Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui 1(5)

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus menetleb hagi lihtmenetluses ning täiendava kohtuotsuse tegemisel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates täiendava otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud AS Tele2 ja kostja sõlmisid 13.12.2011 tähtajalise liitumislepingu ja mobiiltelefoni Q236290 Purple HTC Wildfire S (edaspidi telefon) järelmaksulepingu lõpptähajaga 13.07.2013. Lepingute kohaselt AS Tele2 kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust (edaspidi sideteenus) ja kostja kohustus tasuma saadud teenuse ja kauba eest. Kostja kinnitas oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. AS Tele2 on endale võetud kohustused täitnud ja esitanud kostjale igakuuliselt arveid. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. AS Tele2 loovutas 27.05.2014 hagejale nõude kostja vastu põhisummas 262,86 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.3 kohaselt on maksetähtpäevaks tasumata summalt Tele2-l õigus nõuda kliendilt viivist alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 2(5)

0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja arvestab viiviseid alates viimase arve nr 35757897 maksetähtajale järgnevast kuupäevast, s.o 19.09.2012, kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni, s.o 28.11.2014, kokku 315,43 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet põhivõla summani, s.o 262,81 eurot. Arved sideteenust puudutavas osas on väljastatud miinimumarve kasutamata summale. Miinimumarve esitamise õigus tuleneb liitumislepingust, mis sätestab, et juhul, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on sideteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. Kostjale esitatud viimase arve nr 35757897 kohaselt oli 01.09.2012 seisuga tasumata 276,37 eurot. Kostja tasus võla katteks 21.09.2012 2,24 eurot, 21.10.2012 5,08 eurot ja 21.11.2012 2,36 eurot. Tasumata osalt arvestati maha viivis 3,83 eurot. Kostjal on tasumata 262,86 eurot. AS Tele2 on kätte saanud kostja 14.08.2012 järelmaksuga müügilepingu ülesütlemisavalduse ning ütles kostjaga sõlmitud järelmaksulepingu ja liitumislepingu üles 27.08.2012. Hageja nõudeks on: välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena 262,86 eurot ja viivised 262,81 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista menetluskuludelt nende suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja tasus mobiiltelefoni järelmaksu regulaarselt selle ajani, mil 2012 mais tekkis telefonil tehniline tõrge ning kostja oli sunnitud andma seadme AS-le Tele2 remontimiseks. Klient sai töökorras telefoni kätte 29.05.2012. 21.07.2012 lakkas telefonis töötamast internet ning seade tuli taas anda vea kõrvaldamiseks AS-le Tele2 . Viga parandati 10.08.2012. 14.08.2012 tegi kostja AS-le Tele2 telefoni järelmaksuga müügilepingu kirjaliku ülesütlemisavalduse ja tagastas ühtlasi telefoni AS-le Tele2. Kostja põhjendades tagastamist asjaoluga, et seadet on müüja poolt garantiikorras kahe kuu jooksul kahel korra parandatud selle asemel, et asendada mittetöötav telefon korrasolevaga ning taotles müüjalt telefoni eest kostja poolt tasutud 56 euro tagastamist, kuna ta oli sunnitud ostma teise telefoni. Kostja ei soovinud sideteenuse lepingu lõpetamist. AS Tele2 16.08.2012 vastuses kostjale selgitas, et emaplaadi asendamist loetakse aparaadi asendamiseks tootja poolt, mistõttu puudub alus telefoni asendamiseks. Kohtu põhjendused Vaidlus puudub poote vahel järgmiste asjaolude üle: -Kostja ja AS Tele2 vahel oli sõlmitud telefoni, kogumaksumusega 252 eurot, järelmaksuga müügileping perioodiga 18 kuud (13.12.2011- 13.07.2013) igakuise osamakse suurusega 14 eurot; -Kostja on telefoni Q236290 Purple HTC Wildfire S müüjale tagastanud; -Kostja tagastas telefoni müüjale 14.08.2012, s.t 8 kuud pärast müügilepingu sõlmimist; -Kostja on maksnud telefoni osamaksetena perioodi 13.12.2011 kuni telefoni tagastamiseni 14.08.2012 kokku 56 eurot , s. o 4 kuu eest ,tasumata on osamaksed 4 kuu eest, s.o 56 eurot; kuni müügilepingu tähtajani 13.07.2013 jäänud 11 kuu osamaksed 154 eurot.; -Kostja ja AS Tele2 vahel oli sõlmitud liitumisleping sideteenuse osutamiseks teenuspaketiga Hinnaliider3, mille kohaselt oli AS Tele2 õigus väljastada arveid miinimumarve kasutamata summale perioodil, mil kliendil oli mobiilteenuste kasutamine ajutiselt piiratud; -kostja on tasunud võlgnevuse katteks 21.09.2012.a 2,24 eurot, 21.10.2012.a 5,08 eurot, 21.11.2012 2,36 eurot. Tasumata on 01.09.2012 arve nr 35757897 alusel 262,86 eurot. 3(5)

Hageja poolt kohtule esitatu kohaselt järeldab kohus, et kuigi hageja ei pidanud kostja 14.08.2012 hagejale esitatud avaldust korrektselt vormistatud ülesütlemisavalduseks, on ta selle kostja ülesütlemisavaldusena rahuldanud ja lepingud kostjaga ülesöelnud 27.08.2012 Üldtingimuste p 8.2 kohaselt, s. t telefoni tähtajalise järelmaksu lepingu lõpetamine lõpetab ka sideteenuselepingu. Kuna Tele2 leidis, et telefon oli töökorras, ei tagastatud kostja poolt tehtud osamakseid. Teenuste kasutamise üldtingimuste p 3.1.15 p 5.1.11 järgi on kliendil ja AS Tele2 õigus leping üles öelda seaduses ja tingimustes sätestatud korras, p 6.1.8 kohaselt on Tele 2 kohustatud peatama või üles ütlema lepingu kliendi vastava avalduse alusel seaduses ja tingimustes sätestatud tingimustel ja korras. VÕS § 186 p 6 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. VÕS § 195 lg1 alusel ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 195 lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 196 lg 1 järgi võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda eelkõige, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt poolelt kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlemapoolset huvi kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Kohus asub seisukohale, et AS Tele2 ja kostja vahel sõlmitud järelmaksuga müügileping ja telekommunikatsioonileping on käsitletavad tähtajaliste kestvuslepingutena, millele kohaldub üldiselt VÕS § 195. Ülesütlemine kui ühepoolne tehing nõuab tahteavalduse vastuvõtmise tahteavaldust. Üldtingimuste p. 9.1 kohaselt esitas kostja AS-le Tele2 kirjaliku ülesütlemisavalduse. Hageja on ülesütlemise vastu võtnud. Kohtu arvates oli kostjal lepingu ülesütlemiseks alus VÕS § 217 lg 2 p 6 järgi, mille kohaselt asi ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada.. Pooled ei vaidle, et telefoni korduvalt remonditi. Kohus on arvamusel, et uute mobiiltelefonide puhul arvestab ostja asja tavalise hoolsusega kasutamise korral selle püsivamat töökindlust kui antud telefonil. Suure tõenäosusega võis olla tegemist varjatud puudustega, mille tõttu telefon ei vastanud lepingutingimustele, millest tulenevalt polnud AS Tele 2 mõistlik nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtajani ning liitumisleping kostjaga lõpetati. VÕS § 196 lg 4 järgi juhul, kui ülesütlemiseks õigustatud isikul ei ole ülesütlemise tõttu juba täidetud kohustuste vastu enam huvi, võib ta lepingu ülesütlemise laiendada ka juba täidetud kohustustele. Üleantu tagastamisele kohaldatakse vastavalt VÕS § 189-191. sätestatut. VÕS § 189 lg 1 kohaselt muutub müügileping taganemisega tagasitäitmise võlasuhtesks, s.t müügilepingu pooled peavad saadu vastastikku välja andma või hüvitama. Kostja on oma 14.08.2012 avalduses nõudnud järelmaksuna tasutud 56 euro tagastamist ning kohtumenetluse ajal jäänud selle nõude juurde. Kohus arvestab seda kostja tasaarvestuse avaldusena. Kui pooled esitavad kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestavaid nõudeid ja kohus mõlemad nõuded rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded rahuldatud osas omal algatusel tasaarvestada. Kohus leiab, et kostja nõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus arve nr 35757897 järgset võlgnevust 262,86 eurot 56 euro võrra ning jätab lisaks rahuldamata nõude 154 euro osas (t.l 21 pöördel, arve selgitus), s. o järelemaksu osamaksete ulatuses järelmaksulepingu tähtaja lõpuni VÕS § 195 lg 2 alusel. Kokku rahuldab kohus hagi põhinõude 52,86 euro ulatuses.

4(5)

Võttes arvesse, et hageja on hagiavalduses heas usu vähendanud viivise nõude põhivõla suuruseni, kostja pole viiviste suuruse ja ulatuse osas seisukohta esitanud, mõistab kohus kostjalt viivise põhinõude määras hageja kasuks 52,86 eurot. Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 12.mail 2015, kell 16:00 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Digitaalne allkiri Pille Aver Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.