehniliselt raske avariiga, kus liiklusõnnetuses osalenud sõidukid ei kuulunud taastamisele. Sõiduki omanik oli XXX OÜ ja juhatuse liige 2009.a. oli XXX. Auto oli ostetud 31.08.2009. Kannatanu liiklusõnnetuses oli hageja, kelle sõiduk Saab 9-5oli ostetud 08.10.2008. Menetluse järel hüvitati hagejale 4072 EUR.
22.Kriminaalmenetluse toimikust (krim. toimik lk 60-100) nähtub, et 24.02.2010.a. toimus Salva Kindlustuse poolt registreeritud liiklusõnnetus Tallinnas Tähetorni hotelli lähistel Harku terviseraja parklas, kus sarnastel asjaoludel sõideti otsa hagejale kuulunud sõidukile BMW 530D reg. märk XXX ja sõidukile Hyundai reg. märk XXX, mille omanikuks oli XXX(siis XXX). Sõiduki Hyundai registreerimistunnistus oli väljastatud 23.02.2010, seega oli XXX omandanud sõiduki Hyundai liiklusõnnetusele eelnenud päeval. Liiklusõnnetuse tagajärjel hävisid mõlemad kõrvuti pargitud sõidukid, kusjuures parklas olnud sõidukitele sõideti otsa viisil, mis põhjustas nende maha kandmise. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk BMW reg. märk XXX oli soetatud 22.02.2010, st 2 päeva enne liiklusõnnetust. Nimetatud kahjud on hüvitanud Salva Kindlustuse AS.
23.Eelnevatest tõenditest nähtub, et lühikese ajavahemiku jooksul on toimunud kolm sarnast liiklusõnnetust, millega on seotud nii hageja kui ka XXX, et liiklusõnnetused põhjustas alati väheväärtuslik sõiduk, mille hävimine tõi kaasa minimaalse materiaalse kahju ning kus kahjustada sai väärtuslikum sõiduk, et liiklusõnnetuste puhul oli tegemist tehniliselt raskete liiklusõnnetustega, millega tagajärjel ei olnud otstarbekas sõidukeid taastada, vaid maha kanti kokku seitse sõidukit, et sõidukite juhid ei ole saanud ise üheski avariis vigastusi, mis oleks tinginud politsei sündmuskohale kutsumise ning et liiklusõnnetused on toimunud samade isikute osalusel erinevates piirkondades, mis on vähetõenäoline.
24.Lisaks eelnevale on XXX olnud osaline alljärgnevates liiklusõnnetustes: 1) 26.11.2010 oli alustatud kahjukäsitlust QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaalis, toimik T04100491, avarii oli toimunud 25.11.2010 Endla ja Suur-Ameerika tänavate ristmikul, kannatanu oli XXX, sõidukil XX, Mercedes-Benz 250, mille omanik ta oli. Avarii põhjustaja oli sõidukil XXX, mille rentnik oli XXX OÜ, 2) 10.09.2010 on toimunud liiklusõnnetus Tallinnas, Toompuiestee 23 juures, kahjujuhtum L28101106, kannatanu oli XXX, sõidukil registrinumbriga XXX, Mercedes-Benz 250. Kahjukäsitlus teostas Ergo Kindlustuse AS, 3) 19.08.2010 toimus avarii Tallinnas, Tööstuse tänaval, avarii põhjustaja oli XXX, sõiduk registrinumbriga XXX Sephia, omanik Juta Paluvere. Kindlustushüvitis summas 1086 EUR on välja makstud kannatanud XXX , 4) 16.03.2010 on If P&C Insurance AS menetluses olnud kahjujuhtum XXX, kindlustushüvitise saaja oli XXX, sõiduki registrinumbriga 876 MBN, Hyundai Accent, eest, 5) 26.11.2009 on registreeritud kindlustusjuhtum If P&C
25.Asjas kogutud tõendid viitavad liiklusõnnetuse lavastamisele hageja ja XXX või XXX poolt alljärgnevatel põhjendustel: sõidukit MB I ostmas käinud XXX ja XXX ei tundunud huvi sõiduki MB I seisukorra kohta, kuigi XXX ütlustest nähtub, et ta vajas sõidukit talvel sõitmiseks. Selline käitumine ei ole sõiduki ostmisel tavapärane, sest kasutatud sõidukite ostmisel on lisaks hinnale oluliseks tingimuseks sõiduki seisukord ning annab aluse järeldada, et sõiduk MB I osteti eesmärgiga kasutada seda sõiduki MB II puruks sõitmiseks kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Hageja kriminaalasjas antud ütlused 29.09.2010 õhtul toimunud sündmuste kohta (tema viibimiskoht avariipaigast kaugel sõbra maja otsides poole tunni jooksul, sõiduki süüte väljalülitamine ja uste lukustamine) on vastuolus hagiavalduses esile toodud asjaoludega. Seejuures on eluliselt ebausutav hageja hagiavalduses esile toodu, et ta jättis sõiduki järelevalveta lukustamata ustega, võtmed süütelukus Puhangu tänavale ning rääkides sõbraga juttu 20-30 meetri kaugusel sõidukist ei kuulunud kui XXX tema sõidukile nii suurel kiirusel otsa sõitis, et sõiduk tagumise osaga ca 15 m kaugusele puu vastu põrkus. Liiklusõnnetuse lavastamisele viitavad XXX ütlused selle kohta, et liiklusõnnetuse toimumise kohal puudusid klaasi- ja plastmassikillud ja tosooli või õlilekked ning kahjustused puudel, samuti ekspert XXX arvamus, mis ei välistanud olukorda, et sõiduki turvasüsteemid olid juba eelnevalt või avariijärgselt lahti lastud, st aktiveeritud väliste vahenditega turvasüsteemide juhtploki väliselt. Järelikult ei välistanud ekspert sõiduki varasemat avariilisust ega õhkpatjade avanemist mõne varasema avarii tõttu. Eluliselt ebausutav on olukord, kus hageja satub lühikese ajavahemiku jooksul regulaarselt oma sõidukitega sarnastesse avariidesse, kusjuures avariisid ei ole põhjustanud hageja halb sõiduoskus või liikluskultuur või sõidukite juhtimine ebakaines olekus, vaid korduvalt on sõidetud otsa tema poolt pargitud sõidukile. Ebausutav on võimalus, et liiklusõnnetustesse erinevates Tallinna piirkondades satub hageja kas XXX või XXX tuttavate isikutega juhuslikult. Pigem viitab see omavahel tuttavate isikute poolt sihilikult põhjustatud avariidele.
26.Kohus nõustub kostjaga selles, et liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks tunnistamiseks ei piisa asjaolust, et kaks sõidukit on kahjustatud, vaid konkreetse kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustuse tuvastamiseks peab olema tõendatud, et üks sõiduk on läbi õnnetusjuhtumi toimumise teisele otsa sõitnud ning vähemalt kahjustatud isikul on puudunud tahtlus sellise sündmuse saabumiseks (st. tegemist ei ole olukorraga, kus isikud osalevad liiklusõnnetuse lavastamisel) ning samal ajal esinevad LKindlS § 26 sätestatud kindlustusjuhtumi koosseisulised tunnused. Liiklusõnnetuse lavastamise korral ei ole viidatud tingimused samal ajal täidetud.
27.Võttes kõiki tõendeid kogumis arvesse, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et 29.09.2010 õhtul kella 20.30 ajal Tallinnas Puhangu tn 53 maja juures toimunud liiklusõnnetuse puhul oli tegemist liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga LKindlS § 26 lg 1 mõttes. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
29.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
30.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.