lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-5569/18

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 12.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-5569/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1561
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-14-5569

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2015 a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Toome pst 7 KÜ hagi V Pi (P.) vastu võlgveuse nõudes

Hagihind

132, 82 eurot, lihtmenetlus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja :

Hageja lepinguline esindaja:

Toome pst 7 KÜ (RK XXX Paul Paas (xxx V P (IK xxx

Kostja:

Kohtla-Järve Linnavalitsus (exxx)

Kostja seaduslik esindaja (eestkostja):

RESOLUTSIOON

Toome pst 7 KÜ hagi rahuldada.

2.Välja mõista kostjalt V Pilt hageja Toome pst 7 KÜ kasuks võlgnevus 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot 82 senti.

Menetluskulud jätta kostja V Pi kanda.

Välja mõista V Pilt Toome pst 7 kasuks hageja menetluskulude katteks 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot, millest 60 eurot on riigilõiv ja 120 eurot õigusabikulud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGEJA NÕUE

1.Kostja V Pi omandis on korter asukohaga xxx Toome pst 7 KÜ teostab kortermaja majandamist ja haldamist alates 09.05.1997. aastast. Iga kuu on hageja esitanud kostjale arved, kuid kostja on omapoolsed kohustusi täitnud osaliselt. Kostja on jätnud tasumata kommunaalteenuste eest perioodi eest september-detsermber 2013.a Seisuga 31.01.2014.a on kostja võlg hageja ees 130, 72 eurot ja viivised 2, 10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 132, 82 eurot. Menetluskulude katteks palub hageja kostjalt välja mõista kokku 180 eurot.
2.Hageja selgitab, et arvetel märgitud hooldustasu tariif 0,50 EUR määrati kindlaks 11.05.2013.a otsusega. Otsekorralduste tasumiseks olid sõlmitud lepingud korteriühistu ja panga vahel ning korteriomaniku ja panga vahel. Sisekoristuse tariif kinnitati ühistu 24.11.2012.a üldkoosolekul. Soojuskulude jaotamise metoodika võeti vastu 21.01.2007.a üldkoosolekul. Hageja peab kostja väiteid hageja lepingulise esindaja volituste tühisuse kohta asjakohatuks. Käesoleval asjas on nõue esitatud korteriühistu liikme vastu, mille esitamiseks ei ole vaja korteriühistu üldkjoosolkeu otsust. Samuti pole vajalik ka üldkooslkeu otsus lepingulisele esindajale volituste andmiseks võlanõude esitamiseks korterühistu liikme vastu.

MENETLUSE KÄIK

3.Maakohus peatas 14.04.2014.a käesoleva tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-147656 (Kohtla--Järve Linna avaldus V Pile eestkostja määramiseks) tehtava lahendi jõustumiseni. 02.05.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-7656 rahuldas kohus linnavalitsuse avalduse ja määras V Pi eestkostjaks kuni 01.05.2017.a Kohtla-Järve Linnavalitsuse. Eestkoste määrati kõigi tehingute (sealhulgas puhutehingute) tegemiseks. 11.09.2014.a määrusega uuendas kohus menetluse käesolevas tsiviilasjas.

KOSTJA VASTUS

4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja seadulik esindaja märgib, et V.P viibib hooldekodus juba alates 03.12.2010.a Kohtla-Järve Linnavalitsus osundab sellele, et hagiavalduses märgitud hooldustasu tariif ei vasta hagile lisatud protokollis märgitud hooldustasu tariifiga, millest linnavalitsus järeldab, et võlgnevuse arvestus ei ole õige. Hageja ei ole esitanud otsuseid, millega ühistus kehtestati arvetes märgitud otsekorralduse, sisekoristuse ja soojuse kadu kulu, mille kehtestamine on ühistu põhikirja kohaselt üldkoosolkeu pädevuses. Hagile lisatud 21.04.2012 protokolli väljavõttes ei ole kajastatud päevakorrapunkti hääletamise tulemust. KÜ põhikirja p 4.13 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud kui selle poolt hääletasid üle poole koosolekul osalenutest. Seega ei ole selge, kas otsus on õiguspärane. Kui otsus pole õiguspärane, peaks sel juhul olema hooldustasu tariif 0,38 EUR mitte 0,45 EUR. Kostja leiab, et 13.03.2013 juhatuse liikme M. G. poolt antud volikiri KÜ esindamiseks on üldkoosoleku vastava otsuseta tühine. Puudub ka pädeva organi otsus hagi esitamiseks kohtusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Kostja V P on Kohtla-Järve Toome pst 7-10 korteri omanik (tl 97) ja Toome pst 7 korteriühistu liige. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4, määratakse liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes kindlaks põhikirjaga ning liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Vastavalt Viru Maakohtu 02.05.2014.a määrusele tsiviilasjas nr 2-14-7656 seati V Pile eestkoste ning eestkostjaks määrati kuni 01.maini 2017.a Kohtla-Järve Linnavalitsus.
7.Hageja tugineb oma nõudes V Pi vastu asjaolule, et kostja on rikkunud hageja korteriühistu liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses ühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal on kohustus majandamiskulude eest tasuda, samuti selle kohustuse suurust ja millises osas on kohustus täitmata. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust, kui hageja esitab tõendid mingi asjaolu tõendamiseks, lasub kostjal omakorda kohustus omapoolseid vastuväiteid tõendada.
8.Hagiavalduse kohaselt on kostjal võlg hageja ees ajavahemiku eest september - detsember 2013.a.

Hageja on esitatud nõuet põhjendanud kostjale esitatud arvetega (tl 5-8), mille kohaselt on detsembriks 2014.a kostjal tasumata 130, 72 eurot ja tõendanud majandamiskulude suurust Toome pst 7 KÜ soojuskadude arvestusega, VKG Soojus AS esitatud arvetega Toome pst 7 KÜ –le (tl 86-91); KÜ Toome pst 7 11.05.2013.a üldkoosoleku protokolli väljavõttega, millest tulenevalt otsustati koosolekul alates 01.06.2013.a määrata hooldusteenuse tariifiks 0,50 eurot/ m 3 (tl 91) ja väljavõttega KÜ Toome pst 7 21.01.2007.a üldkoosoleku protokollist, mille kohaselt otsustati üldkoosolekul soojusenergia eest tasu arvestamine korteriomanike vahel (t 93). Kostja tugines vastuväidetes peaasjalikult sellele, et hageja nõue on tõendamata ning hooldustasu tariif hagiavalduses ning sellele lisatud tõendites erinev, puuduvad pädevad otsused, millega on kehtestatud sisekoristuse, soojuse kadude tasud ning otsekorraldused. Kostja lisab, et juhatuse liikmel M. G. ei olnud pädevust anda volitusi TÜ Soter esindajatele korteriühistu esindamiseks. Volituste andmiseks on kostja arvates pädev vaid korteriühistu liikmete üldkoosolek. Kostja arvates puudub ka pädeva organi otsus hagi esitamiseks kohtule.

9.Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et kostja viidatud põhikirja p 4.3, mille kohaselt küsimuse otsustamine tehingu sõlmimiseks juhatuse liikme või mõne muu organiga, või temale nõude esitamiseks ja isiku määramiseks, kes esindab ühistut selles kuulub üldkoosoleku pädevusse, ei ole käesoleval juhul kohaldatav ning viide sellele asjakohatu. Käesolevas tsiviilasjas on korteriühistu esitanud nõude ühistu liikme vastu, kelle vastu nõude esitamiseks ei ole vaja üldkoosoleku otsust.
10.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et tal ei ole kohustust hageja ees või et ta on oma liikmesusest tulenevad kohustused hageja ees täitnud nõuetekohaselt. Asjaolu, et kostja viibib hooldekodus iseenesest ei vabasta teda majandamiskulude tasumise kohustusest.
11.Võlasuhtest tuleneva kohuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamiseks. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlasuhte poolelt kohustuse täitmist ja rahalise kohustusega täitmisel viivist (§ 101 lg 1 p 1, 6; § 108 lg 1). KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja viivisenõue kostja vastu on 2,1 eurot (0,01% päevas 31 päeva eest, tl 6 vt arve nr 1210). Kostja sellele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
12.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Menetluskulud

13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Menetluskulud jäävad seega kostja kanda.
14.Kui menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist, määrab maakohus kohtuotsuse kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 2). Hageja esitatud kulunimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu kokku 300 eurot, millest riigilõiv on 60 eurot ja 240 eurot õigusabikulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on seisukohal, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust on võimalik hinnata üksnes siis, kui on teada õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja sellele kulunud aeg (vt Riigikohtu 9. novembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 15; 15.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11). Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist hagiavalduse koostamise eest 120 eurot (100 eurot + 20 eurot käibemaks) ja kostja vastusele seisukoha koostamise eest 120 eurot (100 eurot + käibemaks 20 eurot). Hageja ei ole märkinud, millisest tunnihinnast ta arve esitamisel lähtub, seetõttu ei saa kohus hinnata ka toimingu teostamiseks kulunud ajakulu põhjendatust. Arvestades kohtule esitatud kahe menetlusdokumendi mahtu, sisu ja õiguslikku argumentatsiooni, leiab kohus, et kahe menetlusdokumendi eest tavapärases mittekeerukas õiguslikus vaidluses 240 euro nõue on ebamõistlikult suur. Hagiavaldus on esitatud 1 lk, seisukoht kostja vastusele 2,5 lk, millest 0,5 lk on copy/paste kostja vastusest. Põhjendatud tasunõue kahe hageja esitatud menetlusdokumendi kohta kokku on kohtu hinnangul 120 eurot. Muuhulgas arvestab kohus menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel hagihinda ega pea põhjendatuks rahuldada kulutatotlust hagihinnast oluliselt suuremas ulatuses. Riigilõivu nõue 60 eurot on põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskulu taotlus 180 euro ulatuses, millest 60 eurot on riigilõiv ja 120 eurot õigusabikulud. Ülejäänud osas jääb kulutaotlus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja