Eesistuja Kaija Kaijanen, liikmed Gaida Kivinurm ja Iko Nõmm
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihalduri O E hagi E Z vastu juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 179 481.71 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. augusti 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihalduri O E apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Oslo Eesti OÜ (pankrotis, registrikood 10642857) pankrotihaldur O E, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Mailend
Kohtuasi
Kostja E Z (isikukood XXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Istungi toimumise aeg
10. aprill 2015. a
RESOLUTSIOON:
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 19. augusti 2014. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-13-17652 muutmata, arvestades ka käesoleva otsuse põhjendusi.
2.Jätta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus muutmata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Oslo Eesti OÜ (pankrotis) kanda.
Välja mõista Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotivarast riigituludesse pankrotihaldur O E le antud riigipoolse menetlusabi eest 1 050 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral 1(14)
tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui kohustatud isik ei täida lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur esitas 19.04.2013. a Harju Maakohtule hagi E Z vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju 274 610 euro hüvitamiseks ja viivitusintressi saamiseks VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates jagunemislepingu sõlmimisest 22.12.2010. a kuni põhinõude täitmiseni.
2.Oslo Eesti OÜ (kuni 12.01.2009. a ärinimega M2 Investor OÜ) pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 08.05.2012. a määrusega, pankrotihalduriks määrati hageja. Kostja E Z oli Oslo Eesti OÜ (pankrotis) juhatuse liige 27.05.2002 - 21.06.2011. a.
3.22.12.2010. a sõlmisid Oslo Eesti OÜ (pankrotis) ja Hilltop Haldus OÜ jagunemislepingu, mille p 5 kohaselt Oslo Eesti OÜ (pankrotis) jaguneva ühinguna andis olulise osa oma varast üle Hilltop Haldus OÜ-le. Jagunemise tulemusena kahjustus Oslo Eesti OÜ (pankrotis) kui jaguneva ühingu varaline seis, kuivõrd ühing loovutas rahaliselt hinnatavad väärtused, saamata vastu mis tahes hüvesid.
4.Kostja rikkus jagunemislepingu sõlmimisega juhatuse liikme kohustusi ja tekitas Oslo Eesti OÜ-le (pankrotis) kahju. Jagunemislepingu p 5 kohaselt andis Oslo Eesti OÜ (pankrotis) jaguneva ühinguna Hilltop Haldus OÜ-le üle järgmise vara: osaline nõue 700 000 krooni/ 44 738 eurot Lembi Kodu OÜ vastu, mis tuleneb Oslo Eesti OÜ (pankrotis) ja Lembi Kodu OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr 2-2010; jaotamata kasum 2 148 353 krooni/ 137 305 eurot, elektrienergia müügi tegevusluba nr ELM000018 (otsus nr 51-TL/ElTS, väljastatud 10.05.2005. a, nr 3-3-/51, Energiaturu Inspektsiooni poolt, praeguse nimega Konkurentsiamet), jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusluba nr ELJ000018 (otsus nr 50-TL/ElTS, väljastatud 10.05.2005. a nr 3-3/50, Energiaturu Inspektsiooni poolt). Samuti läksid Hilltop Haldus OÜ-le üle kõik eelnimetatud varade suhtes sõlmitud lepingud, sh lepingud, mis sõlmiti jagunemislepingu sõlmimisest kuni jagunemise kandmiseni Oslo Eesti OÜ (pankrotis) asukoha 2(14)
äriregistrisse ning kõik nimetatud varaga seotud õigused ja kohustused. Jagunemislepingu p 5.3 järgi kohustus Oslo Eesti OÜ (pankrotis) alates jagunemise kandmisest äriregistrisse Hilltop Haldus OÜ-le üle andma kõik vara rajamist, omandamist, haldamist ja kasutamist puudutavad dokumendid, sh kõik üleandmise päeva seisuga sõlmitud võrguga liitumislepingud ja tarbijatega sõlmitud energia müügilepingud ning lepingu p-s 5.1.3 ja 5.1.4. nimetatud tegevuslubade alusel õiguste teostamiseks vajalikud seadmed ja tehnilised vahendid, sh kondensaatorid, maakaablid, kolm trafot võimsusega 630 kvA, jne.
5.Eeltoodust tulenevalt andis Oslo Eesti OÜ (pankrotis) jagunemise tulemusena Hilltop Haldus OÜ-le üle võrguettevõtte. Jaguneva ühingu kohustused, v.a Hilltop Haldus OÜ-le jagunemislepinguga üle antava varaga kaasnevad kohustused ja üle antavatest lepingutest tulenevad kohustused, jäid Oslo Eesti OÜ-le (pankrotis). Jagunemislepingu p 5.3 järgi hindasid osalejad lepingu p-des 5.1.3. ja 5.1.4. nimetatud tegevuslubade väärtuseks 1 448 353 krooni ehk 92 567 eurot. Seejuures ei hõlma see jagunemislepingu kohaselt lepingu p 5.3 järgset vara, s.o võrguseadmete väärtust. Jagunemisega üle antud vara kogusummaks oli seega vähemalt 274 610 eurot (44 738 eurot + 137 305 eurot + 92 567 eurot).
6.Juhatuse liikme kohustuste rikkumine põhineb Oslo Eesti OÜ (pankrotis) huve kahjustanud jagunemislepingu sõlmimisel. Oslo Eesti OÜ (pankrotis) loovutas vara, saamata vastu mis tahes varaliselt hinnatavaid väärtusi. Samuti ei vabanenud Oslo Eesti OÜ (pankrotis) loovutuse tulemusena üle antud esemete väärtuse ulatuses kohustustest kolmandate isikute ees. Kohustuse rikkumine seisneb Oslo Eesti OÜ (pankrotis) jaoks kahjuliku tehingu tegemises, kostja ei tegutsenud Oslo Eesti OÜ (pankrotis) jaoks parimat kasu andval viisil, sõlmides majanduslikult ebamõistliku tehingu. Ühtlasi on sellega rikutud kahju ärahoidmise kohustust. Kostja, kes oli teadlik jagunemise kahjulikkusest, ei näidanud üles hoolsust, mida objektiivselt võttes mõistlik inimene taolises ametis sarnastes tingimustes oleks ilmutanud. Kostja rikkus ühtlasi lojaalsuskohustust, olles jagunemislepingu sõlmimise hetkel Kohila Kaubandus OÜ (kustutatud), mis oli Hilltop Haldus OÜ ainuosanik, juhatuse liige. Kohila Kaubandus OÜ (kustutatud) ainuosanikuks oli A Z. Jagunemislepingu sõlmimisega eelistas kostja Hilltop Haldus OÜ huve Oslo Eesti OÜ (pankrotis) huvidele.
7.Kostja poolt jagunemislepingu sõlmimine tõi kaasa olukorra, kus Oslo Eesti OÜ (pankrotis) varad vähenesid vähemalt 274 610 eurot. Oslo Eesti OÜ-le (pankrotis) kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja poolt kohustuste rikkumisega, jagunemislepingu sõlmimiseta ei oleks kahju tekkinud. Tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ja oli ettenähtav. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud. Väidetava kahju hüvitamise nõude olemasolu ei ole tõendatud ei faktiliste ega õiguslike asjaoludega.
10.Tegelikult ei ole Oslo Eesti OÜ-le (pankrotis) kahju tekitatud sellega, et ta jagunemislepingu alusel loovutas Elernet EST OÜ-le nõude Lembi Kodu OÜ vastu 700 000 krooni/ 44 738 eurot. Vaidlusalune summa on Lembi Kodu OÜ poolt ekslikult tagastatud 07.02. ning 08.02.2011.a Oslo Eesti OÜ (pankrotis) arvelduskontole mitte Elernet EST OÜ-le. Seoses teostatud ekslike ülekannetega esitas Lembi Kodu OÜ nõudeavalduse Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Jagunemislepingu järgselt Oslo Eesti OÜ (pankrotis) varade maht reaalselt ei vähenenud. Oslo Eesti OÜ (pankrotis) kahjuks saab olla üksnes Oslo Eesti OÜ (pankrotis) varade tegelik faktiline vähenemine. Kuivõrd Oslo Eesti OÜ (pankrotis) sai reaalselt
3(14)
Lembi Kodu OÜ-lt tagasi võlgnevuse 44 738 eurot, siis ei ole Oslo Eesti OÜ-le (pankrotis) varalist kahju põhjustatud.
11.Vaatamata jagunemislepingu p-le 5.1.2, mille kohaselt pidi Oslo Eesti OÜ (pankrotis) üle andma Elernet EST OÜ-le jaotamata kasumi 2 148 353 krooni/ 137 305 eurot, ei ole Oslo Eesti OÜ (pankrotis) tegelikult vaidlusalust summat osaliselt ega tervikuna Elernet EST OÜ-le üle kandnud. Seega ei ole Oslo Eesti OÜ (pankrotis) varade maht vähenenud.
12.Hageja ei ole tõendatud asjaolu, et elektrienergia müügi tegevusloa ning jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloa tegelikuks harilikuks väärtuseks on 1 448 353 krooni /92 567 eurot. Tegelikult ei omanud jagunemislepingu sõlmimise hetke seisuga Oslo Eesti OÜ (pankrotis) jaoks elektrienergia müügi tegevusluba nr ELM000018 ning jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusluba nr ELJ000018 mitte mingisugust varalist väärtust. Kogu vastav äri, s.o võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äri, oli Oslo Eesti OÜ-le (pankrotis) kahjumlik ning võrguteenuse osutamise, elektrienergia müümise äri ja varade väärtuseks oli 0 krooni.
13.Äriseadustikus tulenevalt vastutab Elernet EST OÜ solidaarselt Oslo Eesti OÜ-ga (pankrotis) nende Oslo Eesti OÜ (pankrotis) kohustuste eest, mis on tekkinud enne jagunemise kandmist Oslo Eesti OÜ (pankrotis) kui jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse. Praeguse hetke seisuga on Elernet EST OÜ enda kanda võtnud ja tasunud alljärgnevad Oslo Eesti OÜ (pankrotis) kohustused: Lenne OÜ ees 48 030,39 eurot, Eesti Energia AS ees 12 160,23 eurot, AS Elering ees 8244,40 eurot, OÜ Rushford Enterprises ees 31 955 eurot. Kokku on Elernet EST OÜ tasunud või võtnud kohustuse tasuda kolmandatele isikutele Oslo Eesti OÜ (pankrotis) võlgnevuste ja kohustuste katteks 100 390,02 eurot. Lisaks eelnevale on Elernet EST OÜ vastu kolmandate isikute poolt esitatud hagisid Oslo Eesti OÜ (pankrotis) võlgnevuste ja muude Oslo Eesti OÜ (pankrotis) kohustuste Elernet EST OÜ-lt väljamõistmisega seoses kokku 1 104 841,80 eurot.
14.Arvestades Elernet EST OÜ poolt vabatahtlikult kolmandatele isikutele Oslo Eesti OÜ (pankrotis) võlgnevuste ja kohustuste katteks tasutud summasid, on Elernet EST OÜ võimalike jagunemislepinguga kaasnevate lisakohustuste suuruseks 1 205 231,82 eurot. Seega, kui arvestada Elernet EST OÜ-le jagunemislepingu sõlmimisega üle läinud Oslo Eesti OÜ (pankrotis) kohustuste suurust, siis ei ole jagunemislepinguga Oslo Eesti OÜ-le (pankrotis) mingisugust varalist kahju tekitatud, tegelikult oli jagunemislepingu osas tegemist Oslo Eesti OÜ-le (pankrotis) ja tema võlausaldajatele kasuliku lepinguga. Hageja ei ole esitanud Elernet EST OÜ vastu kohtusse tagasivõitmise hagi. Maakohtu otsus
15.Harju Maakohus jättis 19.08.2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja tekitas jagunemislepingu sõlmimisega Oslo Eesti OÜle (pankrotis) kahju 274 610 eurot. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et jagunemislepingu sõlmimise tõttu oleks Oslo Eesti OÜ (pankrotis) vara tegelikult vähenenud nimetatud summa võrra.
17.Lembi Kodu OÜ 24.05.2012. a nõudeavaldusega, 07.02. ja 08.02.2011. a maksekorraldustega ning Oslo Eesti OÜ (pankrotis) 03.10.2012. a nõuete kaitsmise koosoleku protokolliga on tõendatud kostja vastuväited, et Lembi Kodu OÜ poolt on 700 000 krooni/ 44 738 eurot ekslike ülekannetega tagastatud Oslo Eesti OÜ-le (pankrotis), mitte üle kantud 4(14)
Elernet EST OÜ-le. Järelikult jagunemislepingu järgselt Oslo Eesti OÜ (pankrotis) varade maht reaalselt ei vähenenud ning jagunemislepingu p-s 5.1.1. sätestatuga ei ole kostja Oslo Eesti OÜle (pankrotis) reaalselt kahju tekitatud. Hageja ei ole pangaülekannete, maksekorralduste vms tõendanud hagiavalduses esile toodud väidet, et Oslo Eesti OÜ (pankrotis) oleks vastavalt jagunemislepingu p-le 5.1.2 Elernet EST OÜ-le üle andnud jaotamata kasumi 2 148 353 krooni/ 137 305 eurot. Kostja vastuväiteid, et Oslo Eesti OÜ (pankrotis) ei ole jaotamislepingus viidatud jaotamata kasumit Elernet EST OÜ-le üle kandnud kuni praeguse ajani, tõendab Elernet EST OÜ 31.10.2013. a kiri. Kirjast nähtub veel see, et perioodil 22.12.2010 31.10.2013. a ei ole Oslo Eesti OÜ (pankrotis) teinud Elernet EST OÜ-le jagunemislepingu alusel ühtegi makset. Seega on asjas tõendatud, et vaatamata jagunemislepingus märgitule, ei ole Oslo Eesti OÜ (pankrotis) reaalselt üle kandnud Elernet EST OÜ-le jaotamata kasumit 2 148 353 krooni/ 137 305 eurot. Järelikult ei ole Oslo Eesti OÜ (pankrotis) varade maht vähenenud ja kostja ei ole jagunemislepinguga varalist kahju tekitanud.
18.Hageja ei ole tõendanud, et elektrienergia müügi tegevusloa nr ELM000018, jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloa nr ELJ000018 ning nende tegevuslubade alusel õiguste teostamiseks lepingu p-s 5.3 nimetatud vajalike seadmete ja tehniliste vahendite, sh kondensaatorid, maakaablid, kolm trafot võimsusega 630kvA jne harilikuks väärtuseks (turuhinnaks) on 1 448 353 krooni/ 92 567 eurot. Asjaolu, et jagunemislepingus oli elektrienergia müügi tegevusloa ning jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloa väärtus lepingu osaliste poolt selliseks hinnatud, ei tõenda vara tegelikku väärtust jagunemislepingu sõlmimise hetkel.
19.Kostja leidis, et jaotuslepingus nimetatud elektrienergia müügi tegevusloal ja jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloal tegelikult harilik väärtus puudus, kuivõrd need tegevusload ei ole ühe isiku poolt teisele üle antavad (võõrandatavad), vaid alajaama, elektritrassid ja -trafod omandanud isik peab iseseisvalt taotlema Konkurentsiametilt uute tegevuslubade väljastamist. Samuti väitis kostja, et võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äri oli Oslo Eesti OÜ-le (pankrotis) kahjumlik. Sellekohaste vastuväidete tõendamiseks esitas kostja 01.12.2009. a Oslo Eesti OÜ (pankrotis) ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ vahel sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli, mille p 1.1 kohaselt olid pooled kokku leppinud alustada läbirääkimisi Oslo Eesti OÜ-le (pankrotis) kuuluva elektrivõrgu 100%-liseks võõrandamiseks Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le. Oslo Eesti OÜ (pankrotis) ja Nordic Power Management OÜ vaheline 23.11.2009. a koostööleping koos lisaga tõendavad, et Nordic Power Management OÜ nõustas Oslo Eesti OÜ-d (pankrotis) võrguteenuse osutamise äri ja varade müümisel. Nordic Power Management OÜ 28.10.2013. a kinnituskiri tõendab Oslo Eesti OÜ (pankrotis) ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ vaheliste läbirääkimiste pidamist ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ pakkumise tegemist. Tõendist nähtuvalt lõppesid Oslo Eesti OÜ (pankrotis) ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ vahelised läbirääkimised osapoolte vahelisel kohtumisel 22.11.2010. a, kus Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ esitas varade ja äri omandamiseks Oslo Eesti OÜ-le (pankrotis) tingimusliku pakkumise 500 000 krooni/ 31 956 eurot ning nõudis Oslo Eesti OÜ (pankrotis) juhatuse liikmelt sama summa ulatuses juhatuse liikme isiklikku käendust võimalike kolmandate isikute nõuete katteks peale võõrandamislepingu sõlmimist. Eeltoodust saab järeldada, et Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ tegi Oslo Eesti OÜ-le (pankrotis) pakkumise anda võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äri ning varad üle tasuta. Seega oli Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ hinnangul võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äri ning varade väärtuseks 0 krooni/ 0 eurot.
20.Konkurentsiameti 19.02.2010. a otsustega nr 7.1-5/10-001 ja 7.1-5/10-002 on tõendatud, et Konkurentsiamet otsustas jätta kooskõlastamata Oslo Eesti OÜ (pankrotis) taotletud müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäära ja võrgutasud. Nimetatud otsuste kohaselt oli 5(14)
taotletud võrgutasude ja müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäära kooskõlastamata jätmise põhjuseks eelkõige asjaolu, et Oslo Eesti OÜ (pankrotis) võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äriga seotud kulud ei olnud eristatud muude tegevusalade tegevuskuludest. Järelikult on eelnevaga tõendatud kostja väide, et jagunemislepinguga võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äri üleandmise põhjuseks oli asjaolu, et eraldada Oslo Eesti OÜ (pankrotis) erinevad tegevusalad ning teha lihtsamaks ülevaate saamine võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äriga seotud kuludest ning, et võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äri tegelikuks harilikuks väärtuseks oli 0 krooni/ 0 eurot.
21.Kostja väitel jagunemislepingu alusel Oslo Eesti OÜ (pankrotis) poolt Elernet EST OÜ-le üle antud alajaamal, elektritrassidel ja –trafodel harilik väärtus (turuhind) puudus, kuna tegemist oli ca 40-50 aastat vanade elektripaigaldistega, mis olid nii füüsiliselt kui ka tehniliselt täielikult amortiseerunud. E-Service OÜ 31.10.2013. a hinnangust nähtuvalt on Elernet EST OÜ-le kuuluva alajaama trafo ning kõrge- ja madalpinge jaotusseadmete, s.o alajaama nr 886 ja elektrijaotusvõrgu tervikvara, väärtuseks hinnatud 3150 eurot. Hageja ei ole tehniliste seadmete kõrgemat turuväärtust tõendanud.
22.Elernet EST OÜ 2012. a majandusaasta aruandega on tõendatud, et Elernet EST OÜ teenis kahjumit 2011. aastal -1642 eurot ning 2012. aastal -37 312 eurot. Elernet EST OÜ 2013. a majandusaasta aruandega on tõendatud, et 2013. a majandusaastal oli Elernet EST OÜ poolt teenitud kahjumi suuruseks -521 041 eurot ja Elernet EST omakapital oli 2013. a lõpus negatiivne -420 134 eurot. Elernet EST OÜ bilansiga seisuga 20.05.2014. a, on tõendatud, et perioodil 01.01. - 20.05.2014. a oli Elernet EST OÜ teenitud kahjumi suuruseks -44 939,26 eurot ja Elernet EST omakapital oli negatiivne -420 134 eurot.
23.Elernet EST OÜ poolt 21.05.2014. a Harju Maakohtule esitatud võlgniku pankrotiavaldusega on tõendatud, et Elernet EST OÜ palus kohtul kuulutada välja Elernet EST OÜ pankrot. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks oli asjaolu, et seaduse kohaselt vastutas Elernet EST OÜ solidaarselt Oslo Eesti OÜ-ga (pankrotis) nende Oslo Eesti OÜ (pankrotis) kohustuste eest, mis olid tekkinud enne jagunemise kandmist äriregistrisse. Pankrotiavaldusest nähtuvalt tasus Elernet EST OÜ või kohustus tasuma kolmandatele isikutele Oslo Eesti OÜ (pankrotis) võlgnevuste ja kohustuste katteks kokku 600 390,02 eurot. Lisaks eelnevatele kohustustele on Elernet EST OÜ pankrotiavalduses välja toodud, et pankrotivõlgniku vastu on kolmandate isikute poolt esitatud hagisid Oslo Eesti OÜ (pankrotis) võlgnevuste ja muude kohustuste Elernet EST OÜ-lt väljamõistmisega seoses kokku 159 881,80 eurot. Seega oli Elernet EST OÜ poolt jagunemislepinguga kaasnevate lisakohustuste suuruseks kokku 11 895 669,06 krooni/ 760 271,82 eurot.
24.Eeltooduga luges kohus põhjendatuks ja tõendatuks kostja vastuväited, et 22.12.2010. a Oslo Eesti OÜ (pankrotis) jagunemislepingu alusel Elernet EST OÜ poolt omandatud vara tootis pidevalt kahjumit, et tegemist ei olnud kasumliku äriga, et jagunemislepingu sõlmimine oli põhjendatud ja vajalik, mistõttu ei rikkunud juhatuse liige jagunemislepingu sõlmimisega seadusest tulenevaid kohustusi ega juhatuse liikme hoolsuskohustust.
25.Varalise kahju suuruse arvutamiseks kasutatakse tulenevalt VÕS § 127 lg-st 1 diferentsihüpoteesi. Kahjuhüvitisest tuleb kooskõlas VÕS § 127 lg-ga 5 maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud, kui see ei ole vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Järelikult tuleb jagunemislepingu mõju hindamisel arvestada lisaks üle läinud vara väärtusele ka jagunemislepinguga üle läinud kohustuste suurust. Arvesse tuleb võtta ka ÄS § 447 lg 1 regulatsiooni, mille kohaselt vastutavad enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tekkinud
6(14)
jaguneva ühingu kohustuste eest jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Sellest tulenevalt avaldab jagunemislepingu esemeks oleva vara väärtusele (turuhinnale) mõju asjaolu, et seaduse kohaselt vastutab Elernet EST OÜ solidaarselt Oslo Eesti OÜ-ga (pankrotis) nende Oslo Eesti OÜ (pankrotis) kohustuste eest, mis on tekkinud enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.
26.22.02.2010. a laenulepingu ja 24.05.2011. a nõude loovutamise lepingu ning nende lepingute lisadega, 24.05.2011. a pandilepingu ja võlatunnistusega, Elernet EST OÜ 01.11.2013. a tõendiga, väljavõttega Elernet EST OÜ Swedbank arvelduskontost, 06.06.2011. a kohustuste üle võtmise kokkuleppega, Elernet EST OÜ 24.05.2012. a nõudeavaldusega, 26.08.2011. a väljastatud garantiikirjaga, väljavõttega Elernet EST OÜ Swedbank arvelduskontost, 10.04.2012. a lepinguga nõude vähendamise ja tasutingimuste kohta, Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2011. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-58258, Riigikohtu 04.01.2012. a kohtuotsusega asjas nr 3-2-1-129-11, väljavõttega Elernet EST OÜ Swedbank arvelduskontost ja E Z 16.04.2012. a maksekorraldusega on tõendatud, et pärast Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamist on Elernet EST OÜ võtnud enda kanda ja tasunud Oslo Eesti OÜ (pankrotis) kohustused Lenne OÜ ees 48 030,39 eurot, Eesti Energia AS ees 12 160,23 eurot, AS Elering ees 8244,40 eurot, OÜ Rushford Enterprises ees 31 955 eurot ja Bengal OÜ ees 500 000 eurot. Kokku on Elernet EST OÜ tasunud või võtnud kohustuse tasuda kolmandatele isikutele Oslo Eesti OÜ (pankrotis) võlgnevuste ja kohustuste katteks 600 390,02 eurot.
27.Hals Interiors OÜ 26.06.2013. a hagiavaldusega, Elering AS 26.09.2013. a hagiavaldusega ja Bengal OÜ 18.10.2013. a hagiavaldusega on tõendatud, et kolmandad isikud on esitanud Elernet EST OÜ vastu hagid, millega Elernet EST OÜ-lt palutakse välja mõista Oslo Eesti OÜ (pankrotis) kandmata kohustuste eest Hals Interiors OÜ-le 134 313,36 eurot ja Elering AS-ile 25 568,44 eurot, seega kokku on Elernet EST OÜ vastu kolmandate isikute poolt esitatud hagisid Oslo Eesti OÜ (pankrotis) võlgnevuste ja muude kohustuste Elernet EST OÜ-lt väljamõistmisega 159 881,80 eurot.
28.Eeltooduga on tõendatud, et Oslo Eesti OÜ (pankrotis) jagunemislepinguga kaasnevate ja Elernet EST OÜ-le üle läinud lisakohustuste suuruseks on 760 271,82 eurot. Järelikult ületasid jagunemislepingu alusel üle läinud kohustused üle läinud varade, sh alajaama ja elektrijaotusvõrgu tervikvara, väärtust. Seega ei ole kostja jagunemislepinguga Oslo Eesti OÜle (pankrotis) varalist kahju tekitanud. Apellatsioonkaebus
29.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et maakohtu otsus on tervikuna ebaõige, kuid menetluses kogutud tõenditest tulenevalt vähendab oma nõuet. Hagejale ei olnud hagiavalduse esitamise ajal teada, kas ja millist vara on tegelikkuses jagunemise käigus üle antud seoses jagunemislepingu p-ga 5.1.2 mille kohaselt pidi Oslo Eesti OÜ andma Hilltop Haldus OÜ-le üle jaotamata kasumi 2 148 353 krooni. Menetluse käigus kostja väitis, et tegelikult nimetatud kohustusega seoses mingit vara üle pole antud ja hagejal puuduvad tõendid vastupidise kohta. Võimalik, et tegemist oli pelgalt raamatupidamisliku arvestusega, mille tulemusel Oslo Eesti OÜ bilansi kasumikirjet vähendati ja Hilltop Haldus OÜ bilansi kasumikirjet suurendati vastava summa võrra. Hageja ei vaidlusta seetõttu hagi rahuldamata jätmist põhinõude osas 137 305 eurot ja sellele vastava viivise osas.
7(14)
30.Hagi rahuldamata jätmise läbivaks põhjenduseks on maakohtu ekslik seisukoht, justkui poleks hageja suutnud tõendada tehingu kahjulikke tagajärgi. Maakohtu järeldused on vastuolus ÄS § 187 lg-ga 2, mille kohaselt oli kostjal kohustus tõendada, et tema on oma kohustused täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Vaidlusalune tehing vähendas Oslo Eesti OÜ (pankrotis) vara ilma midagi vastu saamata, mis iseenesest näitab hoolsuskohustuse rikkumise tõenäosust. Tehingu teiseks pooleks oli juhatuse liikme kontrolli all olev isik, mis näitab lojaalsuskohustuse rikkumise tõenäosust. Maakohus ei püüdnudki hinnata kostja käitumist korraliku ettevõtja hoolsuse käitumisstandardi valguses. Vastavaid põhjendusi ja tõendeid pole kostja ka esitanud. Seega on maakohus määranud poolte tõendamiskoormuse kindlaks valesti.
31.Kohus jättis tähelepanuta hageja poolt esitatud tõendid ja põhjendused kahju tekkimise kohta: jagunemisel üle antud vara väärtus on kirjalikult fikseeritud kostja isiklikul osalemisel sõlmitud jagunemislepingus. Maakohus asus seisukohale, et leping ei tõenda vara tegelikku väärtust, kuid otsuses ei sisaldu selle järelduse kohta mingisuguseid põhjendusi; jagunemisel üle antud vara väärtust on käsitletud Oslo Eesti OÜ (pankrotis) ja Hilltop Haldus OÜ raamatupidamisdokumentides ning Konkurentsiameti 19.02.2010. a otsuses. Kohus jättis nende tõendite kohta hageja väited tähelepanuta; kohus jättis tähelepanuta hageja väited üleantud elektrivõrguettevõtte seadusega tagatud kasumlikkuse kohta, mis annab kindla võimaluse teenida selle vara arvel tulu. Kaevatava otsuse põhjendavas osas taasesitas maakohus mitmeid kostja väiteid, seostamata neid arusaadavalt enda seisukohtadega.
32.Maakohus tugines kostja seisukohale võrguteenuste osutamise ja elektrienergia müügi tegevuslubade üleandmise võimatusele. See seisukoht on ebaõige ja vaidluses tähendusetu, sest jagunemise tulemusel ettevõtte omandanud Hilltop Haldus OÜ (Elernet Est OÜ) jätkas tegevust samade tegevuslubade alusel, mis olid Oslo Eesti OÜ-le (pankrotis) väljastatud 10.05.2005. a ja uusi tegevuslubasid Hilltop Haldus OÜ taotlema ei pidanud – nimetatu on nähtav Konkurentsiameti kodulehelt: http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=10952). Maakohus tugines küll kostja seisukohtadele vara väidetava väärtusetuse ja võrguettevõtte tegevuse kahjumlikkuse kohta, kuid jättis tähelepanuta kõik hageja põhjendused kostja kõnealuste väidete alusetuse kohta.
33.Maakohus tugines üleantud seadmete väärtuse osas kostja poolt esitatud E-Service OÜ 31.10.2013. a arvamusele, mille kohaselt vara väärtus oli 3150 eurot. Seejuures jättis kohus tähelepanuta hageja vastuväited nimetatud tõendi tõlgendamise kohta. Otsusest jääb arusaamatuks, kuidas sai kohus lugeda vara väärtuse nulliks, kui kohus nõustus E-Service OÜ hinnanguga. Varade väärtusetuks lugemine on ilmses vastuolus ka eespool käsitletud tõenditega ning ka Elernet Est OÜ bilansiga seisuga 20.05.2014. a, milles põhivarade „masinad ja seadmed“ soetusmaksumusena on märgitud 92 566,63 eurot ja nende akumuleeritud kulumiks -21 215,42 eurot. Maakohtu järeldus on ka ebaloogiline, sest jagunemisel üle antud elektrivõrguettevõte tegutseb tänaseni ja see tegevus ei oleks võimalik ilma omandatud võrguseadmeteta, mis järelikult ei saa olla ka täiesti väärtusetud. Seega leidis maakohus ebaõigesti, et hageja ei ole tõendanud Oslo Eesti OÜ (pankrotis) vara tegelikku vähenemist. Vaidlust pole selles, et jagunemislepinguga on tegelikkuses vara üle antud ja eespool kirjeldatud tõenditest järeldub, et see vara ei olnud väärtusetu.
34.Maakohus ei põhjendanud oma seisukohta, mille kohaselt olnuks jagunemislepinguga võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äri üleandmise põhjuseks [...] asjaolu, et eraldada Oslo Eesti OÜ (pankrotis) erinevad tegevusalad ning teha lihtsamaks ülevaate saamine võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äriga seotud kuludest. Pole ka võimalik loogiliselt mõista, kuidas said viidatud motiivid olla Oslo Eesti OÜ (pankrotis) huvides. Jagunemislepinguga viis kostja maksejõuetuks muutunud ettevõtte vara koosseisust välja 8(14)
tegutseva elektrivõrguettevõtte, andes selle tasuta üle iseenda kontrolli all olevale teisele äriühingule. Oslo Eesti OÜ (pankrotis) ei saanud sellest mingisuguseid varaliselt mõõdetavaid hüvesid ja otsuses ei ole väidetud vastupidist. Maakohus jättis seda puudutavad hageja põhjendused ja tõendid tähelepanuta.
35.Jagunemislepinguga andis Oslo Eesti OÜ (pankrotis) Hilltop Haldus OÜ-le tasuta üle laenulepingust tuleneva nõudeõiguse 700 000 krooni Lembi Kodu OÜ vastu. Selle varalise õiguse väärtust ja üleandmist pole kostja eitanud, mistõttu leidis maakohus alusetult, et varade maht jagunemislepingu järgselt reaalselt ei vähenenud. Maakohus jättis tähelepanuta hageja selgitused selle kohta, et Lembi Kodu OÜ ei ole teinud makseid laenulepingu täitmiseks. Lembi Kodu OÜ ise ei ole käsitlenud tema poolt tehtud makseid lepingu täitmisena, vaid on esitanud Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ülekantud summade tagasisaamiseks alusetu rikastumise sätete alusel nõude, mis on ka pankrotimenetluses tunnustatud. Jagunemislepinguga Oslo Eesti OÜ (pankrotis) poolt loovutatud nõue Lembi Kodu OÜ vastu on Elernet Est OÜ bilansis jätkuvalt kajastatud olemasoleva varana.
36.On tõendamata, et Elernet Est OÜ oleks tegelikkuses Lenne OÜ-le, Hals Interiors OÜ-le, Elering AS-ile või ka OÜ-le Bengal midagi maksnud ja seega reaalselt täitnud Oslo Eesti OÜ (pankrotis) kohustusi. Maakohus pole selgitanud, millises konkreetses ulatuses ja millistele konkreetsetele võlausaldajatele on Elernet Est OÜ täitnud Oslo Eesti OÜ (pankrotis) kohustusi. Otsuse põhjendustes pole eristatud täidetud kohustusi ja täitmisele võetud kohustusi, mistõttu kohtu järeldused on ebaselged. Järelduste aluseks olevad tõendid on loetletud kogumina ilma, et neid oleks seostatud üksikute järeldustega, kuigi on ilmne, et kõik loetletud tõendid ei saa kõigi tehtud järelduste aluseks olla. Maakohus viitas ka maksete tegemisele E Z poolt, kuid on kohustuste täitmise ja täitmisele võtmise järeldused seostanud just Elernet Est OÜ-ga. Maakohus pole selgitanud tuvastatud asjaolude seost hagi rahuldamata jätmisega.
37.Kostja poolt sõlmitud jagunemislepingu tegelik motiiv oli Oslo Eesti OÜ (pankrotis) varade eraldamine maksejõuetuks muutunud äriühingust ja selle võtmine kostja enda kontrolli alla. Kostja enese ja tema lähikondsete poolt tehtud tehingutega tekitati olukord, kus Oslo Eesti OÜle (pankrotis) kuulunud ja Elernet Est OÜ-le üle antud varad on panditud kostja lähikondse OÜ Bengal kasuks. Oslo Eesti OÜ (pankrotis) teistel võlausaldajatel ei ole reaalselt võimalik saavutada oma nõuete täitmist selle vara arvel. Kui kostja poleks jagunemislepingut sõlminud, oleks kõnealuse vara arvel saanud rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid. Tsiviilasjas kogutud tõenditest järeldub, et 22.12.2010. a sõlmitud jagunemisleping ei olnud tehtud Oslo Eesti OÜ (pankrotis) huvides. Tehingu teine pool oli kostja mõjuvõimu all. Vaidluse asjaoludest tulenevalt on ilmne, et kostja tegutses oma isiklikes huvides, mitte Oslo Eesti OÜ (pankrotis) huvides ja rikkus nii lojaalsus- kui ka hoolsuskohustust. Oma tõendamiskoormist selle ümberlükkamiseks kostja täitnud pole. Tulenevalt ÄS § 187 lg-st 2 ei tohiks võimalikke kahtlusi hoolsuskohustuse täitmise osas tõlgendada kostja kasuks, mida maakohus sisuliselt on teinud.
38.Apellatsioonkaebuse esitamise seisuga 24.09.2014. a on hageja viivisenõue kokku 42 176,71 eurot alljärgneva arvestuse järgi: Summa Algus Lõpp Päevade arv Viivise % Viivise aastas summa (mõlemad kaasa arvatud) 137 305 22.12.2010 31.12.2010 10 8,00% 300,94 137 305 01.01.2011 30.06.2011 181 8,00% 5447,06 137 305 01.07.2011 31.12.2011 184 8,25% 5710,38 137 305 01.01.2012 30.06.2012 182 8,00% 5477,15 9(14)
39.Ringkonnakohtus 10.04.2015 toimunud kohtuistungil esitas hageja ka täiendava viivisearvestuse (s.o alates hagi esitamise päevast (19.04.2013) kuni 10.04.2015): Summa
40.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
41.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendust (TsMS § 657 lg 1 p 21). Kumbki pool ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude põhivõla 137 305 euro ja sellele vastava viivise väljamõistmiseks. Seega on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi maakohtu otsus vaidlustamata osas jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsust osas, mille peale on kaevatud.
42.Kuigi maakohtu otsuse põhjendustest seda sõnaselgelt ei nähtu, on kohus menetlenud halduri nõuet kostja vastu kui juhatuse liikme kohustuste rikkumisega OÜ-le Oslo Eesti tekitatud kahju hüvitamise nõuet, st äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 järgset nõuet. ÄS § 187 lgs 2 sätestatud nõude eeldused on seega järgmised: • juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); • juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause); • osaühingule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Tõendamiskoormuse jagunemisel tuleb seejuures arvestada, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Vastutusest vabanemiseks peab juhatuse liige omakorda tõendama, et on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vrdl Riigikohtu 29. mai 2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-41-15 p 18).
10(14)
Hageja käsitab kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumisena 22.12.2010 OÜ Oslo Eesti (pankrotis) ja Hilltop Haldus OÜ (nüüd Elernet Est OÜ) notariaalselt tõestatud osaühingu jagunemislepingu sõlmimist, mille alusel andis OÜ Oslo Eesti üle olulise osa oma varast ilma varaliselt hinnatava vastusoorituseta, mille tagajärjel tekkis OÜ-le Oslo Eesti kahju. Eelmärgitut arvestades on maakohus õigesti kontrollinud esmalt seda, kas kostjale etteheidetava teo tagajärjel tekkis hagejale väidetud kahju ja luges antud asjaolude tõendamise hageja kohustuseks. Seejärel tuli vajadusel kontrollida, kas juhatuse liige on tegutsenud vastavuses korraliku ettevõtja hoolsusstandardiga. Eeltoodud põhjendusel on apellatsioonkaebuse väide maakohtu poolt tõendamiskoormuse ebaõige jaotamise kohta ekslik. Ringkonnakohus märgib, et õiguskirjanduses avaldatud seisukohtade järgi on üldise hoolsuskohustuse kriteeriumiga tagatud, et ainuüksi juriidilisele isikule tema juhtimisest tekkinud kahjulik tagajärg või loodetud positiivse tulemuse saabumata jäämine ei ole aluseks juhtorgani liikme vastutusele juriidilise isiku ees (vt Saare, K. Eraõigusliku juriidilise isiku organi liikme õigussuhted. Juridica, 2010, nr 7, lk 481-490). Seega ei teki äriühingu juhtorgani liikmel vastutust ühingu ees alati ka juhul, kui juriidilise isiku juhtimise, mis toimub läbi otsuste langetamise, planeerimise, kontrolli ja järelevalve teostamise ning esindamise, tagajärjel tekib ühingule kahjulik tagajärg. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja ka näidanud, et kostja oleks esitatud ja tuvastamist leidnud asjaoludel OÜ Oslo Eesti (pankrotis) nimel Hilltop Haldus OÜga (nüüd Elernet Est OÜ) jagunemislepingu sõlmimisega rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras (TsÜS § 47). Vastavalt ÄS § 434 lg 4 esimesele lausele annab jagunemisel eraldumise teel jagunev ühing osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale ühingule. Osundatud sättest tulenevalt on ühingu jagunemisele iseloomulik, et jagunev ühing annabki osa oma varast omandavale ühingule ning jagunemise eesmärki arvestades ei pea vara üleandmine toimuma tasu eest. Hageja väitel on jagunemislepingu sõlmimisega kahjustatud OÜ Oslo Eesti (pankrotis) võlausaldajate huve. Kolleegium märgib, et Oslo Eesti OÜ (pankrotis) jagunemisel tekkis Elernet EST OÜ-l Oslo Eesti OÜ-ga (pankrotis) solidaarne vastutus kohustuste eest, mis on tekkinud enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse (ÄS § 447 lg 1). Seega jaguneva ühingu võlausaldajate olukord ei halvene, sest neil on õigus realiseerida nõudeid lisaks omandava äriühingu vastu, mistõttu ei saa jagunemislepingu sõlmimine ja selle alusel vara vastusoorituseta üleandmine iseenesest juhatuse liikme kohustuse rikkumist kujutada, kui lepingul oli majanduslik sisu.
43.Hageja heidab kostjale ette elektrienergia müügi tegevusloa, jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloa ning tehniliste seadmete tasuta üleandmist ning leiab, et jagunev ühing saanuks nende arvel tulu teenida. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega justkui tagaks seadus võrguteenuste tasu regulatsiooni kaudu automaatselt võrguettevõtja tegevuse kasumlikkuse. ELTS § 71 lg 1 kohaselt võtab võrguteenust osutav võrguettevõtja tasu (võrgutasud) ning lg 7 järgi peab võrgutasude suurus võimaldama võrguettevõtjal täita õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi ning tagama põhjendatud tulukuse investeeritud kapitalilt, kuid § 73 lg 1 esimese lause kohaselt kooskõlastab võrguettevõtja Konkurentsiametiga ELTS § 71 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika, sama lõike punktides 3–6 nimetatud võrgutasud ning võrguteenuste osutamise tüüptingimused. ELTS § 73 lg 4 kohaselt võtab võrguettevõtja võrguteenuse eest tasu, mis on arvutatud Konkurentsiameti kooskõlastatud asjakohaste võrgutasude alusel. Seega, et sõlmida kehtivaid võrgutasu kokkuleppeid, mille alusel tasu nõuda, peavad hinnad olema Konkurentsiametiga kooskõlastatud. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu poolt Konkurentsiameti 19.veebruari 2010.a otsuste nr 7.1-5/10-001 ja nr 7.1-5/10-002 alusel tuvastatut, et Konkurentsiamet otsustas Oslo Eesti OÜ (pankrotis) taotletud müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäära ja võrgutasud jätta kooskõlastamata. Kuivõrd ELTS § 73 lg-test 1 ja 4 ning § 71 lg-st 1 tuleneva 11(14)
kooskõlastamiskohustuse eesmärk on keelata kooskõlastamata hindade kohaldamine võrguteenuse tarbija suhtes, on Konkurentsiametiga kooskõlastamata võrgutasu kokkulepe TsÜS § 87 järgi tühine (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.04.2015 otsus kohtuasjas nr 3-2-141-15 p 13). Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu järeldust, et Konkurentsiameti 19.02.2010 otsuste kohaselt oli taotletud võrgutasude ja müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäära kooskõlastamata jätmise põhjuseks eelkõige asjaolu, et Oslo Eesti OÜ (pankrotis) võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müümise äriga seotud kulud ei olnud eristatud muude tegevusalade tegevuskuludest. Kostja väitel eraldus jagunemislepingu tulemusel Oslo Eesti OÜ (pankrotis) vaid 5% osa viimase majandustegevusest, millest saab järeldada, et võrguteenuse osutamine ja elektrienergia müük ei olnud äriühingu põhitegevusalaks. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud vastupidist. Juhtorgani liige peab üldise hoolsuskohustuse raames käituma ka majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning olukorras, kus on takistatud võrguettevõtjana tegutsemiseks vajalike kehtivate lepingute sõlmimine Konkurentsiameti nimetatud põhjusel, oli jagunemislepingul majanduslik sisu, mistõttu oli selle sõlmimine ka õigustatud.
44.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus on põhjendamiskohustust rikkunud, leides, et jagunemisleping ei tõenda jagunemisel üle antud vara tegelikku väärtust. Olukorras, kus kostja on esitanud vastuväite, et elektrienergia müügi tegevusloa ning jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloal harilik väärtus (turuhind) puudus, sest tegevusload ei ole ühe isiku poolt teisele üleantavad, vaid tootmisseadmed omandanud isik peab iseseisvalt taotlema uute tegevuslubade väljastamist, on maakohus õigesti leidnud, et jagunemislepingus elektrienergia müügi tegevusloa ning jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloa väärtuse lepingu osaliste poolt selliseks hindamine ei tõenda vara tegelikku väärtust (turuhinda) jagunemislepingu sõlmimise hetkel. Vaidlusaluse jagunemislepingu sõlmimise ajal kehtinud elektrituruseaduse (ELTS) § 22 lg 3 esimese lause kohaselt on tegevusluba Konkurentsiameti otsusega isikule antav õigus tegutseda ühel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusalal koos selle õiguse teostamiseks vastavuses käesoleva seadusega määratud tegevusloa tingimustega. Seega on ELTS § 22 lg 3 tähenduses elektriettevõtjale antava tegevusloa näol tegemist haldusaktiga, millel endal ei saa olla tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 tähenduses harilikku väärtust. Kuigi 22.12.2010 kehtinud ELTS § 31 lg 5 kohaselt jääb jagunemise korral jagunevale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel kehtima omandava ühingu tegevusloana niivõrd, kuivõrd omandavale ühingule üleantavat vara kasutatakse tegevusloa alusel toimuvas tegevuses, teeb Konkurentsiamet sellisel juhul tegevusloa andmete ja tingimuste muutmise otsuse, kui seda taotleb loa alusel tegutsenud või tegutsema hakkav äriühing. Konkurentsiamet võib nimetatud otsuse teha ka oma algatusel (ELTS § 31 lg 7). Osundatud sättest tulenevalt on õige apellatsioonkaebuse väide, et Konkurentsiameti kodulehelt nähtuvalt on omandav ühing tegutsenud jaguneva äriühingule väljastatud tegevusloa alusel, kuid eelduslikult on tegevusloa andmeid ja võib-olla ka tingimusi muudetud. See ei muuda aga järeldust, et tegevusloal kui haldusaktil turuhinda olla ei saa. Õige on, et harilik väärtus võib olla tegevuslubade alusel õiguste teostamiseks vajalikel seadmetel ja tehnilistel vahenditel, kuid hageja konkreetsete seadmete harilikku väärtust tõendanud ei ole. Hageja on esile toonud elektri jaotamisega seotud ja muu vara väärtusena abstraktselt seisuga 01.11.2011 Oslo Eesti OÜ likvideerimise algbilansis kajastatud 92 567 eurot, kuid kolleegiumi arvates ei saa raamatupidamisliku aruande andmetega põhivara kohta tõendada iga jagunemislepingu alusel üle antud konkreetse asja turuhinda. Ka asjaolu, et Konkurentsiamet on oma 19.02.2010 otsuses nr 7.1-5/10-002 käsitlenud võrguteenuse osutamisega seotud põhivara (hageja on selle samastanud jagunemisel üleantud varaga) väärtusega seonduvat, ei võimalda teha järeldusi konkreetsete asjade väärtuse kohta, mis üle anti. Pealegi on osundatud otsuses analüüsitud võrguteenuse osutamiseks bilansis arvel oleva põhivara väärtuse ja jääkväärtuse kohta esitatud 12(14)
andmeid kapitalikulu määramise kontekstis ning Konkurentsiamet on asunud seisukohale, et ettevõtja esitatud andmete kohaselt ei vasta 2010. a põhivara väärtus tõele (tl 286-287, II kd).
45.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et kuna Lembi Kodu OÜ on vaatamata jagunemislepinguga pooltevahelisest laenulepingus tuleneva nõude üleandmisele omandajale, maksnud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks 700 000 krooni/ 44 738 eurot ekslike ülekannetega Oslo Eesti OÜ-le (pankrotis) mitte omandajale Elernet EST OÜ-le (endine Hilltop Haldus OÜ), siis Oslo Eesti OÜ (pankrotis) varade maht hetkel reaalselt vähenenud ei ole. Kuigi pankrotimenetluses on Lembi Kodu OÜ alusetu rikastumise sätete alusel esitatud nõuet tunnustatud ning esineb võimalus, et pankrotivarast tuleb nõude rahuldamiseks võlausaldajale väljamakse teha, ei saa seda Oslo Eesti OÜ (pankrotis) kahjuks pidada, kui ei ole tuvastatud kostja kohustuste rikkumist.
46.Maakohus on tuginedes VÕS § 127 lg-le 5 jagunemislepingu mõju hindamisel õigesti arvestanud lisaks üle läinud vara väärtusele ka jagunemislepinguga üle läinud kohustuste suurust. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolu, et Oslo Eesti OÜ (pankrotis) jagunemislepinguga kaasnevate ja Elernet EST OÜ-le üle läinud lisakohustuste suuruseks on 760 271.82 eurot (11 895 669.06 krooni). Maakohus on tuvastanud, et Elernet EST OÜ on tasunud või võtnud kohustuse tasuda kolmandatele isikutele Oslo Eesti OÜ (pankrotis) võlgnevuste ja kohustuste katteks 600 390.02 eurot. Vaidlustatud ei ole asjaolu, et kokku on Elernet EST OÜ vastu kolmandate isikute poolt esitatud hagisid Oslo Eesti OÜ (pankrotis) võlgnevuste ja muude Oslo Eesti OÜ (pankrotis) kohustuste Elernet EST OÜ-lt väljamõistmiseks summas 159 881.80 eurot. Seega saab järeldada, et võlausaldajad on vastavalt ÄS § 447 lg-le 1 oma nõuded kohtulikult maksma pannud solidaarselt vastutava Elernet EST OÜ vastu summas, mis ületab hageja väidetud kahju suurust. Antud asjaolu annab alust järeldada, et võlausaldajad on suunanud oma nõuded omandava ühingu vastu ning jagunev ühing vabaneb eelduslikult kohustuste täitmisest. Apellatsioonkaebuses heidetakse ette maakohtu poolt järelduste aluseks olevat tõendite loetlemist kogumina neid üksikute järeldustega seostamata. Hageja hinnangul on ilmne, et kõik tõendid ei saa kõigi tehtud järelduste aluseks olla, kuid ei näita, millisest konkreetsest tõendist maakohtu otsusest nähtuvat järeldust, et Elernet EST OÜ on tasunud või võtnud kohustuse tasuda kolmandatele isikutele Oslo Eesti OÜ (pankrotis) võlgnevuste ja kohustuste katteks 600 390.02 euro, teha ei saa. Kolleegiumi leiab, et maakohus ei ole tõendite hindamisel eksinud.
47.Kolleegium märgib lisaks, et kuna jagunemislepingu tulemusel andis Oslo Eesti OÜ (pankrotis) üle vaid 5% osa oma majandustegevusest, ei saa olla tegemist ettevõtte tuumaga. Eelmärgitut arvestades ei ole hageja tõendanud, et lepingu eesmärgiks oligi äriühingu varatuks muutmine, millisel juhul võiks lepingu sõlmimist juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks pidada. Hageja on korranud ka maakohtu menetluses esitatud väidet, et kui kostja poleks jagunemislepingut sõlminud, oleks kõnealuse vara arvel saanud rahuldada kõigi Oslo Eesti OÜ (pankrotis) võlausaldajate nõuded. Kolleegiumi hinnangul on see väide üldsõnaline ja põhjendamata. Isegi kui lugeda jagunemislepingu alusel üle antud vara väärtus hageja väidetud ulatuses s.o. summas 137 305 eurot tõendatuks, nähtub kohtule esitatud Oslo Eesti OÜ (pankrotis) 03.10.2012 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete nimekirjast, et nõudeid on tunnustatud kümneid kordi suuremas ulatuses.
48.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Oslo Eesti OÜ (pankrotis) kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2014 määrusega on jätkatud Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur O E le menetlusabi andmist ja vabastatud apellanti riigilõivu 1 950 euro tasumise kohustusest apellatsioonkaebuse esitamisel. Menetlusabi ulatus on märgitud 13(14)
ebaõigesti, kuna ringkonnakohtu menetluses oli hagihinnaks 179 481.70 eurot, millelt RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub tasumisele riigilõiv 1 800 eurot. Kuna apellatsioonkaebuse esitamisel tasus hageja riigilõivu 750 eurot, tuli hageja lugeda menetlusabi korras vabastatuks riigilõivu 1 050 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb Oslo Eesti OÜ (pankrotis) pankrotivarast välja mõista riigituludesse pankrotihaldur O E le antud riigipoolse menetlusabi eest 1 050 eurot. Tulenevalt Riigikohtu 11.02.2015. a lahendi 3-2-1-147-14 p-s 22 toodud seisukohtadest määrab käesolevas tsiviilasjas kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.